2-25-7676/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-7676

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

16 803,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

2. märts 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu osaliselt.

2. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance OÜ ja Xi

vahel 11. veebruaril 2022 sõlmitud laenulepingu nr L89007772190 alusel

välja põhivõlg 6947,99 eurot, intress 921,16 eurot ja ajavahemikus 16.

oktoober 2022 – 17. märts 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 999,66

eurot.

3. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt

6947,99 eurot alates 18. märtsist 2026 viivisemääraga 8,9% aastas kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank Finance OÜ

ja Xi vahel 11. veebruaril 2022 sõlmitud laenulepingust nr L89007772190

tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 4841,72 eurot ja intress

106,93 eurot järgmise maksegraafiku alusel:

Maksepäev

Põhiosa

(eurodes)

Intress

(eurodes)

Kokku

kuulub

tasumisele

(eurodes)

15.04.2026

193,00

8,67

201,67

15.05.2026

195,63

8,33

203,96

15.06.2026

195,98

7,98

203,96

15.07.2026

198,54

7,62

206,16

15.08.2026

199,01

7,27

206,28

15.09.2026

200,53

6,91

207,44

15.10.2026

202,97

6,55

209,52

15.11.2026

203,62

6,19

209,81

15.12.2026

205,99

5,83

211,82

15.01.2027

206,76

5,46

212,22

15.02.2027

208,35

5,09

213,44

15.03.2027

211,90

4,71

216,61

15.04.2027

211,57

4,33

215,90

15.05.2027

213,73

3,95

217,68

15.06.2027

214,83

3,57

218,40

15.07.2027

216,91

3,19

220,10

15.08.2027

218,14

2,80

220,94

15.09.2027

219,81

2,41

222,22

15.10.2027

221,77

2,01

223,78

15.11.2027

223,19

1,62

224,81

15.12.2027

225,07

1,22

226,29

15.01.2028

226,63

0,81

227,44

15.02.2028

227,79

0,41

228,20

5. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis resolutsiooni p-s 4

tähtaegselt tasumata põhiosa makselt põhiosa tasumise tähtajale järgnevast

päevast vastavalt maksegraafikule lepingujärgses viivisemääras 8,9%

aastas kuni põhiosamakse tasumiseni.

6. Jätta menetluskulud 83% ulatuses Xi kanda ja 17% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

7. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks välja

1234,21 eurot.

8. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt

(1234,21 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 16. mail 2025 (täpsustatud 20. juunil

2025) Viru Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu kostja ja AS Inbank Finance 11. veebruari

2022 tarbijakrediidilepingust nr L89007772190 tuleneva põhivõla 12 346,95 eurot,

intressi 404,17 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 2893,21 eurot väljamõistmiseks. Samuti palub hageja

mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt alates 17. maist 2025 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni määraga 8,9% aastas.

Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja 11.

veebruaril 2022 tarbijakrediidilepingu nr L89007772190, mille alusel sai kostja laenu

12 500 eurot. Leping sõlmiti krediidi kulukuse määraga 10,61% aastas ja

intressimääraga 8,9% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama 72 osamaksena.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 12 500 eurot,

intressimäära 8,9% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15. veebruar 2028,

osamaksete arvu (72), laenulepingu sõlmimise tasu 250 eurot, igakuist lepingu

haldustasu 2,5 eurot kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg-ga 21.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja

12. septembril 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võla tasumiseks. 27. septembril 2022 saatis krediidiandja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevus täiendava tähtaja

jooksul.

Krediidiandja loovutas 28. septembril 2022 nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Hageja esitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tõenditena

laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid kostjal ei olnud. Krediidiandja kontrollis kostja

sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist ning tuvastas, et kostja igakuine sissetulek oli

981,16 eurot. Kostja sissetulek oli piisav. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta

krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi

kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata.

Kostja sai laenu 12 500 eurot. Kostja on põhiosa katteks tagastanud 153,05 eurot. Seega

on tasumata põhiosa 12 346,95 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Kostjal on intressivõlg alates neljandast osamaksest, s.o 15. juunist 2022 kuni lepingu

ülesütlemiseni 27. septembril 2022. Intressivõlg on 404,17 eurot

(94,63+90,57+92,52+91,46+34,99), mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Kostja kohustus laenulepingu järgi tasuma haldustasu 2,50 eurot kuus. 27. septembri

2022 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15. juuni - 15. september

2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o 10 eurot (4 × 2,50).

Krediidiandja ja hageja on kostjale saatnud korduvalt maksemeeldetuletusi. Hageja

nõuab seetõttu kostjalt sissenõudmiskulude 50 eurot väljamõistmist VÕS § 113 lg 2 ja

lepingu üldtingimuste p 4.7 alusel.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 12 346,95 eurolt alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28. septembrist 2022 kuni hagi esitamiseni 16.

mail 2025 lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas. Sissenõutavaks muutunud viivis on

2893,21 eurot. Samuti palub hageja välja mõista edasiulatuva viivise alates 17. maist

2025 kuni põhivõla tasumiseni TsMS § 367 alusel lepingujärgses määras.

Juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud VÕS §-s 4034 kohustust, palub

hageja mõista kostjalt välja 19. veebruari 2026 seisuga sissenõutavaks muutunud

põhinõue 6752,75 eurot, intress 912,13 eurot ning viivis 957,25 eurot. Samuti palub

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 20. veebruarist 2026 kuni

põhinõude 6752,75 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 8,90% aastas.

Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

ning viivis lepingus kokku lepitud viivise määras 8,90% aastas põhiosa osamakselt

tasumise tähtajal järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni (dtl 76).

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

4. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18,

OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

5. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja

lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja ja krediidiandja sõlmisid 11. veebruaril 2022 tarbijakrediidilepingu nr

L89007772190 (dtl 15-21). Kostjale anti laenu 12 500 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks

oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2021 16,95%

(https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 50,85%.

Lepingus on krediidi kulukuse määraks 10,61% (dtl 15), st see ei ületanud Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et

laenusummast krediidisummat (12 500 eurot), intressimäära (8,9%), krediidisumma

tagastamise lõpptähtpäeva (15. veebruar 2028), osamaksete arvu (72), laenulepingu

sõlmimise tasu (250 eurot) ja igakuist lepingu haldustasu (2,50 eurot). Hageja on

nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 53).

Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.

6. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS §

4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

7. Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte hindamiseks kostja taotluses märgitud teavet. Laenutaotlusest nähtub, et

kostja on märkinud enda igakuiseks sissetulekuks 1800 eurot, kohustuseks 300 eurot,

ülalpeetavate arvu ja tööandjat ei ole kostja märkinud.

Lisaks tegi krediidiandja päringu maksehäireregistrisse (dtl 34) ning kontrollis kostja

sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt on igakuine sissetulek 981,16 eurot.

8. Hageja ei ole esitanud selgitusi, millised eeltoodud tuvastatud andmed olid

aluseks kostja krediidivõimelisuse hindamisel, mh kas krediidiandja arvestas

sissetulekutena laenutaotluses märgitud sissetulekuid või Maksu- ja Tolliameti andmeid.

Samuti ei ole hageja kohtule esitanud kostja pangakonto väljavõtet, millest järeldub, et

krediidiandja ei ole kostja laenutaotluses esitatud andmeid kontrollinud.

Laenutaotluses oli kostja enda kohustusteks märkinud 300 eurot. Krediidiandjal oli

kohustus kostja esitatud teavet kontrollida. Seda oleks saanud teha küsides kostjalt

pangakonto väljavõtte.

Samuti ei ole hageja esitanud selgitusi kas ja kui jah, siis millisena ja kuidas tuvastas

krediidiandja kostja majandamiskulud. Ka seda oleks saanud teha kontrollides

pangakonto väljavõtet.

Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi,

kuid see ei tähenda, et ta oleks võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Lisaks on

maksehäire registri tõend loodud 16. mail 2025. Seega ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja kontrollis maksehäireregistrit ka laenu andmisel.

Hagiavaldusest ei nähtu, kas krediidiandja kontrollis, kas kostjal olid laenulepingu

sõlmimisel ülalpeetavad. Laenutaotluses on ülalpeetavate kohta andmed sisestamata.

9. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet jättes piisavalt kostja krediidivõimelisuse kohta teabe saamise kohustuse

täitmata (välja ei ole selgitatud kostja majandamiskulude suurust ja võimalikke

ülalpeetavaid) ja kostja esitatud teabe (kostja kohustuste ja majandamiskulude suurus)

kontrollimata (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg lg 3 esimene lause, lg 2

teine lause ning lg 4 teine lause).

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus

leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga

laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

11. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles

öelnud ka võla ümberarvestuse korral.

Hageja on selgitanud 20. juuni 2025 menetlusdokumendis, et nõude ümberarvestuse

korral tuleb lugeda, et kostja oli laenumaksetega viivituses alates 15. oktoobrist 2022

(s.o 8. osamakse).

Kostja kohustus lepingu põhitingimuste (dtl 15) järgi laenu tagastama 72 osamaksena

ajavahemikul 15. märtsist 2022 kuni 15. veebruarini 2028 (sama nähtub ka

maksegraafikust, dtl 16-17).

Eelnevast tuleneb, et 27. septembri 2022 lepingu ülesütlemise eeldused olid täitmata,

kuivõrd lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (12. september 2022) ei olnud

kostja ümberarvestuse nõudega viivituses ühegi tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1).

Järelikult pooltevaheline leping kehtib.

12. Hageja palub ümberarvestuse korral kostjalt välja mõista TsMS § 369 alusel

tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude. Hageja põhjendas seda 2. märtsi 2026

istungil. Kohus peab nõuet põhjendatuks arvestades, et kostja ei ole teinud ühtegi

osamakset aastast 2022.

13. Hageja on teinud 20. juuni 2025 ja 19. veebruari 2026 menetlusdokumentides

nõude ümberarvestuse ja nõuab tagasi põhisumma jääki 11 789,71 eurot vastavalt

maksegraafikule alates 15. oktoobrist 2022 kuni 15. veebruarini 2028. Hageja

ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu 12 500 eurot ja tegi

tagasimakseid kokku 710,29 eurot (dtl 74). Seega on põhjendatud põhivõla nõue 11

789,71 eurot.

Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et kostjal on sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus alates 15. oktoobrist 2022 (sellest osamaksest on tasumata 136,65 eurot,

tasutud on 5,98 eurot). Ümberarvestuse kohaselt ei ole otsuse tegemise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud osamaksed 15. aprillist 2026 kuni 15. veebruarini 2028 (dtl

59-60 ja dtl 84).

Järelikult kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostjalt väljamõistmisele põhinõue

6947,99 eurot (s.o osamaksed ajavahemikul 15. oktoober 2022 kuni 15. märts 2026).

14. Kohus mõistab kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla

kokku 4841,72 eurot vastavalt hageja esitatud maksegraafikule (dtl 59-60 ja 77-84).

15. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista intressivõla. Kuivõrd kohus tuvastas, et

rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti lepingus kokku lepitud

intressimäär. Hageja on ümberarvestuses märkinud intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kuna see on suurem lepingus kokkulepitud intressimäärast

(8,9% aastas).

Kohus leiab, et hageja intressinõude ümberarvestus on kontrollitav ja jälgitav. Seetõttu

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud intressivõla 921,16 eurot (s.o ajavahemikul 15. jaanuar 2023 kuni 15. märts

2026 sissenõutavaks muutunud intress).

Samuti kuulub rahuldamisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad intressimaksed

ajavahemikust 15. aprill 2026 kuni 15. veebruar 2028 vastavalt hageja esitatud

maksegraafikule (dtl 77-78) kokku 106,92 eurot.

16. Hageja nõuab nõude ümberarvestuses põhinõudelt viivist lepingujärgses määras.

See ei ole kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi

ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega

viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna

VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras osas, milles see on väiksem kui

lepingujärgne viivis 8,90% aastas. Eelnev tähendab, et kohus kohaldab kuni 31.

detsembrini 2022 seadusjärgset viivisemäära (sest see on madalam kui lepingujärgne

viivis) ja alates 1. jaanuarist 2023 lepingujärgset viivisemäära (sest see on madalam kui

seadusjärgne viivis).

Viivis on alates 16. oktoobrist 2022 kuni 17. märtsini 2026 (otsuse tegemise aeg)

sissenõutavaks muutunud kokku 999,66 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise

arvutuskäik on järgmine:

-

16.10.2022 – 15.11.2022 põhivõlalt 136,65 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 0,93 eurot;

-

16.11.2022 – 15.12.2022 põhivõlalt 277,45 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 1,82 eurot;

-

16.12.2022 – 15.01.2023 põhivõlalt 422,18 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 3,02 eurot;

-

16.01.2023 – 15.02.2023 põhivõlalt 565,17 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 4,27 eurot;

-

16.02.2023 – 15.03.2023 põhivõlalt 709,26 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 4,84 eurot;

-

16.03.2023 – 15.04.2023 põhivõlalt 862,67 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 6,52 eurot;

-

16.04.2023 – 15.05.2023 põhivõlalt 1009,04 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 7,38 eurot;

-

16.05.2023 – 15.06.2023 põhivõlalt 1159,19 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 8,76 eurot;

-

16.06.2023 – 15.07.2023 põhivõlalt 1307,83 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 9,57 eurot;

-

16.07.2023 – 15.08.2023 põhivõlalt 1460,20 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 11,04 eurot;

-

16.08.2023 – 15.09.2023 põhivõlalt 1611,15 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 12,18 eurot;

-

16.09.2023 – 15.10.2023 põhivõlalt 1763,25 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 12,9 eurot;

-

16.10.2023 – 15.11.2023 põhivõlalt 1919,00 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 14,51 eurot;

-

16.11.2023 – 15.12.2023 põhivõlalt 2073,46 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 15,17 eurot;

-

16.12.2023 – 15.01.2024 põhivõlalt 2231,51 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 16,85 eurot;

-

16.01.2024 – 15.02.2024 põhivõlalt 2388,37 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 18 eurot;

-

16.02.2024 – 15.03.2024 põhivõlalt 2546,43 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 17,96 eurot;

-

16.03.2024 – 15.04.2024 põhivõlalt 2710,27 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 20,43 eurot;

-

16.04.2024 – 15.05.2024 põhivõlalt 2870,80 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 20,94 eurot;

-

16.05.2024 – 15.06.2024 põhivõlalt 3034,76 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 22,88 eurot;

-

16.06.2024 – 15.07.2024 põhivõlalt 3197,77 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 23,33 eurot;

-

16.07.2024 – 15.08.2024 põhivõlalt 3364,16 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 25,36 eurot;

-

16.08.2024 – 15.09.2024 põhivõlalt 3529,70 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 26,61 eurot;

-

16.09.2024 – 15.10.2024 põhivõlalt 3696,51 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 26,97 eurot;

-

16.10.2024 – 15.11.2024 põhivõlalt 3866,60 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 29,15 eurot;

-

16.11.2024 – 15.12.2024 põhivõlalt 4035,99 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 29,44 eurot;

-

16.12.2024 – 15.01.2025 põhivõlalt 4208,59 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 31,77 eurot;

-

16.01.2025 – 15.02.2025 põhivõlalt 4380,6 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 33,11 eurot;

-

16.02.2025 – 15.03.2025 põhivõlalt 4553,93 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 31,09 eurot;

-

16.03.2025 – 15.04.2025 põhivõlalt 4733,95 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 35,78 eurot;

-

16.04.2025 – 15.05.2025 põhivõlalt 4909,99 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 35,92 eurot;

-

16.05.2025 – 15.06.2025 põhivõlalt 5089,08 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 38,47 eurot;

-

16.06.2025 – 15.07.2025 põhivõlalt 5267,84 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 38,53 eurot;

-

16.07.2025 – 15.08.2025 põhivõlalt 5449,58 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 41,19 eurot;

-

16.08.2025 – 15.09.2025 põhivõlalt 5631,10 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 42,56 eurot;

-

16.09.2025 – 15.10.2025 põhivõlalt 5814,01 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 42,53 eurot;

-

16.10.2025 – 15.11.2025 põhivõlalt 5999,80 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 45,35 eurot;

-

16.11.2025 – 15.12.2025 põhivõlalt 6185,54 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 45,25 eurot;

-

16.12.2025 – 15.01.2026 põhivõlalt 6374,09 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 48,18 eurot;

-

16.01.2026 – 15.02.2026 põhivõlalt 6562,70 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 49,61 eurot;

-

16.02.2026 – 15.03.2026 põhivõlalt 6752,75 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 46,1 eurot;

-

16.03.2026 – 17.03.2026 põhivõlalt 6947,99 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis 3,39 eurot.

Seega rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt. Kohus

rahuldab ka hageja taotluse mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 6947,99

eurolt alates 18. märtsist 2026 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 8,9%

aastas.

17. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks

muutuvate põhivõla osamaksetelt lepingujärgses viivisemääras (8,9% aastas) alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus

leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu jäävad VÕS

§ 4034 lg 7 teise lause kohaselt rahuldamata ka hagiavalduses esitatud haldustasu nõue.

Samal põhjusel jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõue.

19. Kuivõrd kohus rahuldab hageja ümberarvestatud nõude, on tegemist hagi osalise

rahuldamisega.

Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 11 789,71 eurot (sh tulevikus sissenõutavaks muutuv) ja sissenõutavaks

muutunud ja muutuva intressi 1028,08 eurot, ajavahemikul 16. oktoober 2022 – 17.

märts 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 999,66 eurot.

Arvestades hageja nõudeid (haginõudes 17. märtsi 2026 seisu viivisega 16 622,57 eurot)

ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13 817,45 eurot, rahuldab kohus

hagi ca 83% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 83% kostja kanda ja 17%

hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).

20. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 92-93), mille kohaselt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust 980 eurot ja esindajakuludest 802,72 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 980 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2,

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

21. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on

rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm

10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Hagejat esindas lepinguline esindaja Sigrid Rahkema tunnitasuga 169 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

22. Hageja esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena:

-

alusdokumentidega tutvumine, analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine, komplekteerimine ning kohtule esitamine (2 h);

-

20. juuni 2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine (1 h);

-

19. veebruari 2026 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine (45 min);

-

2. märtsi 2026 istungiks ettevalmistumine (30 min);

-

2. märtsi 2026 istungil osalemine (10 min);

-

2. märtsi 2026 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine (20 min).

23. Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmisest väiksema keerukuse ja mahukusega,

arvestades hageja nõude alust ning et kostja vastuväiteid ja tõendid puudusid. Kohus

leiab, et hageja esindaja ajakulu on seda arvestades põhjendatud osaliselt. Kohus leiab,

et täies ulatuses ei ole põhjendatud puuduste kõrvaldamise ja 19. veebruari 2026

menetlusdokumendi koostamise ajakulu, kuna esimese tingis osaliselt puudulik

menetlusdokument ja teise esitas hageja omal algatusel. Arvestades esindaja võrdlemisi

kõrget tunnitasu, võib oodata temalt ka tõhusamat ajakasutust. Kohus leiab, et hageja

põhjendatud esindajakulu on 3 tunni ulatuses, s.o 507 eurot.

Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1487 eurot (980 + 507).

24. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1234,21 eurot (83% 1487

eurost). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos

lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)