2-25-9523/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-25-9523

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2026, Tallinn

Kohtuasi

Bondora AS hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

11 529,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Keijo

Lindeberg (e-post menetlus.tallinn@lindeberg.legal) ja

vandeadvokaat Karin Ploom (e-post

karin.ploom@lindeberg.legal)

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Istung 03.03.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagiavaldus X vastu.

2. Mõista X’lt Bondora AS-i kasuks välja 8048,38 eurot (lepingust nr BL2528532

tulenev põhivõlgnevus 4248,38 eurot ja lepingust nr BL2656426 tulenev

põhivõlgnevus 3800 eurot) ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 2583,24

eurot (lepingust nr BL2528532 tulenev viivis 1349,51 eurot ning lepingust nr

BL2656426 tulenev viivis 1233,73 eurot) ja viivis alates 18.06.2025 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 8048,38 eurot kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Määrata Bondora AS-i menetluskulude suuruseks 940 eurot (riigilõiv 840 eurot ja

õigusabikulud 100 eurot) ja mõista see summa X’lt Bondora AS-i kasuks välja.

Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil, võib ringkonnakohus lahendada kaebuse kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas Harju Maakohtule 17.06.2025 hagi X vastu võla nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr

BL2528532 ja 17.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2656426. Lepingute järgi on hageja

väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 03.01.2022 summas 4700 eurot (297 eurot

on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 17.03.2022 summas 3800 eurot (240 eurot on

hageja arvestanud lepingutasu katteks).

3. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud.

4. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatused 14.07.2022 ja

14.06.2022, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 16.08.2022 ja

15.07.2022 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud

kohustused. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.

5. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 8048,38 eurot ning viivis hagiavalduse

esitamiseni summas 2584,17 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 8048,38 eurot kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

6. Kohus toimetas hagiavalduse ja 19.06.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale

kätte

12.08.2025 kättetoimetamisportaali kaudu.

7. Kostja palus vastuses hagiavaldusele jätta hagiavaldus rahuldamata nõude aegumise tõttu

ning menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise printsiibis kehtestatut. Samuti ei ole võlausaldaja teavitanud kostjat ohtudest, mis

võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasi maksmisega. Kostja leiab, et lepingust

2528532 tulenev nõue on aegunud 16.08.2025 ning lepingust 2656426 tulenev nõue on

aegunud 15.07.2025.

8. 03.03.2026 toimus tsiviilasjas nr 2-25-9523 kohtuistung, kus osales hageja lepinguline

esindaja, kostja istungil ei osalenud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 8048,38 eurot

(lepingust nr BL2528532 tulenev põhivõlgnevus 4248,38 eurot ning lepingust nr

BL2656426 tulenev põhivõlgnevus 3800 eurot); viivise hagiavalduse esitamiseni summas

2583,24 eurot (lepingust nr BL2528532 tulenev viivis 1349,51 eurot ning lepingust nr

2/9

BL2656426 tulenev viivis 1233,73 eurot) ja alates 18.06.2025 viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 8048,38 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Krediidileping nr BL2528532

10. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 03.01.2022 sõlmitud krediidileping nr

BL2528532, mille alusel on kostjale antud laenu summas 4997 eurot (dtl 10). Kostjale on

väljastatud krediidisumma 4700 eurot (297 eurot on hageja arvestanud lepingutasu

katteks) (dtl 2, 52). Kokkulepitud intressimäär oli 32,46% ning haldustasu 4%

laenusummast aastas (dtl 10). Hageja nõuab hagis tulenevalt lepingust nr BL2528532

põhivõlgnevust summas 4248,38 eurot ning viivist laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi

esitamiseni summas 1350,44 eurot. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel

laenumakseid kokku summas 451,62 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes

põhinõuet. Lisaks nõuab hageja viivist ka edasiulatuvalt (dtl 5-6).

11. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab

või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva

seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski

kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

12. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva krediidilepingu (dtl 10). Hageja on hagis

välja toonud, et pooled on sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses

krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel

identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas

kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma

tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud

PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev

info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu

täpset aega (dtl 3-4). Kohus on tuvastanud kinnituse lepingul nr BL2528532 kuupäevaga

03.01.2022 kell 18:41:20

(dtl 19).

13. Hageja poolt esile toodul saab olla üksnes kostja tahteavalduse tegemise tõendamise roll

(seda ei saa lugeda omakäelise allkirjaga võrdseks kvalifitseeritud elektrooniliseks

allkirjaks). Tuginedes hageja esitatud selgitustele tahteavalduse andmise protsessi ja kohtu

tuvastusele kinnituse andmise kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud

tahteavalduse laenu saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu.

14. Hageja on tõendanud maksekorraldusega, millelt nähtub viide lepingule nr BL2528532, et

laen summas 4700 eurot on kostjale välja makstud 03.01.2022 (dtl 52).

15. Hageja väitel on kostja tasunud lepingu nr BL2528532 alusel laenumakseid kokku

summas 451,62 eurot (dtl 5). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub

kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.

3/9

16. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 50,03% aastas (dtl 10). Eesti Panga

avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega

3 * 16,95% = 50,85%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr kõrgem, kui kostjaga sõlmitud

lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu

sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

18. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

19. Hageja on hagis selgitanud, et hoolimata sellest, et on põhistanud, et krediidileping nr

BL2528532 on sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh lepingulise intressi

osas on kehtiv, peab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus

ja lihtsus) mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed

tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni

väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi

väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja

haldustasu) (dtl 5). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kohtu analüüs vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise osas, sh kostja vastuväite osas vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise kohta.

20. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi

kehtiv.

21. Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3

üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane

täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul

summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;

ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

22. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena (dtl 3). Kohtule on esitatud ka kostja

kinnitusega maksegraafik (dtl 54-56). Laenu tagastamine ja intressi ning haldustasu

tasumine algas lepingu järgi alates 13.01.2022 (dtl 54). Kostja on laenulepingu alusel

teinud laenumakseid kokku summas 451,62 eurot (vt p 15).

23. Hageja teavitas 14.07.2022 saadetud laenulepingu ülesütlemise avaldusega kostjat lepingu

võlgnevusest ning hoiatas, et võla mittetasumise korral öeldakse leping nr 2528532 üles

14.08.2022 ning sissenõutavaks muutub kogu laenu jääk, sealhulgas võlas olevad

intressid, vastavalt seadusele ja laenulepingu tingimustele (dtl 60-62). 16.08.2022 saadeti

kostjale teavitus, et kuna kostja ei ole oma võlgnevust likvideerinud, siis on leping nr

4/9

2528532 16.08.2022 seisuga üles öeldud (dtl 66). Kostja ei ole võlgnevust tasunud (dtl 3).

Esitatud teatistest nähtub, et 14.07.2022 kiri on saadetud e-posti aadressil xxx ning

adresseeritud aadressile xxx (dtl 6062). 16.08.2022 teade on saadetud e-posti aadressile

xxx (dtl 66).

24. Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses

vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega ja et talle oli antud vähemalt kahenädalane

tähtaeg kohustuste täitmiseks koos hoiatusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise

korral öeldakse leping üles. Ülesütlemise hoiatus oli esitatud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ja teatised olid saadetud kostja e-posti aadressile. Kuivõrd kostja ei

ole hageja väidet ega teavituste kättesaamist vaidlustanud, puudub kohtul alus selles

kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks. Seega oli ülesütlemine kehtiv.

25. Kuna leping on üles öeldud 16.08.2022 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma

tagastada.

26. Hageja on palunud välja mõista 4248,38 eurot (dtl 5).

27. Krediidilepingu kohaselt oli krediidi kogusumma 4997 eurot ning lepingutasu 297 eurot

(dtl 10). Hageja on selgitanud, et kostjale on väljastatud krediidisumma 4700 eurot ning

summa 297 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks (dtl 2). Kohtule on esitatud

maksekorraldus, millelt nähtub 4700 euro ülekandmine kostjale viitega lepingule nr

BL2528532 (dtl 52). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata

krediidisumma 4248,38 eurot (4700-451,62).

28. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise summas 1350,44 eurot. Hageja on

arvestanud viivist alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning nõuab

viivist ka edasiulatuvalt (dtl 6). Kohtule on esitatud viivisearvestus (dtl 86), millest

nähtuvalt on hageja arvestanud viivist perioodil 16.08.2022-17.06.2025 summalt 4248,38

eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

29. Kohus tuvastas, et laen oli välja makstud ja kostja on teinud tagasimakseid kokku summas

451,62 eurot, leping on 16.08.2022 üles öeldud. Kohtu hinnangul on eelnimetatut

arvestades hagejal õigus nõuda viivist alates 17.08.2022 (lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast). Kohtu arvutuste kohaselt on seega hagiavalduse esitamise seisuga

(17.06.2025) sissenõutavaks muutunud viivis 1349,51 eurot (summalt 4248,38 eurot,

periood 17.08.2022-17.06.2025, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja viivise summas 1349,51 eurot.

Krediidileping nr BL2656426

30. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 17.03.2022 sõlmitud krediidileping nr

BL2656426, mille alusel on kostjale antud laenu summas 4040 eurot (dtl 31). Kostjale on

väljastatud krediidisumma 3800 eurot (240 eurot on hageja arvestanud lepingutasu

katteks) (dtl 2, 53). Kokkulepitud intressimäär oli 16,74% ning haldustasu 4%

laenusummast aastas (dtl 31). Hageja nõuab hagis tulenevalt lepingust nr BL2656426

põhivõlgnevust summas 3800 eurot (kostja ei ole tasunud lepingu nr BL2656426 alusel

ühtegi laenumaksed) ning viivist laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni

summas 1233,73 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist ka edasiulatuvalt (dtl 7).

31. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Ka antud lepingule kohalduvad otsuse p-s 11 antud

selgitused.

32. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva krediidilepingu (dtl 31). Hageja on hagis

välja toonud, et pooled on sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses

krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel

identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas

kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma

5/9

tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud

PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev

info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu

täpset aega (dtl 3-4). Kohus on tuvastanud kinnituse lepingul nr BL2656426 kuupäevaga

17.03.2022 kell 13:16:24

(dtl 40).

33. Hageja poolt esile toodul saab olla üksnes kostja tahteavalduse tegemise tõendamise roll

(seda ei saa lugeda omakäelise allkirjaga võrdseks kvalifitseeritud elektrooniliseks

allkirjaks). Tuginedes hageja esitatud selgitustele tahteavalduse andmise protsessi ja kohtu

tuvastusele kinnituse andmise kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud

tahteavalduse laenu saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu.

34. Hageja on tõendanud maksekorraldusega, millelt nähtub viide lepingule nr BL2656426, et

laen summas 3800 eurot on kostjale välja makstud 17.03.2022 (dtl 53).

35. Hageja väitel ei ole kostja lepingu nr BL2656426 alusel tasunud ühtegi laenumakset (dtl

7). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja

kohus loeb hageja väite õigeks.

36. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 29,01% aastas (dtl 31). Eesti Panga

avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega

3 * 16,95% = 50,85%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr kõrgem, kui kostjaga sõlmitud

lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu

sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

37. Hageja on hagis selgitanud, et hoolimata sellest, et on põhistanud, et krediidileping nr

BL2656426 on sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh lepingulise intressi

osas on kehtiv, peab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus

ja lihtsus) mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed

tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni

väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi

väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja

haldustasu) (dtl 6). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kohtu analüüs vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise osas (sh kostja vastuväite osas vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise kohta).

38. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi

kehtiv.

39. Ülesütlemise kehtivusele kohalduvad ka antud lepingu puhul otsuse p-s 21 antud

selgitused.

40. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena (dtl 3). Kohtule on esitatud ka kostja

kinnitusega maksegraafik (dtl 57-59). Laenu tagastamine ja intressi ning haldustasu

tasumine algas lepingu järgi alates 13.04.2022 (dtl 57). Hagiavalduse kohaselt ei ole

kostja lepingu nr BL2656426 alusel teinud ühtegi laenumakset (dtl 7). Kohus on otsuse p-

s 35 hageja väite õigeks lugenud.

41. Hageja teavitas 14.06.2022 saadetud laenulepingu ülesütlemise avaldusega kostjat lepingu

võlgnevusest ning hoiatas, et võla mittetasumise korral öeldakse leping nr 2656426 üles

14.07.2022 ning sissenõutavaks muutub kogu laenu jääk, sealhulgas võlas olevad

intressid, vastavalt seadusele ja laenulepingu tingimustele (dtl 63-65). 15.07.2022 saadeti

kostjale teavitus, et kuna kostja ei ole oma võlgnevust likvideerinud on leping nr 2656426

6/9

15.07.2022 seisuga üles öeldud (dtl 67). Kostja ei ole võlgnevust tasunud (dtl 3). Esitatud

teatistest nähtub, et 14.06.2022 kiri on saadetud e-posti aadressil xxx ning adresseeritud

aadressile xxx (dtl 63-65). 15.07.2022 teade on saadetud e-posti aadressile xxx (dtl 67).

42. Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses

vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega ja et talle oli antud vähemalt kahenädalane

tähtaeg kohustuste täitmiseks koos hoiatusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise

korral öeldakse leping üles. Ülesütlemise hoiatus oli esitatud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ja teatised olid saadetud kostja e-posti aadressile. Kuivõrd kostja ei

ole hageja väidet ega teavituste kättesaamist vaidlustanud, puudub kohtul alus selles

kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks. Seega oli ülesütlemine kehtiv.

43. Kuna leping on üles öeldud 15.07.2022 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma

tagastada.

44. Hageja on palunud välja mõista 3800 eurot (dtl 7).

45. Krediidilepingu kohaselt oli krediidi kogusumma 4040 eurot ning lepingutasu 240 eurot

(dtl 31). Hageja on selgitanud, et kostjale on väljastatud krediidisumma 3800 eurot ning

summa 240 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks (dtl 2). Kohtule on esitatud

maksekorraldus, millelt nähtub 3800 euro ülekandmine kostjale viitega lepingule nr

BL2656426 (dtl 53). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata

krediidisumma 3800 eurot.

46. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise summas 1233,73 eurot. Hageja on

arvestanud viivist alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning nõuab

viivist ka edasiulatuvalt (dtl 7). Kohtule on esitatud viivisearvestus (dtl 87), millest

nähtuvalt on hageja arvestanud viivist perioodil 16.07.2022-17.06.2025 summalt 3800

eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

47. Kuivõrd kohus tuvastas, et laen olid välja makstud ja kostja ei ole teinud ühtegi

tagasimakset, leping on 15.07.2022 üles öeldud, siis kuulub hageja viivisenõue

rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja viivise summas 1233,73 eurot.

Edasiulatuv viivis

48. Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 8048,38 eurot kuni

kohustuse kohase täitmiseni (dtl 8).

49. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

50. Hageja on palunud viivise välja mõista hagiavalduse esitamise päevast, kuid kuna

sissenõutavaks muutunud viivise on hageja arvestanud 17.06.2025 seisuga, mõistab kohus

välja edasiulatuva viivise alates hagiavaldusele järgnevast päevast ehk alates 18.06.2025.

51. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlgnevuselt

8048,38 eurot (4248,38 + 3800) alates 18.06.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Aegumine

52. Vastuses hagiavaldusele on kostja märkinud, et lepingust 2528532 tulenev nõue on

aegunud

16.08.2025 ning lepingust 2656426 tulenev nõue on aegunud 15.07.2025 (dtl 192).

7/9

53. Hagiavalduse lisa 9 kohaselt on leping nr 2528532 üles öeldud 16.08.2022 seisuga (dtl 66)

ning lisa 10 kohaselt on leping nr 2656426 üles öeldud 15.07.2022 seisuga (dtl 67).

54. Arvestades TsÜS § 146 lg-t 1 oleks lepingust nr 2528532 tulenev nõue olnud aegunud

alates 17.08.2025 ning lepingust nr 2656426 tulenev nõue alates 16.07.2025. TsÜS § 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. Käesoleval juhul on hagiavaldus eelnimetatud

lepingute alusel esitatud kohtule

17.06.2025 ehk enne kummagi lepingu võimalikku aegumise aega ning hagi esitamisega

aegumine peatus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja lepingutest 2528532 ja 2656426

tulenevad nõuded lepingute ülesütlemise aega ja TsÜS § 146 lg 1 sätestatut arvestades

aegunud.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

55. Hageja esitas hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud

koos hagimaterjalidega. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta

esitanud.

56. Kuigi 03.03.2026 toimunud istungil palus hageja võimalust esitada 03.03.2026 jooksul

esitada menetluskulude nimekiri (dtl 214), ei ole kohtule nähtuvalt täiendavat

menetluskulude nimekirja hageja esitanud. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus

menetluskulude kindlaksmääramisel hagiavalduses märgitust.

57. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

58. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

59. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud.

60. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

61. Hageja on märkinud, et on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Lisaks tasutud

riigilõivule koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest, mis on hagi koostamise

eest fikseeritud tasuna kokku summas 100 eurot (ilma KM-ta) (dtl 8).

62. Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja hageja on kinnitanud, et on

käibemaksukohuslane.

63. Riigilõivu on hageja tasunud seaduses ettenähtud suuruses, s.o 840 eurot (RLS § 59 lg 1 ja

lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

64. Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud.

65. Hagejat esindasid menetluses TsMS § 218 lg 1 tingimustele vastavad lepingulised

esindajad - vandeadvokaadid.

66. Hageja lepingulise esindaja tasu 100 eurot hagi koostamise eest ei ole ülemäärane.

8/9

67. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 940 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv

ja 100 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hageja

kasuks välja.

68. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

9/9