3-25-1432/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske, Maret Altnurme, Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

16.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1432

Haldusasi

R.R-i kaebus Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 12.06.2025 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – R.R

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.R-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse R.R-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.06.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-1432.

2. Jätta R.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2025 määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

3. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.R esitas 07.01.2025 Pärnu Linnavalitsusele teabenõude, milles soovis teada, kes

nimeliselt on registreerinud dokumendiregistris kümme teabenõudes loetletud kirja. Pärnu

Linnavalitsus vastas teabenõudele pärast vastamise tähtaja pikendamist 29.01.2025 kirjaga nr

4.3-7/258-3, jättes teabenõude rahuldamata, kuna soovitud teabe iseloomu arvestades kaalub

andmesubjektide (dokumentide registreerijate) eraelu kaitse üles isiku õiguse teavet saada.

Kaebaja esitas vastuse peale 17.02.2025 Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI) vaide.

2. AKI leidis 01.04.2025 vaideotsuses nr 2.1.-3/25/218-552, et Pärnu Linnavalitsus käitus

õiguspäraselt. Kuna teabele oli seatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel

3-25-1432

juurdepääsupiirang, siis oli teabenõude täitmisest keeldumine AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel

õiguspärane. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele

teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.

3. R.R esitas 07.04.2025 AKI-le teabenõude, milles soovis selgitusi seoses AKI

01.04.2025 vaideotsusega. Kaebaja soovis vaidemenetlusega seotud kirjavahetuse edastamist

järgmiselt. Edastada tõendid, millele tuginevad AKI vaideotsuses toodud seisukohad, et

kaebaja annab või on andnud negatiivse sisuga hinnanguid ja arvamusi üldiselt linnavalitsuse

ja/või selle teenistujate suhtes ning et kaebaja poolt dokumendi registreerija nime avaldamine

on reaalne. Kui selliseid tõendeid ei ole, siis keelduda teabenõude täitmisest selle punkti osas

ja põhjendada esitatud valeväidet. Edastada haldusakt või muu dokument, millele tuginedes

AKI vaidemenetluse käigus veendus, et pädev isik on kehtestanud registreerija nimele

juurdepääsupiirangu. Kui sellist dokumendi ei ole, siis keelduda teabenõude täitmisest selle

punkti osas. Viidata, millele tugineb vaideotsuse punktis 7 toodud AKI seisukoht, et teave

selle kohta, kes kohalikus omavalitsuses konkreetset ülesannet täidab, ei ole avalik teave ehk

– AKI sõnastuses – ei ole üldiseks kasutamiseks mõeldud teave. AKI on vaideotsuses

korduvalt märkinud, et dokumendi registreerija nime teadasaamise eesmärk oli kaebaja soov

kontrollida registreerija tööd, kaebaja soovib selle väite kohta tõendeid. AKI on vaideotsuses

märkinud, justkui oleks kaebaja soovinud teabenõudega logiandmeid. Kaebaja soovis viidet

konkreetsele teabenõude osale, kus ta on logiandmeid palunud.

4. AKI vastas kaebaja teabenõudele 14.04.2025 kirjaga nr 2.1-3/25/218-552-8, edastas

kaebajale vaidemenetluse materjalid ning korrigeeris kaebaja teabenõudes viidatud

faktiväiteid. AKI kinnitas, et AKI vaideotsuse punkti 21 ekslikult sattunud vale info ei

mõjutanud vaideotsuse sisu ja tulemust.

5.

17.04.2025 parandas AKI dokumendiga nr 2.1-3/25/218-552-11 01.04.2025 vaideotsuses

esinenud ilmsed ebatäpsused. Kaebaja ei ole vaideotsuses viidatud blogi pidaja. Pärnu

Linnavalitsuse 29.01.2025 vastuses kaebajale on viidatud, et isikute nimed koos

kommentaaridega võidakse avaldada blogis, kuid tõele ei vasta väide, et tegemist oleks

kaebaja peetava blogiga ja kaebaja näol blogipidajaga.

6. Kaebaja esitas 14.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles:

1) AKI vaideotsuse nr 2.1.-3/25/218-552 tühistamist;

2) AKI 17.04.2025 kirja nr 2.1-3/25/218-552-11, milles AKI teatab, et parandab

vaideotsuses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 59 alusel ilmse ebatäpsuse, et kaebaja

on blogipidaja, tühistamist;

3) juhul kui halduskohus jätab vaideotsuse ja AKI 17.04.2025 kirja nr 2.1-3/25/218-552-

11 tühistamata, kohustada AKI-t tegema ka oma 14.04.2025 kirja nr 2.1-3/25/218-

552-8 punktides 2 ja 3 toodud valede faktiväidete osas lubatud sisulised parandused

vaideotsuses;

4) tunnistada AKI tegevus kaebaja 17.02.2025 vaide menetlemisel õigusvastaseks.

7. Tallinna Halduskohus jättis 02.06.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Halduskohus selgitas, et AvTS § 46 lg-st 2 tulenevalt,

kui AKI jätab vaide esitaja vaide rahuldamata, on vaide esitajal õigus pöörduda kohtusse ning

sellisel juhul on vastustajaks teabevaldaja, mitte AKI, kuna teabenõudjal puudub subjektiivne

õigus AKI vaideotsuse vaidlustamiseks (määruse p 5). Olukorras, kus seadusandja pole

pidanud AKI vaideotsust ‒ ka vaide rahuldamata jätmise korral ‒ kohtus vaidlustatavaks, pole

võimalik AKI vaideotsust vaidlustada ka põhjendusel, et see sisaldab valesid faktiväiteid

2(7)

3-25-1432

(määruse p 6). Lisaks tuvastas kohus, et AKI on kaebaja viidatud faktiväiteid oma vastustes

juba korrigeerinud. AKI on nõndasamuti kinnitanud, et AKI vaideotsusesse ekslikult sattunud

vale fakt ei mõjutanud vaideotsuse sisu ja tulemust. Sellises olukorras pole eesmärgipärane

kohustada AKI-t uut vaidemenetlust läbi viima ning kõiki faktiväiteid just vaideotsuse

täiendamise teel parandama, kuna see ei muuda asjaolu, et soovitud teabe saamiseks tuleb

kaebajal ikkagi teabevaldaja tegevust vaidlustada. Kui AKI vaatamata oma vigade

tunnistamisele on jätnud vaideotsuse rahuldamata, pole määrav, kas ebatäpsuste parandused

on vormistatud „teavitustena vea parandamise kohta vaideotsuses“ või eraldi vormistatud AKI

vastuskirjana. Kaebaja õiguslik seisund sellest ei muutu ning vaideotsuse vaidlustamise

piirang on jätkuvalt kehtiv. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise vorm kaebaja

subjektiivseid õigusi ei riiva. Olukorras, kus õigete faktide üle AKI ja kaebaja vahel vaidlus

puudub ning AKI on oma eksimusi tunnistanud, pole tuvastamisnõude esitamine kaebaja

õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4). Kaebajal tuleb kaebuse nõudeid muuta.

8. Kaebaja jäi 10.06.2025 avalduses oma kaebuses esitatud nõuete juurde.

Kohus on määratlenud kaebuse eesmärgi valesti. Kaebaja ei soovi, et Pärnu Linnavalitsus

väljastaks teabenõudes palutud teabe, vaid soovib, et ametlikus dokumendis ei oleks tema

kohta väljamõeldud, solvavaid, halvustavaid, au ja väärikust riivavaid ning kaebaja head nime

kahjustavaid valesid faktiväiteid, mille tõele mittevastavust on vastustaja kinnitanud.

AKI on vaideotsuses esitanud teadlikult kaebaja au ja väärikust teotavad, väljamõeldud ja

valed faktiväited ning nende alusel põhjendanud teabevaldajale soodsa vaideotsuse tegemist.

Kaebaja on seisukohal, et valede faktiväidete kõrvaldamine peab toimuma haldusmenetluses

ning olema ühtlasi halduskohtus vaidlustatav. Kaebaja on esitanud kaebuse lähtuvalt HKMS §

45 lg-st 4, mille kohaselt võib vaideotsuse peale esitada kaebuse ilma vaide esemeks oleva

haldusakti või toimingu vaidlustamiseta, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide

esemest. Kaebaja ei ole ega pole kunagi olnud blogipidaja ning kaebaja ei tea, mida see

blogipidamine tähendab. Kaebaja ei ole kunagi kusagil avaldanud ei negatiivseid ega

mittenegatiivseid hinnanguid mitte kellegi suhtes.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 12.06.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi.

Kohus jääb 02.06.2025 määruse p-s 6 väljendatud seisukoha juurde. Kaebuse eesmärgi

saavutamiseks ei ole vajalik AKI 17.04.2025 kirja tühistamine ning 14.04.2025 kirja nr 2.1-

3/25/218-552-8 punktides 2 ja 3 toodud valede faktiväidete osas sisuliste paranduste tegemine

vaideotsuses. Olukorras, kus seadusandja pole pidanud AKI vaideotsust ‒ ka vaide

rahuldamata jätmise korral ‒ kohtus vaidlustatavaks, pole kohtu hinnangul võimalik AKI

vaideotsust vaidlustada ka põhjendusel, et see sisaldab valesid faktiväiteid. Valed faktiväited

seonduvad kaebajale omistatud väidete ja hinnangutega, mitte Pärnu Linnavalitsuse

tegevusega. Lisaks on AKI kaebaja viidatud faktiväiteid oma vastustes ka korrigeerinud.

Kaebaja on AKI-le nt ette heitnud vaideotsuse väiteid, et kaebaja annab või on andnud

negatiivse sisuga hinnanguid ja arvamusi üldiselt linnavalitsuse ja/või selle teenistujate suhtes

ning on kaebajat nimetanud blogijaks (kaebaja 05.04.2025, 07.04.2025 ja 17.04.2025 kirjad

AKI-le). AKI on kaebajale vastanud mitmel korral. Negatiivse sisuga hinnangute ja arvamuste

andmise väite osas vabandas AKI 14.04.2025 vastuses, et vaideotsuse punkti 21 oli ekslikult

sattunud vale info. AKI lubas teha vastavasisulise paranduse ning saata selle kohta teavituse

nii kaebajale kui ka Pärnu Linnavalitsusele (AKI 14.04.2025 kiri, p 2). AKI vabandas ka selle

eest, et vaideotsuse punkti 21 on ekslikult sattunud vale info selle kohta, et kaebaja poolt

dokumendi registreerija nime avaldamine on reaalne, ning lubas teha vastavasisulise

3(7)

3-25-1432

paranduse ning saata selle kohta teavituse nii kaebajale kui linnavalitsusele (AKI 14.04.2025

kiri, p 3). 25.04.2025 vastuses tunnistas AKI, et vale fakt vaide esitaja kui blogipidaja kohta

on vaideotsusesse sattunud ekslikult ning sellega seoses on kaebajale 17.04.2025 kirjaga nr

2.1- 3/25/218-552-11 edastatud vaideotsuses vea parandamise teavitus (kaebuse lisa 9). AKI

selgitas, et vaideotsusesse ekslikult sattunud vale fakt ei mõjutanud vaideotsuse sisu ega

tulemust. Olukorras, kus seadusandaja on AKI vaideotsuse vaidlustamise välistanud ja seda

on kinnitatud ka kohtupraktika, puudub kaebajal subjektiivne õigus taotleda vaideotsuse

vaidlustamist ka väidetavate ebaõigete faktiväidete tõttu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on

ebaõigetest faktiväidetest AKI-t mitmes pöördumises teavitanud ning AKI on need osaliselt

ka omaks võtnud ning parandused teinud. Olukorras, kus AKI vaatamata oma vigade

tunnistamisele on jätnud vaideotsuse rahuldamata, pole määrav, kas ebatäpsuste parandused

on vormistatud „teavitustena vea parandamise kohta vaideotsuses“ või eraldi vormistatud AKI

vastuskirjana. Kaebaja õiguslik seisund sellest ei muutu ning vaideotsuse vaidlustamise

piirangut see ei muuda. AKI on kaebaja taotlustega tutvunud ja kinnitanud, et tema

lõppjäreldus sellest ei muutu.

AKI kirjade näol ei ole tegemist haldusaktidega HMS § 51 lg 1 mõttes, mida oleks võimalik

vaidlustada tühistamisnõudega (vt HKMS § 5 lg 1 p 1), vaid halduse toimingutega, mida on

võimalik vaidlustada õigusvastasuse tuvastamise nõudega (vt HKMS § 5 lg 1 p 6), kui need

toimingud kaebaja õigusi riivavad. Kohtu hinnangul kirjad, milles AKI oma väidete ebaõigust

möönab, kaebaja õigusi ei riiva. AKI on teinud seda, mida kaebaja on soovinud, st ebaõigeid

faktiväiteid tunnistanud ja need ümber lükanud.

Kaebaja on jätnud Tallinna Halduskohtu 02.06.2025 määruses väljatoodud puudused

kõrvaldamata. Kaebaja viidatud HKMS § 45 lg 4 kannab efektiivse õiguskaitse eesmärki, st

pelgalt vaideotsuse vaidlustamine ei taga isiku õiguste kaitset, kui vaide esemeks olev

haldusakt jääb endiselt kehtima. Avaliku teabe asjades on seadusandja teinud aga selge

valiku, reguleerides, et AKI vaideotsus ei saa olla kohtumenetluse esemeks, st see ei saa

rikkuda isikute õigusi sõltumata vaide esemest, vaid isikute õigusi rikub teabevaldaja tegevus.

Vaidemenetlus on seaduses ette nähtud menetlusvorm langetatud otsuse järelkontrolliks

kohtuvälises vormis. Isiku õiguste kaitsmise seisukohast ei ole vahet, kas ebaõiged faktiväited

kõrvaldatakse vaideotsuse teksti parandades või eraldiseisva kirjaga.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele. Kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Tallinna Halduskohtu 02.06.2025

määruse resolutsiooni p 2 kohaselt tuli kaebajal kaebuse puudused kõrvaldada 10 päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest. Halduskohus hoiatas kaebajat 02.06.2025 määruse

resolutsiooni punktis 3, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse

läbivaatamatult.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja palub 26.06.2025 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 12.06.2025 määruse

tühistada.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendusega, et AKI vaideotsus ja sellega seotud kirjad ei ole

haldusaktid ega toimingud HKMS mõttes, mida saaks kohtulikult kontrollida. Tegemist on

kaebaja põhiõiguste olulise rikkumisega – avalik võim on ametlikus dokumendis levitanud

valesid ja solvavaid faktiväiteid kaebaja kohta ning neid ei ole ka AKI poolt vea tunnistamise

järel eemaldatud. Asjaolu, et AKI vabandas ja edastas kaebajale kirja parandustega, ei

4(7)

3-25-1432

eemalda ega paranda avalikustatud vaideotsusest kaebajat solvavat, tema au ja väärikust

riivavat väljamõeldist, millega on kõigil piiramatult võimalik tutvuda. Kaebus on esitatud

lähtuvalt HKMS § 45 lg-st 4, kuna AKI 01.04.2025 vaideotsus nr 2.1-3/25/218-552 avaliku

teabe asjas rikub kaebaja subjektiivseid õigusi sõltumata vaide esemest. AKI keeldumine

valeväidete parandamisest on haldustoiming, mille õigusvastasus tuleb tuvastada. AKI

tegevus rikub PS §-e 12, 13, 15 ja 17.

Kaebaja taotleb, et ringkonnakohus tunnistaks kaebuse vastuvõetavaks. Kaebaja soovib, et

ringkonnakohus tuvastaks õigusvastasuse seoses AKI tegevusega kaebaja 17.02.2025 vaide

menetlemisel ning AKI 14.04.2025 ja 17.04.2025 kirjades lubatud sisuliste paranduste

tegemata jätmisega vaideotsuses. Kaebaja taotleb, et ringkonnakohus kohustaks AKI-t

eemaldama 01.04.2025 vaideotsuse põhjendava osa p-s 21 toodud valeinfo.

Kaebaja märgib, et kaebus ei ole suunatud AKI järelevalvemenetluse sisulise tulemi

vaidlustamisele, vaid kaebaja soovib kaitsta oma au ja head nime seoses avalikustatud

dokumendiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab

HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik läbi vaadata

ilma vastustaja seisukohta küsimata.

12. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud

kaebuses esinenud puudusi, st halduskohtu 02.06.2025 määrusest lähtuvalt ei muutnud

kaebuse nõuet. Halduskohus viitas AvTS § 46 lg-le 2, millest tulenevalt on AKI-le vaide

esitanud isikul õigus vaide rahuldamata jätmisel pöörduda kohtusse teabevaldaja, mitte AKI

vastu, ning AKI vaideotsus iseenesest ei ole kohtus vaidlustav ka siis, kui see sisaldab valesid

faktiväiteid. Samuti leidis halduskohus, et AKI tegevus ei saaks ka kaebaja õigusi rikkuda,

kuna AKI on oma eksimust tunnistanud ja õigete faktide üle vaidlus puudub. Kaebaja leiab

määruskaebuses, et halduskohus mõistis tema kaebuse eesmärki valesti, kuna ta ei ole kohtult

soovinud Pärnu Linnavalitsusele esitatud teabenõude täitmist, vaid AKI vaideotsuses

sisalduvate ebaõigete väidete ümberlükkamist.

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtul ei olnud alust tagastada kaebust HKMS § 121 lg 1

p 2 alusel. Riigikohtu halduskolleegium on 04.06.2013 määruse nr 3-3-1-86-12 p-s 15

selgitanud, et kaebuse muutmata jätmine kohtu poolt soovitatud viisil ehk sobiva nõude

esitamata jätmine ei saa iseenesest olla käsitatav kaebuse puudusena HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel, kui kaebus samal ajal vastab formaalselt HKMS §-de 37–39 nõuetele. Kui lähtuda

kaebaja väljendatud eesmärgist, et ta soovib kohtule esitatud kaebusega üksnes AKI

vaideotsuses esitatud ebaõigete väidete ümberlükkamist ega vaidlusta mis tahes viisil Pärnu

Linnavalitsuse tegevust, ei ole kaebuses ringkonnakohtu hinnangul selliseid formaalseid

vajakajäämisi HKMS §-des 37–39 sätestatust, mis välistaksid kaebuse menetlusse võtmise.

Halduskohtul on õigus selles, et seadusandja selgeks tahteks AvTS § 46 lg 2 kehtestamisel on

olnud välistada AKI osalemine teabe nõudja ja teabevaldaja vahelises kohtuvaidluses.

Erinevalt üldreeglist, et haldusakti osas kaebuse rahuldamisel kuulub rahuldamisele ka

vaideotsuse suhtes esitatud kaebus, ei saa kohus teabevaldaja tegevuse peale esitatud kaebuse

alusel ka AKI vaideotsust tühistada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2019 otsus

haldusasjas nr 3-19-743, p 30). Sellest ei saa ringkonnakohtu hinnangul siiski järeldada, et

5(7)

3-25-1432

AKI vaideotsus ei saaks ühelgi tingimusel HKMS § 45 lg 4 I lause mõttes rikkuda isiku õigusi

sõltumata vaide esemest. Kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust seoses AKI vaideotsuses

esitatud ebaõigete andmetega ei saa objektiivselt välistada. Põhimõtteline võimalus

vaideotsuse iseseisvaks vaidlustamiseks, kui see isiku õigusi sõltumata vaide esemest rikub,

tuleneb ühtviisi nii HMS § 87 lg 2 p-st 3 kui HKMS § 45 lg-st 4. AKI vaideotsus on olemuselt

haldusakt ja AvTS kui lihtseaduse § 46 lg-s 2 sätestatud kohtusse pöördumise korda ei saa

tõlgendada nii, et see välistaks täielikult HKMS-ist kui konstitutsioonilisest seadusest

tuleneva õiguse haldusakti halduskohtus vaidlustamiseks.

14. Vaatamata sellele, et kaebaja õiguste rikkumist ei saa täielikult välistada ja esitatud

kaebus põhimõtteliselt saaks kaebaja õiguste kaitsele seoses AKI vaideotsuses ebaõigete

andmete esitamisega kaasa aidata, leiab ringkonnakohus, et halduskohtu määruse

põhjendustel esines alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud säte

võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruses tooduga, et AKI vaideotsuses sisaldunud faktiväidete ümberlükkamise

vorm ei saa iseenesest kaebaja õigusi rikkuda.

15. Ringkonnakohtule nähtub, et AKI veebilehel kättesaadavas vaideotsuses ja selle juurde

lisatud paranduses1 ei ole avaldatud kaebaja nime. Kuivõrd avalikult kättesaadav vaideotsus ei

seosta vaidlusaluseid faktiväiteid kaebaja nimega, ei saa kaebusega kaitstavaks huviks seega

olla kaebaja kohta ebaõigete andmete avaldamise lõpetamine ega kaebaja kohta avaldatud

väidete ümberlükkamine. Vaidlusalused väited on seoses kaebajaga avaldatud Pärnu

Linnavalitsusele, kelle seisukohtadest need sisuliselt ka pärinesid, ning kohtule. Kaebaja

kaitstav huvi saab sellises olukorras olla vaid see, et AKI ei oleks vaideotsuses ebaõigeid

andmeid kasutanud, mis aga ei saa kaebaja õigusi sisuliselt rikkuda, kuna AKI on kinnitanud,

et vaideotsusesse ekslikult sattunud valed väited ei mõjutanud vaideotsuse sisu ega tulemust.

Liiatigi on AKI kaebaja ees ebaõigete väidete kasutamise pärast vabandanud ja möönnud

nende ebaõigsust. Kaebaja subjektiivsete õiguste riive, mida ei saa küll formaalselt välistada,

saab sellises olukorras lugeda sisuliselt olematuks.

16. Samuti on kaebus õiguslikult ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega, et kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, et vaideotsuse HMS § 59

alusel parandamine ei ole tehtud kaebajale meelepärases vormis. Haldusorganil on ilmse

ebatäpsuse parandamiseks valida mitme mooduse vahel ning parandamise viis on

haldusorgani valida. Asjaoludest nähtub, et AKI on väidete ebaõigsust kirja teel möönnud,

millega on väited ümber lükatud ja kaebaja õiguste riive kõrvaldatud. Kuna kaebus on

ilmselgelt perspektiivitu ja kaebusega kaitstav õiguste riive on pelgalt teoreetiline ning

halduskohtu määruse kaalutlused täidavad HKMS § 121 lg 2 p 21 koosseisu, tuleb

halduskohtu määruse põhjendusi õigusliku aluse osas muuta ning tagastada kaebus HKMS §

121 lg 2 p 21 alusel.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.06.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.

18. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada tema nimi tähemärgiga.

1 Internetis kättesaadavad: https://www.aki.ee/kiirelt-katte/aki-otsused/vaideotsused

6(7)

3-25-1432

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)