3-24-2146/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2146

Haldusasi

F.K kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 21.06.2024

ettekirjutus-hoiatusele ja sunniraha hoiatusele

isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-10

Menetlusosalised

Kaebaja F.K , esindaja v.adv Heldur Otti

Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Irina

Meldjuk

Kolmas isik C.L

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.01.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.K apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta F.K apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.01.2025

otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulu nende enda kanda.

3. Jõustunud kohtuotsus avaldada arvutivõrgus selliselt, et kaebaja ja kolmanda isiku

nimed on asendatud tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.04.2026 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-24-2146

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.K avalikustas oma Facebooki kontol video Sotsiaalministeeriumi ametniku C.L-iga

peetud telefonikõnest. Videot nägi üle 33 000 inimese, sellel oli 205 kommentaari ning 944

jagamist.

2. C.L saatis F.K-le taotluse kõnesalvestis kustutada ja viivitamatult eemaldada kõikidest

avaldamise kanalitest. C.L esitas kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (AKI), milles taotles

videosalvestise avaldamise lõpetamist ning salvestise kustutamist.

3. AKI alustas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 3 p 8 alusel järelevalvemenetlust

ning tegi F.K-le 30.11.2023 ettepaneku ja järelepärimise isikuandmete asjas nr 2.1.-

1/23/1212-2967-3. Selle kohaselt tuli tal lõpetada enda Facebooki lehel C.L-i isikuandmete,

s.o salvestatud kõne avalikustamine kas postituse (sh kommentaaride) kustutamise teel või

eemaldades postitusest C.L-i isikuandmed ehk videolõik kõne salvestisega ja isikuandmed

kommentaaridest. Ettepanek tuli täita hiljemalt 15.12.2023, saates selle kohta AKI-le

kinnituse. Alternatiivselt andis AKI ettepanekuga mittenõustumise korral võimaluse selgitada

hiljemalt 15.12.2023, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil ning põhjustel avaldab F.K C.L-i

isikuandmeid. Sellisel juhul tuli piirata nimetatud video avalikustamist seniks, kuni video

avalikustamise ja säilitamise õiguspärasus on AKI-le tõendatud ning AKI on andnud selle

kohta kinnituse.

4. F.K vastas AKI ettepanekule 13.12.2023, selgitades video jätkuva avalikustamise

vajalikkust ja põhjendades, miks on C.L-i isikuandmete avaldamine õigustatud ning mis on

selle õiguslik alus.

5. AKI tegi 23.02.2024 F.K-le ettekirjutuse-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-

1/23/1212-2967-7, millega kohustas lõpetama oma isiklikul Facebooki kontol postituse videos

C.L-i hääle, s.o salvestatud kõnes isiku hääle avalikustamine hiljemalt 08.03.2024. Kuna

video ei olnud seejärel enam Facebooki kontol kättesaadav, lõpetas AKI järelevalvemenetluse

ning edastas F.K-le 13.03.2024 noomituse ja menetluse lõpetamise teate isikuandmete kaitse

asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-8.

6. F.K esitas 11.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 13.03.2024 noomituse ja

menetluse lõpetamise teate tühistamiseks ning AKI 30.11.2023 järelepärimise ja AKI

23.02.2024 ettekirjutuse-hoiatuse õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi 3-24-1073).

7. Andmekaitse Inspektsioon tegi 21.06.2024 otsuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-

1/23/1212-2967-10, millega:

‒ tunnistas kehtetuks F.K-le 23.02.2024 tehtud ettekirjutuse-hoiatuse isikuandmete kaitse

asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-7 ja 13.03.2024 tehtud noomituse ning menetluse lõpetamise

teate isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-8;

‒ tegi IKS § 56 lg 1, lg 2 p 8, § 58 lg 1 ning isikuandmete kaitse üldmääruse 1 (IKÜM) art 58

lg 1 punkti d ning lg 2 punktide c, f ja g alusel ja arvesse võttes IKS § 4 ja IKÜM art-t 6 F.K-

le ettekirjutuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-10: 1) hoiduda

sotsiaalmeedias (sh Facebooki kontol) C.L-i isikuandmeid (s.o häält ning terviseandmeid)

sisaldava video, mis kajastab C.L-iga salvestatud telefonivestlust, uuesti avalikustamisest;

või 2) alternatiivselt video uuesti avalikustades moonutada videos isiku hääl või asendada

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

2(13)

3-24-2146

C.L-i videos antud suulised vastused transkriptsiooniga ning jätta välja lõik, milles isik

avaldab terviseandmeid. Mõlemal juhul tuli tagada, et C.L-i isikuandmeid ei avaldataks, sh

postituse kommentaarides.

Ettekirjutus-hoiatus sisaldas hoiatust, et ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise eest

määratakse F.K-le asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg 1 ja IKS § 60 alusel

sunniraha iga täitmata jäetud ettekirjutuse punkti eest 1000 eurot.

Ettekirjutuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised:

AKI tunnistab isikuandme kaitse asjades nr 2.1.-1/23/1212-2967-7 ja nr 2.1.-1/23/1212-2967-

8 kehtetuks ettekirjutus-hoiatuse, noomituse ja menetluse lõpetamise teate põhjustel, et AKI ei

põhjendanud F.K välja toodud õigusliku aluse – IKÜM art 6 lg 1 punkti e – sobimatust

isikuandmete töötlemiseks.

F.K on IKÜM art 4 punktide 1 ja 2 mõttes avalikustanud C.L-i isikuandmeid. Igasuguse

andmetöötluse jaoks peab olema õiguslik alus (IKÜM art 6). Andmetöötluse õiguspärasust

peab suutma tõendada andmetöötleja (IKÜM art 5 lg 2). F.K ei ole seda teinud. Videost

nähtub, et isik ei esitanud esialgu vastuväiteid kõne salvestamisele, kuid väljendas videos

selgelt, et ta ei ole nõus tema isikuandmete avaldamisega. Seega ei ole videos isikuandmete

avaldamise aluseks IKÜM art 6 lg 1 punkti a kohane isiku nõusolek.

F.K hinnangul tuleneb isikuandmete avaldamiseks õiguslik alus IKÜM art 6 lg 1 punktist e.

Isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu

teostamiseks vajab täiendavat riigisisest alust (IKÜM art 6 lg 3 punkt b). F.K ei ole toonud

välja konkreetset riigisisest või Euroopa Liidu normi, mis annaks aluse selliseks

andmetöötluseks. Eesti õigusaktis ja EL õigusaktis puudub IKÜM art 6 lg 3 alusel kehtestatud

õiguslik alus isikuandmete avaldamiseks sotsiaalmeedias avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. F.K ei täida pandeemialeppe teemalisi postitusi

oma sotsiaalmeedia kontole postitades Riigikogu põhiülesandeid (avaliku teenistuse seaduse

(ATS) § 7 lg 3 p 7) ega teosta avalikku võimu. Riigikogu liikme poolt sotsiaalmeedias

postituste tegemine ning selle tegevuse käigus ametnike isikuandmete avaldamine ei ole

seotud põhiseaduslike ülesannete täitmisega (IKS § 2 p 2). Riigikogu liikme staatuse seaduse

(RKLS) § 18 lg 3 kohaselt ei või Riigikogu liikme immuniteeti kasutada vaba mandaadi

teostamisega mitteseotud tegevustes või õigusvastutusest kõrvalehoidmiseks. Kolmandate

isikute isikuandmete avalikustamise puhul sotsiaalmeedias ei saa rääkida vaba mandaadi

teostamisega seotud tegevusest. Riigikogu liikme immuniteet ei laiene videos isikuandmete

avalikustamise tegevusele. AKI ettepanek ega ettekirjutus ei takista F.K-l Riigikogu liikme

töö tegemist ega sõnumite levitamist, sest sama sõnumit saab ta levitada ka ilma isikuandmete

(sh ametniku hääle) avaldamiseta sotsiaalmeedias. Isegi juhul kui video avaldamist saaks

käsitada Riigikogu liikme tööülesannete täitmisena, ei saa rahvaesindaja eirata põhiseadust ja

seadusi. Riigikogu liikme ülesandeid saab täita ka isikuandmeid sotsiaalmeedias ülemäära

avaldamata ning isikute eraelu puutumatust ülemäära riivamata. Praegusel juhul ei ole

sotsiaalmeedias isikuandmete avaldamise õiguslikuks aluseks ka IKS §-st 4 tulenev

ajakirjanduslik eesmärk, sest IKS § 4 kohaldamise kõik eeldused pole täidetud. Isikuandmete

avalikustamiseks ajakirjanduslikul eesmärgil peab esinema avalik huvi mitte üksnes

avalikustatud juhtumi või teema, vaid ka juhtumiga seotud isiku suhtes. Ametnik ei asetanud

end oma tegevusega avalikkuse huviorbiiti – vastates küsimustele komisjonis ning F.K-le

telefoni teel, täitis ta oma tööülesandeid ning vastuseid sisustas ta vastavalt oma tööandja, s.o

Sotsiaalministeeriumi tegevusele. Kindlasti ei ole Sotsiaalministeeriumi ühe ametniku tegevus

otsustusprotsessis sellise kaaluga, et tema isikuandmete avalikustamine pandeemialeppe

teemade kajastamisel sotsiaalmeedias oleks vältimatult vajalik. Vaidlusaluses postituses

isikuandmete avaldamine tõi kaasa C.L-i kui eraisiku asetamise nn avalikku häbiposti. Lisaks

3(13)

3-24-2146

on C.L vestluse kestel avaldanud soovi oma terviseseisundi tõttu kõne lõpetada. Tegemist on

isiku terviseandmetega (IKÜM art 4 p 15), mille töötlemine on lubatud eelkõige isiku

nõusoleku alusel (IKÜM art 9).

8. F.K esitas 22.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada AKI 21.06.2024

ettekirjutus-hoiatus ja kohustada AKI-t lõpetama järelevalvemenetlus isikuandmete kaitse

asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-10.

Kaebaja ja C.L-i vahelise telefonikõne Facebooki kontol avalikustamine oli õiguspärane

tegevus, millele ei kohaldu IKÜM-ga ja IKS-ga kehtestatud andmesubjekti nõusolekut

nõudvad või muud keelavad ja piiravad sätted. Telefonikõne oli kaebaja kui rahvaesindaja

päring ametnik C.L-ile . See puudutas C.L-i lubadust 28.02.2022 toimunud Euroopa Liidu

asjade komisjoni (ELAK) istungil avalikustada Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja

liikmesriikide vahelised läbirääkimisdokumendid ja kõikide arutelude kokkuvõtted seoses

WHO otsusega alustada kõnelusi kokkuleppe üle, et võidelda uute ülemaailmsete

tervisekriisidega. C.L on täidesaatva võimu ametiasutuse ametnik, kes ametiülesandeid täites

teostab avalikku võimu. Kaebaja on seisukohal, et ELAK-il ei olnud õigust volitada Euroopa

Komisjoni WHO pandeemialeppe osas Eesti seisukohti kujundama. WHO rahvusvaheliste

tervise-eeskirjade muudatuste ja pandeemialepingu sisu vastu oli avalikkusel kõrgendatud

huvi, mistõttu ei saanud WHO pandeemiakokkulepe olla pelgalt ELAK-i arutelu teema. Selle

probleemi lahendamine eeldas asjakohase, õige ja õigeaegse teabe saamist kõigilt

teabevaldajatelt. C.L jättis ametnikuna oma ametikohustuse, s.t 28.02.2022 toimunud

ELAK-i istungil antud lubaduse täitmata. PS §-le 74 tuginemiseks (Riigikogu liikme

arupärimine) on adressaatide ring piiratud, kuid see asjaolu ei välista Riigikogu liikme õigust

nõuda oma tegevuseks vajalikku teavet kõigilt talle teadaolevatelt teabevaldajatelt, sh avalikus

teenistuses ametiseisundit omanud C.L-ilt . IKS § 2 lg 2 ja RKLS §-de 17 ja 18 eesmärgist ja

mõttest tulenevalt ei ole mõeldav, et AKI-l on pädevus otsustada, millistes ülekaaluka avaliku

huviga riiklikes asjades ja millise ametiisiku suhtes on Riigikogu liikmel avaliku võimu

teostamise ülesannet täites õigus avalikkust informeerida. Kaevatav haldusakt takistab

kaebajal õigusvastaselt täitmast rahvaesindaja ülesandeid.

9. Andmekaitse Inspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata.

10. Tallinna Halduskohus

jättis

09.01.2025 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kaebaja avalikustas oma Facebooki kontol videosalvestise tema ning C.L-i vahelisest

telefonivestlusest. Salvestis oli jäädvustatud kaebaja kabinetis, videol on kuuldav C.L-i hääl.

Sellise salvestise avaldamise näol on tegemist isikuandmete töötlemisega IKÜM ja IKS

tähenduses, sealjuures on kaebaja video avalikustajana isikuandmete (vastutav) töötleja, C.L

aga andmesubjekt. Olukorras, kus salvestisel on kuulda C.L-i hääl ning telefonivestluse

alguses on selgelt väljendatud, kellega kaebaja suhtleb, on tegemist C.L-i isikuandmete

töötlemisega. Viimast ei muuda ka asjaolu, et tegemist on n-ö ametikõnega, mitte eraisikute

vahel eraelulistel teemadel peetud telefonikõnega. Ametnikud on samal ajal ka füüsilised

isikud, kellel on õigus isikuandmete kaitsele ning isikuandmeteks kvalifitseeruvad nt

arenguvestlusel osalenud ametnike hinnangud ja arvamused (vt Riigikohtu 06.06.2019 otsus

nr 3-17-842, p-d 14‒15). Seejuures väljendas C.L kõne lõpus, et tal on halb olla, mida ei saa

kuidagi pidada osaks ametkondlikust vestlusest. Nõustuda ei saa kaebajaga, et kuna C.L

katkestas ühepoolselt telefonikõne, ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas C.L andis kaebajale

nõusoleku vaidlusaluse telefonikõne avaldamiseks. Andmesubjekti enda käitumine ‒ isegi kui

seda võiks pidada ebasobivaks või ebaviisakaks ‒ ei legitimeeri isikuandmete töötlemist ega

asenda puuduvat nõusolekut. Kuna C.L on salvestisel selge sõnaga selle avalikustamise

keelanud, olgugi et ta alguses kõne salvestamisele vastuväiteid ei esitanud, on tegemist

4(13)

3-24-2146

olukorraga, kus nõusolek isikuandmete töötlemiseks IKÜM art 4 p 11 tähenduses puudub.

Kõne avaldamise näol on tegemist C.L-i eraelu puutumatuse olulise riivega, arvestades mh

seda, et salvestist nägi üle 33 000 inimese, avalikustatud videol oli 205 kommentaari ning 944

jagamist. Vaidlusaluse postituse avaldamine tõi kaasa selle, et C.L-i solvati ja mõnitati

isiklikult postituse all kommentaarides (vt ettekirjutuse p 13). Isikuandmete töötlemise fakti

ega selle õiguspärasust ei mõjuta ka see, kas C.L täitis ELAK-i istungil avalikke ülesandeid

või kas ta rikkus ametikohustusi, kui ta väidetavalt jättis kaebaja teabenõude täitmata.

Konkreetse andmetöötlemise episoodi seaduslik alus ei saa tuleneda kellegi ametikohutuste

täitmata jätmisest ega ka kaebaja staatusest Riigikogu liikmena. Ka Riigikogu liikmed on

kohustatud järgima PS-i ja seadusi, sh isikuandmete kaitse põhimõtteid.

Kaebaja väidab, et töötles andmeid EL ühise välispoliitikaga seonduva tegevuse käigus ning

seetõttu oli õiguslikuks aluseks IKÜM art 2 lg 2 punkt a ja põhjenduspunkti 16 erand. Kohus

sellega ei nõustu. EL ühist välispoliitikat ei teostata selliste subjektide poolt nagu kaebaja

(kaebaja pole „liikmesriik“ ega tegutsenud „liikmesriigi“ eest või nimel) ega ka sellisel viisil

(telefonivestluse avalikustamine Facebookis). Asjaolu, et küsitud teave võis kaudselt seda

valdkonda puudutada, ei tähenda, et täidetud oleks sellekohane andmete töötlemise alus. Nagu

kaebusest ja erinevatest menetlusdokumenditest selgub, oli telefonivestluse avalikustamise

eesmärk pigem tõendada, et ametnik jättis enda ametikohustused täitmata, mitte EL ühise

välispoliitika teostamine.

Kaebaja on õigusliku alusena viidanud ka IKÜM art 6 lg 1 p-le e, s.o isikuandmete töötlemine

oli vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu

teostamiseks. Asjassepuutumatu on kaebaja arutluskäik, kas C.L (ametiülesandeid täites)

teostas avalikku võimu või mitte. Õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks peab lähtuma

andmetöötleja positsioonist ja tema tegevusest, mitte andmesubjekti isikust ja tema

tegevusest. Mõnel isikul võib olla ulatuslikum kohustus avalikku tähelepanu taluda, kuid seda

eeldusel, et andmete töötlemine toimub õiguslikul alusel, nt ajakirjanduslikul eesmärgil

vastavalt IKS §-le 4. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Ametnikuks olemise fakt või

ametiülesannete täitmine ei ole iseseisev õiguslik alus töödelda isikuandmeid, vastasel juhul

tuleks asuda seisukohale, et ametnikel puudub õigus eraelule ja privaatsusele. Seega tuleb

hinnata kaebaja tegevust konkreetse andmetöötluse episoodi valguses, s.t kas C.L-i

isikuandmete töötlemine kaebaja Facebooki kontol on vajalik avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks või vastutava töötleja poolt avaliku võimu teostamiseks. Isikuandmete töötlemine

avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks vajab täiendavat

riigisisese õiguse alust (IKÜM art 6 lg 3 punkt b).

IKS § 2 p 2 kohaselt ei lange Riigikogu kui põhiseadusliku institutsiooni tegevus IKÜM-i ja

IKS-i kohaldamisalasse, kui tegemist on Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmisega ning

niivõrd, kui see on reguleeritud eriseadustes ‒ nt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses

(RKKTS). Silmas tuleb pidada, et tegemist peab olema Riigikogu kui kollegiaalse organi

põhiseaduslike ülesannetega. Säte ei laiene üksikute Riigikogu liikmete RKKTS-s

kajastamata tegevustele, mis väidetakse seonduvat ametiülesannete täitmisega. Isiklikul

Facebooki kontol salvestise üles laadimist ei saa pidada Riigikogu ega ka Riigikogu liikme

(põhiseadusliku) ülesande täitmiseks. RKKTS kohaselt on Riigikogu istungid reeglina

avalikud, samuti on avalik istungi stenogramm (RKKTS § 59 lg 1, § 61 lg 2), alatiste

komisjonide istungid seevastu on reeglina kinnised (RKKTS § 36 lg 3). Riigikohus on

komisjonide kinniseid istungeid puudutavalt leidnud, et oluline on isiku jaoks teadmine, kas

tema komisjonis antud ütlused ja seisukohad kuuluvad avalikustamisele või mitte ning

Riigikohtu hinnangul ei ole Riigikogu komisjonide kinniste istungite käigus kogutud teabe

mitteavaldamine vastuolus PS §-ga 44 (vt 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 11). RKKTS §

59 ja § 36 kehtestavad üldise raamistiku Riigikogu tegevusele, sh isikuandmete töötlemisele

5(13)

3-24-2146

Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmisel. AKI on asjakohaselt tähelepanu juhtinud, et

Euroopa Kohus ei ole parlamendi tööorganite tegevust pidanud IKÜM-i kohaldamisalast

automaatselt välistatuks ning on leidnud, et näiteks parlamendi uurimiskomisjonid on

üldjuhul kohustatud järgima IKÜM-i (vt 16.01.2024 otsus C-33/22, p 40).

Kaebaja on viidanud parlamentaarsele kontrolli teostamisele kui Riigikogu põhiseadusliku

ülesande täitmisele. Parlamentaarse kontrolli instrumendid on sätestatud PS-s (arupärimine,

riigieelarve täitmise kontroll ja umbusalduse avaldamise võimalus) ja seaduses (olulisimad on

infotunni- ja kirjalikud küsimused ning uurimis- ja probleemkomisjonid, vt PS

kommenteeritud väljaanne2, 2020, § 59, kommentaar nr 12). Parlamentaarne kontroll toimub

poliitilist vastutust kandvate ametiisikute ‒ eelkõige ministrite ‒ üle. Parlamentaarset kontrolli

teostavad ka alatised komisjonid, kuid ka siin on RKKTS-s rõhutatud ministrite erilist rolli

(vrd nt RKKTS § 22 lg 1 p-de 1‒3 sõnastus ja vt RKKTS kommentaarid3, 2023, § 22

kommentaar nr 4). Parlamentaarse kontrolli tulemuseks võib olla poliitilise juhtfiguuri ‒

ministri ‒ umbusaldamine. Tegevuse puhul, kus parlamendi liige asub tema hinnangul oma

ülesandeid täitmata jätnud ametnikku „sanktsioneerima“, avalikustades nendevahelise

telefonivestluse oma Facebooki kontol ja võimaldades konto arvukal jälgijaskonnal

ametnikku isiklikult rünnata, pole tegemist parlamentaarse kontrolli teostamisega. Tegemist

on isikuandmete töötlemisega, kus tuleb järgida kõiki andmekaitse põhimõtteid. Kaebaja

õigust töödelda (nõusolekuta) isikuandmeid ei tulene ka kaebaja viidatud RKLS §-st 20.

Tegemist pole IKÜM-i tähenduses isikuandmete töötlemise aluse sätestamisega, vaid

Riigikogu liikmete jaoks õigusliku aluse loomisega pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutuste ning nende ametiisikute poole ning saada neilt suhteliselt lühikese tähtaja jooksul

vastuseid (vt RKLS seletuskiri, XI Riigikogu, eelnõu 54 SE, lk 8). Isegi kui kaebaja

pöördumist C.L-i poole pidada märgukirjaks või avalduseks RKLS § 20 mõttes, nagu kaebaja

on asunud kohtumenetluses väitma, ei loo see seaduslikku alust isikuandmete avaldamiseks

kaebaja Facebooki kontol. Pöördumist kajastava informatsiooni võis avalikustada füüsilise

isiku isikuandmeteta, vältides sellega C.L-i põhiõiguste riivet.

Kokkuvõttes leidis vastustaja õigesti, et Eesti või EL õigusaktis puudub IKÜM art 6 lg 3

alusel kehtestatud õiguslik alus isikuandmete avaldamiseks sotsiaalmeedias avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudus

kaebajal seaduslik alus avaldada C.L-i isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. Kuna

kohus leidis, et isikuandmete töötlemiseks puudus õiguslik alus, ei vastanud isikuandmete

töötlemine seaduslikkuse põhimõttele (vt IKÜM art 5 lg 1 p a ja art 6). Puudub vajadus

analüüsida, kas isikuandmete töötlemine võis olla vastuolus muude IKÜM-i nõuete ja

põhimõtetega (nt proportsionaalsuse põhimõte), sest vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust

see ei mõjutaks. Pole tarvis ka hinnata, kas andmesubjekti väljend „mul on halb olla“ on

käsitatav eriliigiliste isikuandmetena.

Kaebaja on väitnud, et AKI-l puudub järelevalvepädevus Riigikogu liikme üle tema

põhiseadusliku ülesande täitmisel. AKI on õigesti välja toonud, et RKLS seletuskirja kohaselt

ei saa immuniteeti kasutada kaitsekilbina õigusvastasele käitumisele ning Riigikogu liikme

immuniteet ei laiene videos isikuandmete avalikustamise tegevusele (vt RKLS § 18 lg 3).

AKI ei ole takistanud kaebajal rahvaesindaja ülesannete täitmist, kuivõrd AKI on teinud

ettekirjutuse lõpetada õigusvastane isikuandmete töötlemine. Ettekirjutuse tegemine õigusakti

täitmiseks ei riku Riigikogu liikme immuniteeti. RKLS-s on sätestatud immuniteedi

kohaldamise erisused väärteomenetluses (RKLS § 182), samuti korrakaitsemenetluses riikliku

järelevalve erimeetmete kohaldamisel (RKLS § 183), kuid praegusel juhul pole tegemist

selliste olukordadega. AKI järelevalvepädevust kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika.

2 https://pohiseadus.ee/

3 https://www.riigikogu.ee/infoallikad/riigikogu-valjaanded/

6(13)

3-24-2146

Kohtuasjas C-33/22 oli küsimuse all Austria andmekaitse ameti (täitevvõimu struktuuri

kuuluv järelevalveasutus) pädevus teostada IKÜM-i alusel kontrolli parlamendi üle olukorras,

kus konkreetse liikmesriigi õigus koguni välistas sellise pädevuse. Euroopa Kohus leidis, et

kui liikmesriik on oma kaalutlusruumi raames otsustanud asutada ühe järelevalveasutuse

(nagu on Eestis), ei saa ta tugineda riigisisestele õigusnormidele, isegi kui need on

konstitutsioonilised normid, et jätta IKÜM-i kohaldamisalasse kuuluv isikuandmete

töötlemine selle asutuse järelevalve alt välja (p 71) ning lisas, et „isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 77 lõiget 1 ja artikli 55 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriik on

vastavalt selle määruse artikli 51 lõikele 1 otsustanud asutada ainult ühe järelevalveasutuse,

andmata sellele asutusele siiski pädevust teostada järelevalvet selle üle, kuidas isikuandmete

kaitse üldmäärust kohaldab uurimiskomisjon, mille on moodustanud liikmesriigi parlament

täidesaatva võimu kontrollimise pädevuse teostamisel, siis annavad need sätted sellele

asutusele vahetult pädevuse lahendada kaebusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega selle

uurimiskomisjoni poolt“ (p 72). Eestis ei ole Riigikogu liikmete tegevust, sh väljaspool

ametiülesannete täitmist välistatud AKI järelevalve alt. Seega oli AKI-l pädevus ettekirjutuse

tegemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. F.K palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 09.01.2025 otsus ja teha uus

otsus, millega rahuldada kaebus.

Kaebaja jääb selle juurde, et vaidlusaluse telefonivestluse puhul oli tegemist seadusandliku ja

täidesaatva riigivõimu organi liikmete vahel peetud ametialase vestlusega, mille käigus

Riigikogu liikmest kaebaja taotles teavet ja selgitusi kooskõlas RKLS § 20 lg-ga 1.

Koosmõjus ATS §-ga 50, § 51 lg-ga 1, § 51 lg-ga 2 ning § 51 lg-ga 4 oli C.L-il kohustus

vastata kaebaja küsimustele. Kaebaja võis avalikustada tema teabenõudele saadud ametniku

suuliselt esitatud ametliku vastuse. Riigikogu liikme ja avalikus teenistuses oleva ametniku

ametitegevus on reeglina avalik. WHO rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste ja

pandeemialepingu sisu vastu oli avalikkusel kõrgendatud huvi, sest nimetatud küsimus

puudutas iga Eestis elavat inimest. Kaebaja poole pöörduti ja väljendati muret, et Eestis pole

avalikkuses üldse toimunud arutelu riikliku tervisepoliitika WHO pandeemia kokkuleppe

osas. Nendele pöördumistele vastamiseks ei olnud kaebajal piisavalt aja- ja asjakohast teavet,

mistõttu ta vajas Sotsiaalministeeriumilt lisateavet. Riigikogu liikmel on RKLS § 20 lg 1

alusel õigus nõuda tööks vajalikku teavet mh riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt. Kaebajale

ei ole etteheidetav see, mida teised Eesti inimesed tema Facebooki kontol avaldatud video

sisust arvasid. On ilmne, et kui Riigikogu liikme teabenõuet ei täideta, takistab see tema tööd

ja rikub tema PS §-ga 62 tagatud vaba mandaadi teostamise põhimõtet. Riigikogu liikme

teabenõude alusel antud vastuse avalikustamisele ei saa kehtida rangemad nõuded kui isikule

teabenõude alusel antud ametiasutuse vastuse avalikustamisele. Avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 36 lg 1 p-des 5 ja 6 on sätestatud, et riigi ametiasutusest teabevaldaja ei tohi

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada teabevaldaja töö või tööedukuse

aruandeid ning andmeid ülesannete täitmise kvaliteedi ja juhtimisvigade kohta ning riigi

asutuses töötava ametniku mainet kahjustavat teavet. Seega oli kaebajal Riigikogu liikmena

õigus avalikustada tema teabenõudele Sotsiaalministeeriumi ametnikult suuliselt saadud

vastus, isegi kui see sisaldas C.L-i mainet kahjustavat teavet, sest see vastus sisaldas selgitusi

avalikkuse kõrgendatud huvi all olevate küsimuste ning tema tööülesannete täitmise

kvaliteedi kohta. Kui ametnik jätab täitmata oma ametiülesanded, siis peab ta taluma sellega

kaasnevaid tagajärgi, sh avalikku kriitikat ja sellest tingitud võimalikku mainekahju.

Vaidlusalune telefonivestlus ei sisaldanud C.L-i eriliiki isikuandmeid, sh terviseandmeid.

Kaebuses AKI-le ei ole C.L tuginenud teda vaidlusaluse telefonikõne ajal tabanud

7(13)

3-24-2146

terviserikkele, vaid kaebuse eesmärgiks oli üksnes vältida tema ametnikumaine võimalikku

kahjustumist. Pole ka tõendatud, et C.L-i üldse tabas vaidlusaluse telefonikõne ajal

terviserike. Vaidlusaluse telefonivestluse käigus vastas C.L heatujuliselt ja abivalmilt

kõikidele kaebaja küsimustele ja alles siis, kui kaebaja esitas talle ebamugava küsimuse,

kasutas ta väljendit „mul on halb olla“. Kehtiv õigus ei paku teabevaldajast isikule kaitset, et

keelduda suvaliselt ja põhjendamatult teabenõude vastuse avaldamisest. Eesti kultuuriruumis

peetakse ühepoolset telefonikõne tahtlikku katkestamist ebaviisakuse tunnuseks. Ebaviisakalt

käitunud ametniku avalikustamine on lubatud AvTS § 36 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel.

Praeguses asjas ei kohaldu IKÜM, sest IKÜM ega Eestis kehtivad andmekaitse reegleid ei ole

kehtestatud eesmärgil, et kaitsta liikmesriigi ametiasutuse ametnikke oma ametiülesannete

puuduliku täitmise korral oodatava võimaliku avaliku kriitika eest ning takistada parlamendi

liikme tööd. EL õigus ei reguleeri ega saagi reguleerida Eesti parlamendi liikme poolt Eesti

riigi ametiasutuses töötavale ametnikule esitatud teabenõudele antud vastuse avalikustamise

tingimusi ega korda, v.a nimetatud ametniku eriliiki isikuandmete avalikustamist puudutavas

osas. Kaebaja jääb seisukohale, et tema teabenõue hõlmas EL ühise välispoliitikaga seonduvat

tegevust, sest vaidlusaluses telefonikõnes käsitletud pandeemialeppe sõlmimise eesmärgiks

oli kujundada kõigis EL liikmesriikides ühine EL välispoliitika pandeemia küsimustes

tulevikus ja seisukoht WHO-s.

Kui ringkonnakohus leiab, et siinsel juhul kohaldub IKÜM, jääb kaebaja seisukohale, et tema

õigus vaidlusalune videosalvestis avalikustada tuleneb IKÜM art 6 lg 1 punktist e. PS § 44

alusel kodanike pöördumise korral peab Riigikogu liige olema informeeritud ja tal peab olema

ka õigus omal algatusel informeerida avalikkust Eestit puudutavatest olulistest probleemidest,

mille hulka kuulub WHO pandeemialeppega seonduv teave. Riigikogu liikmel ei ole õigust

jätta avaldamata teavet, mida avalikkusel on õigus teada saada, sest avaliku võimu tegevus (sh

ka C.L-i tegevus ametnikuna) peab olema läbipaistev. Kui ringkonnakohus leiab sarnaselt

AKI ja halduskohtuga, et IKÜM artikli 6 lg 3 kohane õigusnorm on Eesti õiguses jäetud

sätestamata, on kaebaja seisukohal, et see asjaolu piirab ebamõistlikult tema kui Riigikogu

liikme tööd ja parlamendi enesekorraldusõigust. Kaebajal kui erakonnatul parlamendiliikmel,

kes kuulus varem opositsioonierakonda, puudub ainuisikuliselt otsustuspädevus ja reaalne

võimalus sellekohase õigusnormi kehtestamiseks.

Riigikogu liikme õigust avalikustada tema teabenõudele saadud ametniku vastust toetab ka

RKLS § 18 lg-s 5 väljendatud immuniteedi põhimõte, mille kohaselt ei või Riigikogu liiget

ilma tema eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta kohustada

osalema haldus- ja tsiviilkohtumenetluses ning väärteomenetluses või rakendada tema suhtes

sundtoomist, kui see takistab Riigikogu liikme ülesannete täitmist. Praegusel juhul on AKI

21.06.2024 ettekirjutuse ja hoiatustega sunnitud kaebajat kui Riigikogu liiget ilmselt osalema

haldusmenetluses viisil, mis takistab Riigikogu liikme ülesannete täitmist.

12. Andmekaitse Inspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma

varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Inimese isikuandmed (eriti eriliigilised isikuandmed) ei kuulu üldjuhul avalikustamisele ka

siis, kui tegemist on ametnikuga. Ka ametnik on füüsiline isik, kellel on õigus isikuandmete

kaitsele. Vaidlust ei ole selles, et teema, mida telefonivestluse käigus arutati, võib

avalikkusele huvi pakkuda ja arutatud küsimuste puhul ei ole tegemist salastatud infoga. AKI

ei keelustanud kaebajal avalikustada telefonivestluse sisu ilma C.L-i isikuandmeteta. Teema

kajastamiseks aga pidi kaebaja valima teise viisi, austades seejuures C.L-i õigusi, sh PS §-st

26 tulenevat õigust eraelu puutumatusele, nagu AKI oma 21.06.2024 ettekirjutus-hoiatuses

pakkus. AKI nõustub halduskohtu seisukohaga, et siinsel juhul on küsimuse all kaebaja

tegevus andmetöötlejana, mitte nt ELAK-i tegevus, mistõttu ei saa isikuandmete töötlemisel

8(13)

3-24-2146

kõne alla tulla IKÜM art 2 lg 2 p a ega põhjenduspunkti 16 erand. Järelikult peab kaebaja

isikuandmete avaldamisel lähtuma IKÜM-is sätestatud nõuetest, sh peab isikuandmete

töötlemiseks esinema mõni IKÜM art 6 lg-s 1 nimetatud õiguslikest alustest, mida siinsel

juhul aga ei esine. Kaebaja viidatud IKÜM art 6 lg 1 p e ei tule kõne alla, kuna Eesti või EL

õigusaktis puudub IKÜM art 6 lg 3 alusel kehtestatud õiguslik alus isikuandmete

avaldamiseks sotsiaalmeedias avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu

teostamiseks. Seega puudus kaebajal seaduslik alus avaldada C.L-i isikuandmeid ilma

andmesubjekti nõusolekuta. Kuna C.L on salvestisel selge sõnaga keelanud selle

avalikustamise, olgugi et ta alguses kõne salvestamisele vastuväiteid ei esitanud, on tegemist

olukorraga, kus nõusolek isikuandmete töötlemiseks IKÜM art 4 p 11 mõttes puudub.

13. C.L palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ametniku kohta käivate isikuandmete puhul on tegemist isikuandmete töötlemisega ka juhul,

kui see toimub tööalases kontekstis. Ükski õigusakt, sh IKÜM ei näe ette, et ametnik minetab

ametisse asudes õiguse eraelu puutumatusele. IKÜM laieneb ka Riigikogu liikme tegevusele.

Eristada tuleb igaühe õigust teavet saada ja õigust isikuandmeid edasi jagada.

Telefonivestluses saadud infot saanuks edasi jagada ilma isikuandmeteta. Sõltumata sellest,

kellena isik end esitleb, on isikuandmete üldsusele avaldamiseks vaja õiguslikku alust. Selleks

ei ole teabe saamise õigus iseenesest. Seejuures väljastatakse suuliselt teavet väga piiratud

juhtudel (AvTS § 17 lg 5). Samuti on ette nähtud, millistel juhtudel võib teabenõude

täitmisest loobuda (AvTS § 17 lg 2). Kui teavet tuleb juurde otsida, eraldi uurida või

süstematiseerida, kvalifitseeritakse see ümber selgitustaotluseks (AvTS § 2 lg 2 p 3; § 23 lg 2

p 5). See on kooskõlas ka elulise olukorraga, kus kogu teavet ei pruugi omada, hallata ja teada

ametnik, kellele teabenõue suuliselt esitatakse. Praegusel juhul oli häälkõne salvestamine ja

avalikult jagamine ilmselgelt ebaproportsionaalne. Segaseks jääb ka töötluse ehk avaldamise

eesmärk. Kaebaja viitab, et tema eesmärgiks ei olnudki jagada teavet, vaid anda hinnang

„C.L-i tööülesannete täitmise kvaliteedi kohta“. Järelikult ei olnud isikuandmete töötlemine

seotud mitte teabe sisu, vaid ametnikuvastase isikliku rünnakuga, mis puudutab tema eraelu.

Kui eesmärk oli veenduda ametniku tööülesannete korrektses täitmises, siis seda saanuks

tagada ka teisel viisil, nt esitades märgukirja asutusele või tehes ettepaneku algatada

teenistuslik järelevalve. Soovi korral saanuks avalikkuse kõrgendatud huvi korral jagada

teavet teisel viisil ehk ilma isikuandmeteta. Igal juhul ei eelda AvTS ega märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS), et iga

ametnik, kellele helistatakse, peaks suutma käigu pealt kõike soravalt ja ilmeksimatult

selgitada. Seega ei olnud meede avalikkusele olulise teabe jagamise eesmärki arvestades ka

proportsionaalne, kuna ametnik saanuks piisava ajavaru ja uurimise korral anda kaebajale

soovitud teavet kirjalikult. Kui selgitustaotlus esitatakse ründavalt ning eesmärgiks omaette

saab halvustav ja ebaviisakas hoiak, ei hõlma ametnikuks olemine piiramatut

talumiskohustust. Seejuures kannab isiku hääl endas lisaks mitmesugust teavet ja on eraelu

puutumatuse seisukohalt riivavam kui nt isikuandmeid sisaldav kirjalik teave. Veelgi enam,

internetis jagatud hääl võib olla edaspidi ära kasutatav isikuandmetena soovimatute

küberrünnakute või kuritegude sooritamisel, mida tuleb arvestada isikuandmete jagamisel

laiemale ringile (vt Euroopa Kohtu otsus C-184/20, p 113). Olukord, kus isikuandmed tehakse

internetis laiemalt kättesaadavaks, on isikute eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse

põhiõiguste raske riive (samas, p-d 102 ja 105). Kõne avalikustamine võib põhjustada

ühiskonna hukkamõistu ja tuua kaasa asjaomase isiku stigmatiseerimise (nt Euroopa Kohtu

otsus C-439/19, p 92).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(13)

3-24-2146

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega neid täies mahus üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).

15. IKÜM art 4 p 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava

füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või

kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood,

asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise,

füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.

Kohtupraktikas on selgitatud, et õigus isikuandmete kaitsele on ka avalikke ülesandeid

täitvatel inimestel (nt Euroopa Kohtu 16.07.2015 otsus C-615/13 P, p 30; 14.02.2019 otsus C-

345/17, p-d 44-47) ning isikuandmeteks võivad kvalifitseeruda nt ametnike hinnangud ja

arvamused (Riigikohtu 06.06.2019 otsus nr 3-17-842, p 14). IKÜM art 4 p 2 kohaselt on

isikuandmete töötlemine mh isikuandmete levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemise

teel avalikustamine. Vaidlusaluses videos on selgelt öeldud, et kaebaja suhtleb telefoni teel

C.L-iga ning selgelt on kuuldavad C.L-i hääl ja vastused kaebaja esitatud küsimustele.

Seega oli vestluse salvestiselt C.L tuvastatav. Eelnevat arvestades leidis halduskohus õigesti,

et kõnealuse telefonivestluse kaebaja Facebooki kontol avalikustamisel oli tegu C.L-i

isikuandmete töötlemisega ning sealjuures ei oma tähtsust, et C.L täitis telefonile vastates

oma ametiülesandeid. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et lisaks on selles

telefonivestluses avaldatud terviseandmeid. IKÜM art 4 punkti 15 järgi on terviseandmed

füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, mis annavad teavet tema

tervisliku seisundi kohta. IKÜM põhjenduspunktis 35 on selgitatud, et tervisealaste

isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad

andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse

tervise kohta. Ka väljend „mul on paha olla“ annab mingisugust teavet isiku terviseseisundi

kohta konkreetsel ajahetkel, sõltumata seda seisundit kinnitava diagnoosi olemasolust.

16. IKÜM art 2 lg 2 näeb ette erandid, mil IKÜM-i isikuandmete töötlemisele ei kohaldata.

IKÜM art 2 lg 2 punkti a kohaselt ei kohaldada IKÜM-i, kui isikuandmeid töödeldakse muu,

kui liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus; punkti b kohaselt ei kohaldata

IKÜM-i, kui liikmesriigid töötlevad isikuandmeid sellise tegevuse käigus, mis kuulub EL-i

lepingu V jaotise 2. peatüki kohaldamisalasse (s.t puudutab ühist välis- ja

julgeolekupoliitikat). IKÜM-i põhjenduspunktis 16 on selgitatud, et IKÜM-is ei käsitleta

põhiõiguste ja -vabaduste kaitse küsimusi ega andmete vaba liikumist, mis on seotud

väljapoole liidu õiguse kohaldamisala jääva tegevusega, näiteks riigi julgeolekut puudutava

tegevusega, ega isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt liidu ühise välis- ja

julgeolekupoliitikaga seonduva tegevuse käigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

siinsel juhul ei olnud isikuandmete töötlemise puhul tegemist eeltoodud eranditega. Euroopa

Kohus on selgitanud, et IKÜM art 2 lg 2 erandeid tuleb tõlgendada kitsalt ning nt IKÜM art 2

lg 2 punkti a erandit ei saa teatud tegevusele automaatselt kohaldada ainuüksi seetõttu, et

tegemist on riigi või riigiasutuse enda tegevusega (vt Euroopa Kohtu 16.01.2024 otsus C-

33/22, p 37 ja seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu seisukoha järgi ei saa näiteks

„riigi julgeolekut puudutavaks tegevuseks, mis jääb väljapoole liidu õiguse kohaldamisala

selle sätte tähenduses, pidada uurimiskomisjoni tegevust, mille on moodustanud liikmesriigi

parlament täidesaatva võimu kontrollimise pädevuse teostamisel ja mille eesmärk on uurida

riigi kaitsepolitseiameti tegevust sellele ametile poliitilise mõju avaldamise kahtluse tõttu“

(samas, p 57). Ringkonnakohus leiab, et analoogselt ei saa ka kaebaja kui Riigikogu liikme

teabenõuet selle kohta, kas ministeerium on avaldanud WHO pandeemiakokkulepet

puudutavaid materjale, pidada EL ühise välispoliitika teostamiseks.

10(13)

3-24-2146

17. IKS § 2 p 2 sätestab, et IKS-i ja IKÜM-i kohaldatakse põhiseaduslikele institutsioonidele

niivõrd, kuivõrd see ei puuduta nende põhiseaduslike ülesannete täitmist ega ole reguleeritud

neid puudutavates eriseadustes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ministeeriumi

ametnikuga peetud telefonikõne koos tema isikuandmetega Riigikogu liikme isiklikul

Facebooki kontol avalikustamist ei tule pidada Riigikogu või selle liikme põhiseadusliku

ülesande täitmiseks. Halduskohus on õigesti selgitanud, et seda ei saa pidada osaks

parlamentaarsest kontrollist, kuivõrd parlamentaarne kontroll toimub poliitilist vastutust

kandvate ametiisikute üle ja selle tulemuseks võib olla ministri umbusaldamine, mitte aga

ministeeriumi mistahes ametnike ametikohustuste täitmise üle järelevalve tegemine. Ehkki

Euroopa Kohtu lahendist C-33/22 tuleneb, et parlamendi tegevus ei ole selline, mis jääks

automaatselt IKÜM-i kohaldamisalast väljapoole, ei ole siinses asjas vaja kontrollida IKS § 2

p 2 kooskõla EL-i õigusega, sest see ei ole vajalik asja õigeks lahendamiseks (vaidlusalune

tegevus ei ole käsitatav Riigikogu ega selle liikme põhiseaduslike ülesannete täitmisena).

18. Eeltoodust tulenevalt kohaldus vaidlusalusele isikuandmete töötlemise juhtumile IKÜM ja

IKS. IKÜM art 5 lg 1 punkti a järgi on isikuandmete töötlemise lubatavuse esmane tingimus

selle seaduslikkus, s.t töötlemisel peab olema õiguslik alus. IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on

isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks samas sätte

punktides a kuni f toodud tingimus.

19. IKÜM art 6 lg 1 punkti a järgi võib isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla

andmesubjekti nõusolek. See on vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus,

millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega

nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega (IKÜM art 4 p 11). C.L ütles

vaidlusaluse telefonikõne lõpus selgelt, et ta pole nõus salvestatud kõne avaldamisega. Nii

järeldas halduskohus õigesti, et praegusel juhul ei saanud isikuandmete töötlemise alus olla

IKÜM art 6 lg 1 punktis a sätestatud andmesubjekti nõusolek. Põhjendamatu on kaebaja

seisukoht, et kuna C.L lõpetas ise telefonikõne ja käitus kaebaja hinnangul ebaviisakalt, pole

tema nõusolekul tähtsust. IKÜM ei sea andmesubjekti nõusoleku olemasolu vajalikkust

kuidagi sõltuvusse tema käitumisest või tegevusest nõusoleku andmise ajal. Iseenesest võib

isikuandmete töötlemine olla lubatav ilma andmesubjekti nõusolekuta nt ajakirjanduslikul

eesmärgil, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega (vt

IKÜM art 85 lg 1 ja IKS § 4). Halduskohus leidis aga õigesti, et praegusel juhul ei ole sellise

olukorraga tegemist. Seda, et C.L-i isikuandmeid töödeldi ajakirjanduslikul eesmärgil, pole

väitnud ka kaebaja.

20. Kaebaja leiab, et IKÜM-i kohaldumise korral tulenes õigus isikuandmete töötlemiseks

IKÜM art 6 lg 1 punktist e. Selle sätte kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see

on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu

teostamiseks. IKÜM art 6 lg-st 3 ja põhjenduspunktist 45 tuleneb, et kui töötlemine on vajalik

avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peaks töötlemise

alus olema sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktis. Halduskohus märkis õigesti, et seega ei

ole IKÜM art 6 lg 1 punkt e ilma täiendava asjakohase EL või Eesti õiguse sätteta

isikuandmete töötlemise iseseisev õiguslik alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

RKKTS-ist ja RKLS-ist ei tulene kaebajale õiguslikku alust töödelda ministeeriumi ametniku

isikuandmeid. Nagu halduskohus märkis, näeb RKKTS ette, et reeglina on avalikud üksnes

Riigikogu istungid ja stenogrammid (RKKTS § 59 lg 1, § 61 lg 2), mitte aga nt alaliste

komisjonide istungid (RKKTS § 36 lg 3). Seega ei tulene RKKTS-i sätetest, et ametnike

vastused mistahes Riigikogu liikme päringule kuuluksid automaatselt avaldamisele.

Isikuandmete töötlemise alust ei tulene ka kaebaja osutatud RKLS §-st 20. Nagu halduskohus

selgitas, annab see säte Riigikogu liikmele õigusliku aluse pöörduda riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste ning nende ametiisikute poole ning saada neilt suhteliselt lühikese

11(13)

3-24-2146

tähtaja jooksul vastuseid. Õigus saada teavet ei anna aga automaatselt õigust selles sisalduvaid

isikuandmeid töödelda. Asjakohased pole ka kaebaja viidatud AvTS § 36 lg 1 p-d 5 ja 6, mis

puudutavad samuti eeskätt õigust saada teatud teavet. Praegusel juhul ei ole teavet tunnistatud

asutusesiseseks kasutamiseks, vaid küsimus on selles, kas kaebajale antud teavet võib

töödelda koos ametniku isikuandmetega. Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu, et AvTS §

36 lg 1 p 6 kohaselt ei ulatu teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise keeld eriliiki

isikuandmetele või isikuandmetele, mille avalikuks tulek kahjustaks andmesubjekti eraelu

puutumatust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et IKÜM art 6 lg 3 kohase isikuandmete

töötlemise õigusliku aluse puudumine piirab ebamõistlikult kaebaja kui Riigikogu liikme

tööd. Nagu halduskohus ja AKI on selgitanud, ei ole kaebajal iseenesest keelatud avalikustada

telefonivestluse sisu ning sel viisil saada ja jagada teavet avalikkust huvitavatel teemadel,

kuid seda tuleb teha ilma ametniku isikuandmeid avaldamata.

21. Halduskohus leidis õigesti, et AKI-l on järelevalvepädevus ka Riigikogu liikmete tegevuse

üle (vt Euroopa Kohtu 16.01.2024 otsus C-33/22, p-d 71–72) ning AKI ettekirjutuse tegemine

ei riku kaebaja kui Riigikogu liikme immuniteeti ega takista kaebajal rahvaesindaja

ülesannete täitmist. Riigikohus on selgitanud, et „Riigikogu liikme puutumatus seisneb

üldjuhul keelus kohaldada Riigikogu liikme suhtes teatud riikliku sunni meetmeid või teha

seda ilma meetme kohaldajast sõltumatu otsustaja eel- või järelkontrollita“, kuid samas „ei

võimalda demokraatliku õigusriigi ja riigivõimu seaduslikkuse põhimõtted ning põhiõigused

muuta Riigikogu liikmeid puutumatuse instituudi abil karistamatuteks või anda neile õigusi,

mis kahjustavad ebaproportsionaalselt avalikku korda või teiste isikute õigusi ja huve“

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.02.2014 otsus nr 3-4-1-54-13, p

39). Seega ei tähenda Riigikogu liikme immuniteet, et Riigikogu liikmel peaks oma tegevuses

olema iseenesest laiemad õigused kui ülejäänud inimestel. Kaebaja on apellatsioonkaebuses

viidanud RKLS § 18 lg-le 5, mille kohaselt ei või Riigikogu liiget ilma tema eelneva

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta kohustada osalema haldus- ja

tsiviilkohtumenetluses ning väärteomenetluses või rakendada tema suhtes sundtoomist, kui

see takistab Riigikogu liikme ülesannete täitmist. Riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse 396 SE eelnõu seletuskirjas4 on märgitud järgmist: „Saadik vajab

mandaadi vaba ja põhiseaduspäraseks teostamiseks immuniteedikaitset mitte kõigis, vaid

ainult intensiivselt tema mandaadi takistamatuks teostamiseks vajalike õigusi riivavate

menetlustoimingute eest. Viimasteks võivad olla näiteks elukohast lahkumise keeld,

kinnipidamine (arest), vahistamine, läbiotsimine, elektroonilise side varjatud jälgimine.“

Õiguskirjanduses on leitud, et haldus-, tsiviilkohtu- või väärteomenetluses osalemise ja

menetlustoimingute allutamise küsimuses tuleks nt mõistet „Riigikogu töö“ tõlgendada

kitsalt, lähtudes eeskätt RKKTS §-st 47 (vt PS kommenteeritud väljaanne5, 2020, § 76

kommentaar nr 8). RKKTS § 47 sätestab Riigikogu töö ajagraafiku. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb seega ka mõistet „Riigikogu liikme ülesannete täitmist“ RKLS § 18 lg 5

tähenduses tõlgendada kitsalt, s.t selle all on eeskätt silmas peetud, et menetluses osalemine ei

tohiks takistada Riigikogu liikmel osaleda Riigikogu töös ning teha oma ülesannete täitmiseks

vajalikke toiminguid. Ringkonnakohtule ei nähtu, et praegusel juhul oleks tegemist sellise

olukorraga. AKI ei ole pannud kaebajale kohustusi, mis sunniks teda füüsiliselt eemal viibima

Riigikogu tööst.

22. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1).

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna

4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5e1129a1-28ed-42f4-831c-4e24816813d8/

5 https://pohiseadus.ee/

12(13)

3-24-2146

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulu

hüvitamise taotlust esitanud, kannavad menetlusosalised oma võimaliku menetluskulu ise.

23. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja C.L-i nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)