4-25-4571/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

KOHTUOTSUSE LÕPPOSA

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2026 Jõhvi

Väärteoasja number

4-25-4571 (2440,25,006134)

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Ingrid Koddo

Olga Nõmmemees

Väärteoasi kaebemenetluses

Aleks Kruzbergi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Kohtla-Järve

piirkonnagrupi uurija Natalja Kreivald 27.11.2025

otsusele väärteoasjas nr 2440,25,006134

Menetlusalune isik

Aleks Kruzberg, isikukood 50201285221, elukoht xxx,

töökoht xxx

Kohtuväline menetleja

Istungi toimumise aeg

Ida Prefektuuri esindaja Natalja Kreivald

21.01.2026

RESOLUTSIOON

VTMS § 132 p 2, § 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Rahuldada osaliselt Aleks Kruzbergi kaebus.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Kohtla-Järve

piirkonnagrupi uurija Natalja Kreivald 27.11.2025 otsus väärteoasjas nr 2440,25,006134

KarS § 1511 lg 1 järgi karistamise osas ning NPALS § 151 lg 1 karistuse mõistmise osas ning

teha uus otsus menetlusaluse isiku olukorda raskendamata.

KarS § 1511 lg 1 järgi lõpetada Aleks Kruzbergi suhtes väärteomenetlus 2440,25,006134

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Süüdi tunnistada Aleks Kruzberg 03.06.2025 eelnevalt narkootilise aine tarvitamise eest ilma

arsti ettekirjutuseta s.o NPALS § 151 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 25 trahviühikut s.o

200 eurot.

Ülejäänud osas jätta kohtuvälise menetleja 27.11.2025 otsus muutmata.

VTMS § 209 lg 2 alusel tuleb rahatrahv summas 704 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011

SEB Pangas, arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvelduskontole

EE777700771003813400 LHV Pangas või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Luminor

Bank, viitenumber 10220255086704.

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates

16. märtsist 2026.a.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD

04.11.2025 koostas uurija Natalja Kreivald väärteoprotokolli selle fakti kohta, et Aleks Kruzberg

03.06.2025 kell 14.25 juhtides sõidukit XXX registreerimismärgiga xxx tahtlikult eiras

politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud

politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga ja sireeniga. Samuti

juhtis Aleks Kruzberg mootorsõidukit õueala piirkonnas sõidukiirusega 85 km/h +/- 5 km/h,

liikluskorraldusvahendiga lubatud suurim kiirus antud teelõigul oli 20 km/h, seega ületas lubatud

suurimat kiirust mitte vähem kui 60 km/h. Lisaks juhtis ta mootorsõidukit millel oli tähtaegselt

läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Lisaks oli Aleks Kruzberg eelnevalt tarvitanud

narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi ekspertiisiaktile nr. 25T-TXT03016 isiku organismis oli tuvastatud

tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit. Lisaks isik eksponeeris avalikult sümbolit nimelt Georgi

linti, mis on seotud Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas,

avaldas passiivset toetust agressiooniriigile, millega riivas oluliselt Eestis elavate inimeste

turvatunnet ja avalikku korda.

Sellega rikkus Aleks Kruzberg LS § 38 lg 1, § 50 lg 5 p 3; § 73 lg 2; NPALS § 3 lg 1 ja KarS §

1511 lg 1. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 234 lg 1, § 227 lg 3; § 207 lg 1;

NPALS § 151 lg 1 ja KarS § 1511 lg 1 järgi.

27.11.2025 tegi Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Kohtla-Järve piirkonnagrupi uurija Natalja

Kreivald väärteoasjas 2440,25,006134 otsuse, milles pidas tõendatuks Aleks Kruzbergi poolt LS §

38 lg 1; § 50 lg 5 p 3; 73 lg 2; NPALS § 3 lg 1 ja KarS § 1511 lg 1 toime pandud rikkumist ja LS §

234 lg 1; § 227 lg 3; § 207 lg 1; NPALS § 151 lg 1 ja KarS § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemist. KarS § 63 lg 1 alusel määras isikule karistusena LS § 234 lg 1 järgi 63

trahviühikut s.o 504 eurot; NPALS § 151 lg 1 järgi 100 trahviühikut s.o 800 eurot ja KarS § 1511 lg

1 järgi 110 trahviühikut s.o 880 eurot.

09.12.2025 esitas Aleks Kruzberg kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale.

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada KarS § 1511 lg 1

osas ning vähendada rahatrahvide suurust.

Aleks Kruzberg palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses Kars 1511 lg 1 osas kuna

Georgi lint ei olnud avalikult eksponeeritud vaid oli autovõtmete külge seotud kuna tal ei olnud

võtmehoidjat. Võtmed olid tal kas süütelukus või taskus ja Georgi lint ei olnud autost väljapoole

nähtav. Avalikku sümboolika levitamist või propaganda tegemist ei toimunud. Ülejäänud

paragrahvide osas palub vähendada määratud trahvisummasid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde.

Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas

esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Aleks

Kruzberg kaebus on osaliselt põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende

kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele

tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus loeb väärteoasjas uuritud menetlusaluse isiku ütlusi, kirjalikke tõendeid ja uuritud

videosalvestust usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele.

Kokku süüdistatakse Aleks Kruzbergi viie väärteo toimepanemises.

Süüdistus LS § 234 lg 1, § 227 lg 3 ja § 207 lg 1 järgi

03.06.2025 kell 14.25 juhtides sõidukit XXX registreerimismärgiga xxx Aleks Kruzberg tahtlikult

eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet töötava vilkuriga ja

sireeniga. Samuti juhtis Aleks Kruzberg mootorsõidukit õueala piirkonnas, kus lubatud suurim

kiirus oli 20 km/h, sõidukiirusega 85 km/h +/- 5 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui

60 km/h. Lisaks juhtis ta mootorsõidukit millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse

kontroll.

Aleks Kruzberg selgitas kohtuistungil, et 03.06.2025 tahtis auto garaaži panna. Enne garaaži

juurde pööramist nägi patrulli, ehmus ja keeras ringi. Talle anti peatumismärguanne, mida

ignoreeris, keeras metsavahelisele teele. Sõitis umbes 80 km/h. Sõitis vastu äärekivi ja sellega

tagaajamine lõppes. Autol polnud tehnoülevaatust.

Kohus vaatas videofaili, kus on näha, kuidas sõiduauto XXX põgeneb politsei eest, ületades asulas

liikudes oluliselt lubatud sõidukiirust.

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli (dtl 41-42) kohaselt 03.06.2025 kell 14.24 mõõdeti Kiviõlis

Liini 4 juures suunaga Irvala tee poole mootorsõiduki XXX xxx reg.nr xxx sõidukiiruseks 85+/- 5

km/h. Lõplik mõõtetulemus 80 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus oli sel teelõigul 20 km/h.

Sõiduki registreerimistunnistuse koopiast (dtl 73-74) nähtub, et sõiduk XXX reg.nr xxx on ajutiselt

registrist kustutatud, järgmine ülevaatus 04.02.2025.

Aleks Kruzberg kõrvaldati juhimiselt kni kainenemiseni (dtl 45-46) ja mootorsõiduk XXX xxx

reg.nr xxx teisaldati hoiukohale Ida Prefektuuri (dtl 47-48). Sõiduki omank on Aleks Kruzberg,

kellel on mootorsõiduki juhtimise õigust (dtl 71-72).

Menetlusaluse isiku ütlused on kooskõlas kohtuistungil uuritud videosalvestusega, kiirusemõõturi

kasutamise protokolliga ja sõiduki registreerimistunnistuse koopiaga. Tõendid on lubatavad, ning

tõendite kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse norme.

Aleks Kruzbergile heidetakse ette, et tema rikkus LS § 38 lg 1 sätet ning pani toime LS § 234 lg 1

järgi ettenähtud väärteo.

LS § 38 lg 1 kohaselt juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras

märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb

seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist.

Lisaks heidetakse Aleks Kruzbergile ette, et tema rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätet ja pani toime LS §

227 lg 3 järgi ettenähtud väärteo.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Peale selle heidetakse Aleks Kruzbergile ette, et tema rikkus LS § 73 lg 2 sätet ja pani toime LS §

207 lg 1 järgi ettenähtud väärteo.

LS § 73 lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud

tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Kohtu poolt on ülaltoodud tõenditega kindlaks tehtud, et Aleks Kruzberg 03.06.2025 kell 14.25

juhtides sõidukit XXX registreerimismärgiga xxx tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud

sõiduki kohustusliku peatamise märguannet. Samuti juhtis Aleks Kruzberg mootorsõidukit õueala

piirkonnas, kus lubatud suurim kiirus oli 20 km/h, sõidukiirusega 85 km/h +/- 5 km/h, seega ületas

lubatud kiirust mitte vähem kui 60 km/h. Lisaks juhtis ta mootorsõidukit millel oli tähtaegselt

läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll.

Kohtulikul uurimisel on kinnitust leidnud, et Aleks Kruzberg rikkus liiklusnõudeid, mis on

ettenähtud LS § 38 lg 1, § 50 lg 5 p 3 ja § 73 lg 2 järgi. Seega on Aleks Kruzberg oma teoga

täitnud väärteo LS § 234 lg 1, § 227 lg 3 ja § 207 lg 1 järgi objektiivse koosseisu.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

Aleks Kruzberg täitis objektiivse koosseisu LS § 234 lg 1, 227 lg 3 ja § 207 lg 1 järgi otsese

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Juhtimisõigusega isik teab,

et ta on kohustatud peatuma, kui politsei annab talle sinise-punase vilkuriga selleks märguande.

Samuti teab juhtimisõigusega isik, et sõidukiirus ei tohi olla suurem liikluskorraldusvahendiga

lubatust ning et liikluses kasutatav sõiduk peab olema läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Aleks Kruzberg nähes politsei peatumise märguannet, teadlikult ja sihikindlalt ignoreeris seda ning

asus politsei eest põgenema, mille käigus ületas tahtlikult lubatud sõidukiirust, kuna lootis politsei

eest ära sõita. Aleks Kruzberg teadis, et tema sõidukil on läbimata tehnonõuetele vastavuse

kontroll ning sellega ei tohi liigelda, asus siiski sõiduautot juhtima. Seega rikkus Aleks Kruzberg

tahtlikult liiklusseaduse sätteid.

Kohtu hinnangul puudub vaidlus, et Aleks Kruzberg pani toime LS § 227 lg 3, LS § 207 lg ,1 LS §

234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Aleks Kruzberg pani toime kolm väärtegu ühe teona. Kõik

kolm värteokoosseisu on sooritatud sõiduki juhtides ja kõik kolm osateod kujutavad endast

objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Aleks Kruzberg,

juhtides autot, ületas sõidukiirust, eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku

peatamise märguannet ning sõitmise ajal puudus mootorsõidukil läbitud tehnoülevaatus. Aleks

Kruzberg käitumisaktid on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu

üksteisega sellisel määral seotud, et kogu tema käitumine on kolmandale isikule objektiivselt

vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona.

Süüdistus NPALS § 151 lg 1 järgi

Aleks Kruzbergile heidetakse ette, et ta oli enne 03.06.2025 tarvitanud narkootilist või

psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

ekspertiisiaktile nr. 25T-TXT03016 isiku organismis oli tuvastatud tetrahüdrokannabinooli (THC)

metaboliit.

Aleks Kruzberg selgitas kohtuistungil, et samal kuul tarvitas ta kanepit, kuid ei ole testi

tulemusega nõus, joobes ta ei olnud.

Aleks Kruzberg ei tunnistanud ennast süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi väärteo toimepanemises, kuid

ei eita, et tarvitas narkootikume enne politsei poolt kinnipidamist.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (dtl 45-46) kõrvaldati Aleks Kruzberg 03.06.2025

sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid

aineid.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (dtl 49-50) tuvastati Aleks Kruzbergil 03.06.2025 kell

15.24 indikaatorvahendiga Multi-Drug 9 Drugs rapid test 1-step CUP (Urine) THC (kanepi)

tarvitamise tunnused.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (dtl 51-54) nähtub, et Aleks Kruzbergil tuvastati 03.06.2025

uriiniproovist THC-COOH (tetrahüdrokannabinooli metaboliit). Maksumus 114 eurot.

Terviseseisundi kirjeldamisest (dtl 55-58) nähtub, et 03.06 kell 01.00 tarvitas Aleks Kruzberg ühe

kanepiga sigareti.

Uuringuaktiga nr 25T-AOT00424-01 (dtl 59-60) tuvastas ekspert, et Aleks Kruzbergil 03.06.2025

joovet ei esinenud. Maksumus 68 eurot.

Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (dtl 35-36) lõpetati 23.10.2025

kriminaalmenetlus xxx Aleks Kruzbergi suhtes ning saadeti väärteomenetluse otsustamiseks

NPALS § 15 lg 1 järgi Ida Prefektuurile.

Seega on Aleks Kruzbergi ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja joobeseisundi

tuvastamise saatekirjaga tuvastatud, et Aleks Kruzberg oli enne 03.06.2025 tarvitanud kanepit.

Joobeseisundit temal uuringuaktiga nr 25T-AOT00424-01 (dtl 59-60) ei tuvastatud ning seetõttu

lõpetati ka kriminaalasjas menetlus 23.10.2025 määrusega (dtl 35-36.). Sellega on tuvastatud, et

Aleks Kruzbergil esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused, kuid joovet ei esinenud.

Aleks Kruzbergile heidetakse ette kanepis sisalduva narkootilise aine tetrahüdrokannabinool

(THC) tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta. Karboksütetrahüdrokannabinool on

tetrahüdrokannabinooli metaboliit ehk organismis tekkiv aine kanepi tarbimise tagajärjel.

Tetrahüdrokannabinool (THC) kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18. mai

2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja I.

Seega rikkus Aleks Kruzberg NPALS § 3 lg 1 sätet ning pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi

ettenähtud väärteo.

NPALS § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud. NPALS §

2 p 3 kohaselt loetakse käitlemiseks muuhulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või

lähteainete tarbimine.

NPALS § 151 lg 1 sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine ilma arsti ettekirjutuseta

tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest.

Käesolevas väärteoasjas on arutluse all neist esimene teoalternatiiv, st narkootilise aine tarvitamine

ilma arsti ettekirjutuseta.

Aleks Krizbergi seisukoha kohaselt ei olnud ta joobes, kuid tunnistab, et tarvitas narkootikume

samal kuul enne politsei poolt kinni pidamist. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Aleks

Kzuzbergile ette just nimelt narkootilise aine tarvitamist, mitte narkojoobes auto juhtimist.

Kogutud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalusel isikul esinesid küll narkootilise aine

tarvitamise tunnused, kuid tal ei olnud joovet. Aleks Kruzbergi organismi sattus narkootikum

tarvitamise teel (suitsetas kanepit).

Seega ülaltoodud tõenditega on tuvastanud, et Aleks Kruzberg tarvitas enne 03.06.2025

narkootilist või psühhotroopset ainet (kanepit) ilma arsti ettekirjutuseta.

Kohtulikul uurimisel on kinnitust leidnud, et Aleks Kruzberg rikkus NPALS § 3 lg 1 nõuet. Seega

on Aleks Kruzberg oma teoga täitnud väärteo NPALS § 151 lg 1 objektiivse koosseisu.

Tegu oli toime pandud otsuse tahtlusega, kuna ta tahtlikult ja sihikindlalt suitsetas kanepit,

soovides saada sellest teatud mõju. Aleksa Kruzberg tarvitas kanepit, teades, et see on keelatud.

Süüdistus KarS § 1511 lg 1 järgi

Aleks Kruzberg selgitas kohtuistungil, et Georgi lindi võttis ta garaažist, pani selle võtmete külge

võtmehoidjana pool aastat tagasi. Ta ei demonstreerinud seda. Kinnipidamise ajal oli võti

süütelukus. Ta ei teadnud, et Georgi lindi eksponeerimine ei ole lubatud.

Asitõendi vaatlusprotokollis (dtl 61-64) vaadeldi auto võtit koos triibulise musta-oranži värvi

Georgi lindiga. Fotolt on näha, et lint on keritud ümber võtme rõnga ning seotud sõlme. Aleks

Kruzbergile anti üle auto koos võtme ja isiklike asjadega üleandmise-vastuvõtmise aktiga (dtl 65-

66). Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 25ATH36909 võeti hoiule lint (dtl 67-68).

Aleks Kruzbergile heidetakse ette, et tema pani toime KarS § 1511 lg 1 järgi ettenähtud väärteo.

KarS § 1511 lg 1 järgi karistatakse väärteona agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo

või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval

või õigustaval viisil. Seega eeldab objektiivne koosseis a) sümbolit, mis b) on seotud

agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega, c) sellise

sümboli avalikku eksponeerimist d) viisil, mis toetab või õigustab agressiooniakti, genotsiidi,

inimsusevastast kuritegu või sõjakuritegu (vt ka RKKK 09.03.2023, 4-22-3610/16, p 9).

Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea

olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja

maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z-tähe ja Georgi

lindi üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu).

Sümboli seotust mõne rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega tuleb hinnata nn keskmise

mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse nii sümboli enese tähendust kui ka selle

eksponeerimise aega, kohta ja viisi (viidatud 4-22-3610/16, p 10). Keskmise mõistliku inimese ehk

objektiivse kõrvaltvaataja testi kohaldamisel tuleb täiendavalt arvestada, kes on sõnumi adressaat,

s.o kellele (sh millal, kus, kuidas jne) sümbolit avalikult eksponeeritakse. Eelduslikult on

adressaadiks keskmine Eesti Vabariigi elanik, mistõttu sümboli tähenduse hindamisel tuleb lähtuda

keskmisest mõistlikust eestimaalasest. Nii nt on Z-tähel ja Georgi lindil kui sümbolil Eesti

ühiskonnas üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu (vt lähemalt viidatud

4-22-3610/16, p-d 10 ja 13). Olukorras, kus sümboli eksponeerimise aeg, koht ja viis viitavad

sellele, et sõnum on suunatud eeskätt spetsiifilisele grupile (nt meeleavaldus mõne riigi saatkonna

või rahvusliku, usulise vmt ühenduse asukoha juures), tuleb keskmist mõistlikku inimest sisustada

kitsamalt (vt ka RKKK 30.05.2025, 4-23-4298, p 15).

Kohus möönab, et Georgi linti saab käsitleda toetusena Venemaa Föderatsioonile sõjas Ukraina

vastu, mis on käsitletav rahvusvahelise kuriteona. Seega on Georgi lint sümbol, mis on seotud

agressiooniaktiga.

Riigikohus on lahendis 4-22-3610 selgitanud, et avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui

eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele

või konkretiseerimata isikutele.

Vaidlust ei ole käesolevas asjas selles, et Georgi lindil kui sümbolil on Eesti ühiskonnas üheselt

arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu ja see on sümbol, mis on seotud

agressiooniaktiga. Vaidlus seisneb selles, kas menetlusalune isik eksponeeris seda sümbolit

avalikult.

Maakohus leiab, et Aleks Kruzberg ei ole avalikult eksponeerinud Georgi linti, mis oli tihedalt

seotud tema autovõtme külge. Asitõendi vaatlusprotokollist on näha, et lint on tihedalt seotud

võtme rõnga ümber ning et lindi suurus ei ületa võtme suurust.

Kinnipidamise ajal oli võti auto süütelukus ning Aleks Kruzbergi ütluste kohaselt hoidis ta võtit

muul ajal taskus. Seega ei olnud Geogi lint Aleks Kruzbergi sõiduautos nähtaval kohal ning selle

nägemiseks tuli ilmselgelt minna vahetult sõiduki juurde ja aknast sisse vaadata süüteluku suunas.

Süütelukk ei ole tavaliselt kaugele nähtav ning selles olevat võtit ei saa näha määramata arv

isikuid. Samuti auto ukse avamisel ja kinnipanemisel, kui autovõti on isiku käes, on arusaadav, et

võtme külge kinni seotud väikese suurusega linti ei ole kolmandale isikule näha.

Aleks Kruzbergi poolt võtme ümber seotud Georgi linti võis näha väga piiratud arv isikuid, seega

ei näidanud avalikult ega eksponeerinud sümbolit teistele isikutele.

Seega puudub maakohtu arvates üks objektiivse koosseisu tunnus – sümboli avalik eksponeerimine

ning kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü

tasanditele.

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui

teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohtu hinnangul puudub Aleks Kruzbergi teos KarS § 1511 lg 1 objektiivne koosseis ning

väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud osaliselt

õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 234

lg 1; § 227 lg 3; § 207 lg 1 järgi ja NPALS § 151 lg 1 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja

subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on

seisukohal, et Aleks Kruzberg pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna

vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt

neljateistaastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud

väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel

tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles

seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

LS § 234 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni.

LS § 227 lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni.

LS § 207 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

NPALS § 151 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kuna liiklussüüteod olid toime pandud ühe teona, siis oli menetlusalune isik karistatud KarS § 63

lg 1 alusel LS § 234 lg 1 järgi rahatrahviga 63 trahviühikut ehk 504 eurot, mis on keskmisest

määrast madalam määr.

Kohus leiab, et selles osas on kohtuväline menetleja määranud õiglase karistuse, kuna Aleks

Kruzbergil puuduvad varasemad karistused (dtl 75-76). Veelgi kergemat karistust ei ole aga

võimalik temale mõista, kuna tegu oli siiski tõsise rikkumisega, ta pani ühe teoga toime 3 väärtegu.

Politsei peatusmismärguande eiramine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, mis väljendub ka

selle karistuse määrades. Lisaks ületas Aleks Kruzberg asulas ja õuealal liikudes oluliselt lubatud

sõidukiirust, ohustades sellega teisi liiklejaid.

Kohus ei pea põhjendatuks muuta kohtuvälise menetleja poolt LS § 234 lg 1 järgi mõistetud

karistust.

NPALS § 151 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga.

NPALS § 151 lg 1 järgi mõisteti Aleks Kruzbergile rahatrahv 100 trahviühikut ehk 800 eurot.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis

süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale -

karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga

isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu

lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt

RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Kaebajale määratud NPALS § 151 lg 1 järgi karistuse osas on menetleja kohtu arvates ebaõigesti

hinnanud Aleks Kruzbergi süü suurust, kohus ei saa nõustada väitega, et Aleks Kruzberg,

tarvitades narkootilist ainet, sattus seisundisse, kus ta ei ole adekvaatne, tal on muutunud maailma

arusaam ja ta võis olla ohtlik nii endale kui ühiskonnale. Kohtu hinnangil oleks see kohtuvälise

menetleja arvamus olnud õige, kui tegemist oleks narkojoobes isikuga, kuid Aleks Kruzbergil

joovet ei esinenud.

Kohtu hinnangul tuleb kõigepaelt hinnata menetlusaluse tegu – ta tarvitas kanepit, mis on

iseenesest nö „kerge narkootiline aine“, ta suitsetas ühte sigaretti mitme päeva jooksul enne

politsei kinnipidamist (samal kuul). Seega lähtudes Aleks Kruzbergi teost, ei ole tema süü suur,

mis annab aluse karistuse kergendamiseks.

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele ka teised asjaolud, et süüdlane

pani toime ühe rikkumise otsese tahtlusega, kergendavaks asjaoluks on varasemate karistuste

puudumine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul Aleks Kruzbergi süü tase on väike

ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei ole vastavuses süü suurusega, toimepandud

süüteo laadi ja raskusastmega ega arvesta teo toimepanija isikut. Aleks Kruzberg on

karistusregistri väljavõtte kohaselt varem karistamata, töökoht puudub, seega on suure rahatrahvi

tasumise võimalus vähetõenäoline. Kohus peab vajalikuks selliste asjaolude olemasolul vähendada

Aleks Kruzbergile mõistetud karistust, mõistes talle rahaliseks karistuseks keskmisest määrast

oluliselt madalam määr s.o 25 trahviühikut – 200 eurot.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et rahatrahv summas 200 eurot on piisav

motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus

arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEETMED

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 27.11.2025 otsus

väärteoasjas nr 2440,25,006134 KarS § 1511 lg 1 järgi karistamise osas ning NPALS § 151 lg 1

karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko