2-25-14932/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

16.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-14932

Kohtuasi

X avaldus Pärnu linn, Papiniidu tn 31 korteriühistu

vastu sildi taastamiseks ja vabandama kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.10.2025 avalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Pärnu linn, Papiniidu tn 31 korteriühistu

(registrikood 80105032), seaduslik esindaja juhatuse liige

KM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 10.10.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

X

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-25-14932

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 10.09.2025 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Papiniidu tn 31

korteriühistu (puudutatud isik) vastu.

Avalduse kohaselt ostis avaldaja 2023. a Pärnu linnas Papiniidu 31–30 asuva korteriomandi,

mille juurde kuulus 2 parkimiskohta kinnisasja hoovialal. Avaldusele lisatud notariaalsest

lepingust nähtub, et tegemist on korteriomanike suulise kokkuleppega kasutuskorra kohta.

07.09.2025 avastas avaldaja, et ühel parkimiskohal olev silt avaldaja korteri numbriga 30 on

eemaldatud ja parkimiskohale on pargitud korteri number 1 omaniku auto. Avaldaja nõuab, et

puudutatud isik parkimiskohal olnud sildi taastaks ja vea pärast vabandaks.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus 10.10.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning lg 2 p 2 alusel ning jättis

menetluskulud avaldaja kanda.

2.1. Avaldaja tõi avalduses välja, et soovib korteri numbriga 30 sildi taastamist ja vabandamist.

Maakohus selgitas, et eelduslikult on tegemist korteriomandi kaasomandi osa esemega

korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lg 4 mõistes. KrtS § 14 lg 1 sätestab, et

korteriomanike kokkuleppega võib anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku

erikasutusse (erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega.

KrtS § 30 lg 2 järgi võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks

seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja

kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Riigikohus

on selgitanud, et kinnisasjal parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi

kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine

kaasomanike jaoks oluline küsimus, mille lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike

üksmeel (asjaõigusseaduse § 72 lg-d 3 ja 5) (RKTKm 18.01.2011, 3-2-1-151-10, p 10).

2.2. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada

korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui

nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1). Kõnealune kokkulepe eeldab kõikide

korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Juhul, kui mõni korteriomanikest ei ole nõus

kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kohase

tahteavalduse andmist KrtS § 13 lg-st 2 tulenevalt KrtS § 9 alusel. Korteriomanike kokkulepe,

millega korteriomanikud korraldavad korteriomandist või korteriühistust tulenevaid õigussuhteid

KrtS-is sätestatust erinevalt, kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes üksnes juhul, kui see

on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna (RKTKm 07.04.2021, 2-18-15391, p 11). Seega

ei saa pidada suulist kokkulepet avaldajale kuuluva korteri eelmiste omanike ja teiste kõnealuses

majas asuvate korteri omanike vahel kehtivaks, kui see ei ole kantud kinnistusraamatusse.

2.3. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Lisaks ei

ole avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud selged. Maakohtule ei olnud selge, millisel

õiguslikul alusel peaks vaidlusalune parkimiskoht olema püsivalt avaldaja valduses. Avaldaja ei

toonud avalduses vastavaid asjaolusid välja ega põhistanud oma nõuet. Avalduse sisu osas

esinesid nii ulatuslikud puudused, et mõistlik ei olnud anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

Selleks, et avalduses saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue avalduse koostamist,

2-25-14932

mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega TsMS § 3401 lg 1 mõttes. Lisaks oli tasumata

riigilõiv.

Määruskaebus

3. Avaldaja esitas määruskaebuse ja selle täpsustuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

teha uue määruse, millega avaldus menetlusse võtta.

3.1. Maakohus leidis ebaõigesti, et avalduselt on riigilõiv tasumata. Maakohtu viited avalduse

puudustele on üldsõnalised. Vaidlusalune parkimiskoht kuulub korteriomanike kaasomandisse,

mitte puudutatud isikule. Puudutatud isik on parkimiskoha andnud teisele korteriomanikule,

rikkudes kehtivat korda ja majandustegevuse läbipaistvuse põhimõtteid. Puudutatud isiku

tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. Parkimiskohtade kasutamine on välja kujunenud

pikaajalise tava ja suulise kokkuleppe alusel. Seadus ei nõua lepingu kirjalikku vormi.

Puudutatud isik ei saa ühepoolselt lepingut muuta.

3.2. Avaldaja leiab, et tuleb tuvastada puudutatud isiku poolt parkimiskoha kasutusõiguse

rikkumine, anda hinnang puudutatud isiku tegevusele, kohustada taastama parkimiskohtade

kasutuskord.

Menetluse edasine käik

4. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-

ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

6.1. Kohus võib jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui

kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on tal

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 16).

6.2. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja eesmärk kasutada ainuisikuliselt kahte kindlat

parkimiskohta kortermaja hoovialal. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku vastu esitatud

avaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas

maakohus piisavalt oma menetluslikku otsustust keelduda avalduse menetlusse võtmisest selle

õigusliku perspektiivituse tõttu. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid ei korda.

6.3. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et erinevalt avaldaja arusaamast ei

anna korteri müügilepingus viidatud korteriomanike suuline kokkulepe avaldajale konkreetse

parkimiskoha kasutamise ainuõigust. Maakohus selgitas õigesti, et konkreetse parkimiskoha

2-25-14932

ainukasutusõiguse tagamiseks peab korteriomanike kokkuleppe parkimiskohtade kasutamise

kohta olema kantud kinnistusraamatusse.

6.4. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et KrtS § 30 lg 2 teise lause kohaselt võib juhul, kui

eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtuda korteriomanike huvidest.

KrtS § 30 lg 2 teisest lausest sätestatud korteriomaniku huvist lähtumise võimalus ei tähenda

seda, et saaks lähtuda üksnes ühe korteriomaniku huvist. Avalduses esile toodust järelduvalt on

vaidlusalune parkimiskoht teise korteriomaniku kasutuses. Kui avaldaja leiab, et tal on õigus

vaidlusalust parkimiskohta ainuisikuliselt kasutada, siis tuleb tal taotleda korteriomanike

kokkuleppe sõlmimist vastava parkimiskoha avaldaja ainukasutusse andmiseks (KrtS § 13 lg 2 ja

KrtS § 14 lg 1). Seega vaatamata sellele, kuidas parkimiskohti on seni kasutatud, ei saa avaldaja

nõuda korteriühistult konkreetsete parkimiskohtade ainukasutusõigust, kuna erikasutusõiguse

kokkulepe eeldab kõigi korteriomanike vastavasisulist tahteavaldust. Juhul, kui mõni

korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib

korteriomanik nõuda kokkuleppe sõlmimiseks vajaliku (puuduva) tahteavalduse andmist KrtS §

9 lg 2 alusel kohtu kaudu (RKTKm 20.06.2022, 2-19-43, p 11). Seejuures märgib

ringkonnakohus, et korteriühistu ei saa sõlmida korteriomanikega kahepoolseid kokkuleppeid,

mis välistavad vastava kokkuleppe osaliseks mitteolevate korteriomanike õiguse kasutada

kortermaja juurde kuuluval maatükil asuvat parklat parkimiseks (TrtRnKm, 09.05.2023,

2-21-4092, p. 12.1.1). Seega puudub korteriühistu juhatusel pädevus parkimiskohtade

kasutusõigust siduvalt korraldada.

6.5. Eelnevat arvestades ei saaks avaldaja saavutada oma eesmärki puudutatud isiku vastu

esitatud nõudega ja maakohus keeldus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse

võtmisest. Lisaks märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus avalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda selle perspektiivituse tõttu TsMS § 371 lg 2 alusel, ei pea kohus jätma avaldust käiguta

selle puudulike vorminõuete või tasumata riigilõivu tõttu (TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10).

7. Avaldaja märkis määruskaebuses, et maakohus leidis ebaõigesti, et avalduselt on tasumata

riigilõiv. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja 10.09.2025 tasunud riigilõivu 20 eurot.

Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5 tuleb avalduse esitamisel hagita menetluse korras

läbivaadatavas asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. Seega leidis maakohus õigesti, et avalduselt oli

tasutud riigilõivu ebapiisavalt. Kuivõrd avalduse menetlusse võtmisest keeldutakse selle

õigusliku perspektiivituse tõttu, on avaldajal õigus nõuda käesoleva määruse jõustumisel TsMS §

150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi avalduselt tasutud riigilõiv (20 eurot).

8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS §

171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isikut esindas

seisukoha esitamisel seaduslik esindaja ja seega ei ole määruskaebuse menetlemisel puudutatud

isikul hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

9. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

2-25-14932