2-25-16260/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-16260

Tsiviilasi

DBN Capital OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

R. P. hagi M. S. vastu DBN Capital OÜ

(pankrotis) osakapitali sissemaksest tuleneva

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: DBN Capital OÜ (pankrotis, registrikood

14762156), pankrotihaldur R. P.

Kostja:

M.

S. (isikukood

XXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe

Menetlusliik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada DBN Capital OÜ (pankrotis) pankrotihalduri R. P. hagiavaldus.

2. Mõista kostjalt M. S.lt hageja DBN Capital OÜ (pankrotis) kasuks välja 2500 eurot.

3. Määrata menetluskulud kostja M. S. kanda.

4. Välja mõista kostjalt M. S.lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv 420 eurot,

mille tasumisest oli DBN Capital OÜ (pankrotis) pankrotihaldur R. P. vabastatud.

Kostjal M. S.l tuleb tasuda 420 eurot riigituludesse käesoleva otsuse jõustumisest

alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega

viivitamisel tuleb kostjal M. S.l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates riigilõivu tasumiseks antud tähtaja möödumisest

kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult

siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. DBN Capital OÜ (pankrotis) pankrotihaldur R. P. (hageja) esitas 29.09.2025 Harju

Maakohtule hagiavalduse M. S. (kostja) vastu DBN Capital OÜ (pankrotis) (äriühing)

osakapitali sissemaksest tuleneva võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt äriühingu kasuks

välja mõista 2500 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt on äriühing asutatud sissemakset tasumata. Äriühingu põhikirja

punkti 2.2 kohaselt tasub osanik osa eest täielikult äriseadustiku (ÄS) § 140¹ lõikes 2 või

3 sätestatud nõude esitamisel. Harju Maakohus kuulutas 14.08.2025 välja äriühingu

pankroti. Äriühingu kohustusi ei ole võimalik täita äriühingu vara arvelt. Hageja nõuab

kostjalt äriühingule tasumata sissemakset. Alternatiivselt on kostja tekitanud juhatuse

liikmena äriühingule tasumata sissemakse ulatuses kahju, sest on jätnud tähtaegselt

äriühingu kapitaliseerimata.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitis, et ta on kandnud äriühingu huvides kulutusi,

mis on tasaarvestatavad osakapitali sissemakse nõudega. Kostja tasaarvestusavaldust ei

esitanud. Alternatiivse nõude osas leidis kostja, et puudub põhjuslik seos sissemakse

tasumata jätmise ja äriühingu maksejõuetuse vahel.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.

5. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

2 (4)

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-

16, p 16).

6. Kohus tuvastab äriühingu põhikirja järgi, et äriühingu osakapitali suurus on 2500 eurot (p

1.3; dtl 10). Põhikirja lisa järgi tuvastab kohus, et kostja kohustus äriühingu asutamisel

või ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel tasuma vastavalt osa

nimiväärtusele (p-d 1 ja 2.2; dtl 12). Samuti tuvastab kohus, et äriühingu osa eest ei olnud

enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist tasutud (p 2.1; dtl 12).

7. Pooled ei vaidle, et äriühing on pankrotis ning äriühing on varatu (vt ka p 7-8; dtl 48).

Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lõigetest 2 ja 4 lähtuvalt ilma tõendeid hindamata

tuvastatuks.

8. Kohus tuvastab, et Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotihaldur M. K. on 21.08.2025

esitanud äriühingu pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt on Eesti Arengu

Hoiu-laenuühistu nõuded äriühingu vastu 3 604 722,33 eurot.

9. Hageja on väitnud, et kostja ei ole osakapitali sissemakset teinud. Kostja ei ole väitnud

vastupidist ega ka tõendanud, et ta on sissemakse tasunud. Kostja ainus vastuväide on

olnud, et tal on tasaarvestatav nõue äriühingu vastu ning ta esitab tasaarvestusavalduse

esimesel võimalusel (dtl 94).

10. Kohus toonitas 26.01.2026 kostjale, et TsMS § 394 lg 2 punkti 3 järgi peab kostja esitama

kõik enda taotlused ja väited vastuses hagile. Kostja käitumine oli kohtu hinnangul

käsitatav õiguste kuritarvitamise ja menetluse venitamisena TsMS § 200 lõike 2 mõttes,

mida kohus ei luba teha (dtl 98).

11. Kostja ei esitanud tasaarvestusavaldust kohtu määratud tähtajaks ega ka seisukohtade

esitamiseks määratud tähtajaks (17.02.2026).

12. Lähtudes pankrotiseaduse § 1 lõigetest 1, 2 ja 3 ja Harju Maakohtu 14.08.2025 määrusest

tsiviilasjas 2-25-7772 (dtl 15-19), on kohtumäärusega äriühingu maksejõuetus välja

kuulutatud ehk äriühing ei suuda võlausaldaja nõuet rahuldada või tema vara ei kata tema

kohustusi ning tegemist ei ole ajutise olukorraga.

13. Alates 01.02.2023 on ÄS § 140¹ kehtetu, kuid seda asendab rakendussättena ÄS § 520¹,

mille lõige 1 sätestab, et kui osaühing on asutatud selliselt, et asutajad ei ole asutamisel

sissemakseid tasunud, vastutab osanik, kes ei ole sissemakset täielikult tasunud,

osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu

kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

14. Kohus leiab, et hagejal on ÄS § 5201 lõigete 1 ja 2 ning põhikirja lisa punkti 2.2

koostoimes võlaõigusseaduse § 108 lõikega 1 õigus nõuda kostjalt 2500 euro tasumist

äriühingule. Äriühingu varast ei piisa tema kohustuste täitmiseks, sest äriühing on

püsivalt maksejõuetu. Kostja ei ole sissemakset täielikult tasunud ning vastutab ÄS §

3 (4)

5201 lõike 1 järgi äriühingu kohustuste eest selles ulatuses. Äriühingu vastu on esitatud

nõudeid, mida ta ei suuda vara puudumise tõttu täita. Seega on hagejal õigus ÄS § 5201

lõigete 1 ja 2 ja VÕS § 108 lõike 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist.

15. Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt kostjalt äriühingu kasuks välja 2500 eurot.

16. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab

järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse.

17. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse. Kohus jätab menetluskulud kostja anda (TsMS §

162 lg 1).

18. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 18. peatüki

5. jao erisusi.

19. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

20. Kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja 30.09.2025 määrusega

täielikult hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 350 eurot tasumisest (dtl 88-92).

Kohus rahuldas hageja taotluse ning vabastas hageja 26.11.2025 määrusega täielikult

määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot tasumisest.

21. Kohus on hagejale andnud menetlusabi. TsMS § 190 lõige 3 sätestab, et menetluskulud,

mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral välja

riigituludesse kostjalt võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt TsMS § 179

lõike 1 ja § 190 lõike 3 alusel riigi kasuks välja mõista riigilõiv summas 420 eurot, sest

nii hagi kui ka määruskaebuse esitamine oli põhjendatud.

22. TsMS § 179 lõike 5 järgi tuleb kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud

isikul täita lahend 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Valdkonna eest vastutava

ministri käskkirjaga määratud asutus võib määruse riigilõivu väljamõistmise osas

sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole nõuet täitnud määruse jõustumisest alates

15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras tuleb kostjalt välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja

möödumisest (TsMS § 179 lg 9).

23. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri-Karl Leppik kohtunik

4 (4)