2-25-8627/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-8627

Tsiviilasi

Bigbank AS-i hagi Xi vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

24 498,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Leana Land

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Bigbank AS-i hagi Xi vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Xilt Bigbank AS-i kasuks välja 6. septembril 2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23022224 tulenev tagastamata krediidisumma 22

861,13 eurot, sissenõudekulu 5 eurot, intress 1620,49 eurot ning lepingu haldustasu

11,96 eurot.

3. Jätta menetluskulud Xi kanda.

4. Mõista Xilt Bigbank AS-i kasuks välja menetluskulu 1260 eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Bigbank AS (hageja) esitas 3. juunil 2025 Viru Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes ja täpsustas seda 25. juunil 2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista 6. septembril 2023 poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23022224

tuleneva tagastamata krediidisumma 22 861,13 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot, intressi

1620,49 eurot ning lepingu haldustasu 11,96 eurot.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid loetud kostjale kätte

toimetatuks 1. augustil 2025 dokumentide kättetoimetamisega kostja emale TsMS § 322 alusel.

Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele

vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb

tagaseljaotsuse tegemist.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 6. septembril 2023

tarbijakrediidilepingu.

8. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb

eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 13).

9. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

10. Lepingu sõlmimise ajal 6. septembril 2023 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse

määr 16,72%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 25,27% on seega väiksem, kui

lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega

VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

11. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Hageja kontrollis tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust. Hageja tuvastas

ja kontrollis kostja keskmise sissetuleku, kostja olemasolevad kohustused, kostja

tulevikukohustuse, majandamiskulud. Hageja on kontrollinud pangakonto väljavõtet ning

lähtunud laenu andmisel konservatiivsuse põhimõttest. Arvestades kostja poolt deklareeritud

sissetulekute keskmist suurust 2000 eurot kuus, moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal

sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt ca 51,17%. Kostjale jäi seega igakuiste

elamiskuludena kasutusse 48,83% sissetulekutest ehk 976,69 eurot. Kostja arvelduskonto

väljavõtte alusel on võimalik tuvastada kostja igakuiseid majandamiskulusid. Konto väljavõttel

kajastub regulaarne kulu üksnes sideteenuse pakkujale Elisa Eesti AS, keskmiselt 44,12 eurot

kuus.

Eelnevat arvesse võttes ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist

krediidiandja poolt (VÕS § 4034).

12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1,

§ 108 lg 1 alusel.

13. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1260 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

16. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)