4-26-299/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-299 (2315,26,000698)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kaebuse sisu

K Ji kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju

politseijaoskonna 21.01.2026 kiirmenetluse otsuse peale

väärteoasjas nr 2315,26,000698 liiklusseaduse (LS) § 205

järgi

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

K J

isikukood: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxx; e-

post: xxxx ja xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond (asukoht:

P. Pinna 4, Tallinn); kirjaliku seisukoha esitas S D

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3; § 30 lg 1 p 1, § 133-134 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

21.01.2026 otsus väärteoasjas nr 2315,26,000698, millega määrati K Jile LS § 205

väärteo toimepanemise eest karistuseks 20 trahviühikut, s.o 160 eurot.

2. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

3. K Ji kaebus rahuldada.

4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna 21.01.2026 kiirmenetluse otsusega

nr 2315,26,000698 karistati K Jit LS § 205 järgi rahatrahviga 160 eurot. Kiirmenetluse otsuse

teokirjelduse kohaselt juhtis K J 21.01.2026 kella 12.02 ajal xxxx suunas mootorsõidukit,

millel puudus riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal. Oma käitumisega rikkus K J LS § 76

lg 1 nõuet ja pani toime LS § 205 sätestatud väärteo.

2. K J esitas kaebuse, milles toimunu osas selgitab, et 20.01.2026, kella 9.30 ajal tekkis ta

olukord, kus tema sõiduki numbrimärgi kinnitus läks katki lumelükkamise teenuse hooletuse

tõttu (tõendusmaterjalina esitab pildid ja saadetud e-kirja teenuse korraldajale). Ajutise

numbrimärgi pani ta võimalikult nähtavale kohale, armatuuri peale püsti. Samal päeval ei

olnud tal aga võimalik koheselt olukorda lahendada, kuna oli parasjagu tööle suundumas ning

päeva jooksul vaba hetke ei tekkinud vea kõrvaldamiseks (detaili ostmiseks autopoest). Hilja

koju jõudes ei olnud võimalik tegeleda vajalike toimingutega. Päeva jooksul valis ta

autopoodidest sobilikku kinnitusdetaili (sh db-hp). Järgmise päeva lõunal sai ta aga vaba

hetke, et liikuda autopoodi, et numbrimärgi kinnitus osta (kirjutas ka kirja oma vennale, et

läheb db-hp poodi ning kas vend soovib midagi sealt, s.t autopoodi, kus kinnitusdetail oli

müügis). Teekonna jooksul peatas aga teda kinni politsei, kuna mootorsõiduki esiosal ei olnud

registreerimisnumbrit õigel kohal, vaid see oli armatuuri peal. Ta selgitas kinnipidamisel, et

numbrimärgi alus läks päev tagasi katki ning oligi uue detaili järgi minemas. Peale menetlust

lubas politseinik tal sõita lähimasse poodi detaili järgi. Sellest eeldab, et tegemist ei ole

“ohtliku veaga”. Peale menetlust otsis samas peatatud kohas neti teel lähima poe, kus sobilik

detail oli müügis. Suundus db-hp poe asemel hoopis ehituspoodi Deposse, kus oli ka

numbrimärgi kinnituselement müügis. Sai sealt puuduoleva kinnitusaluse ning paigaldas

numbrimärgi sõidukile viivitamatult külge. Selgitab, et tema tegevus ei olnud tahtlik

liiklusseaduse rikkumine. Tal oli läinud registreerimisnumbri kinnitus katki ning ta hoidis

numbrit võimalikult nähtavas kohas, kus see ära ei kukuks. Olukorda püüdis võimalikult

kiiresti lahendada ning kahetseb, et üldse selline olukord tekkis. Palub eelnevat arvestada ning

rahatrahv kas tühistada või vähendada, kuna tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega. Palub

arvestada sedagi, et elab xxxx lõpus ning käib täiskohaga tööl, õpib ülikoolis ja käib trennis

(litsentseeritud sportlane), mis kõik asuvad kodust kaugel ja ilma autota ei oleks tal ajaliselt

võimalik kõigi kolmega tegeleda. 13.02.2026 edastas K J kohtule e-kirja, milles märkis, et ta

nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses

ning leidis, et esitatud kaebus põhjendatud ei ole. Kaebuse kohaselt oli isikul juba eelmisel

päeval (20.01.2026) teada, et sõiduki registreerimismärgi kinnitus oli kahjustunud. Sellest

hoolimata kasutas ta sõidukit nii eelmisel päeval tööle sõitmiseks kui ka järgmisel päeval, mil

politsei ta peatas. Tuues arvesse, et isik oli puudusest teadlik, kasutas ta tahtlikult sõidukit

olukorras, kus registreerimismärgi paigaldamine ei vastanud kehtestatud nõuetele. Kaebuse

esitaja väited, et tal puudus võimalus vajalikku kinnitusdetaili soetada ning ta otsis päeva

jooksul erinevate autokaupluste valikust sobivat numbrimärgi kinnitusdetaili, ei ole võimalik

pidada mõjuvaks põhjenduseks. Registreerimismärgi kinnitusraamid on laialdaselt saadaval

nii tanklates ja suurtes kauplustes (sh ööpäevaringselt avatud), kui ka autopoodides ning

nende keskmine maksumus on ligikaudu 5 eurot. Seega kinnitusraami vahetamise puhul on

tegemist kergesti kõrvaldatava puudusega, mille kõrvaldamine ei eelda märkimisväärset

ajakulu ega eriteadmisi või -oskusi. Menetlejale jääb arusaamatuks kaebuses kasutatud

väljend „otsisin sobivat numbrimärgi kinnitusdetaili“. Registreerimismärkidele on kehtestatud

ühine standart ning sellele vastavalt toodetakse ja müüakse ka standardseid kinnitusraame.

Kaebuse esitaja ei täpsusta oma kaebuses, millistel asjaoludel tuginedes ta jõudis järeldusele,

et just konkreetne kinnitusdetail oli tema sõidukile „sobiv“ või miks ei saanud ta kasutada

laialdaselt kättesaadavaid standardseid lahendusi. Menetleja märgib, et juhul kui kaebuse

esitaja kavatses kinnitusraami osta just „DB-HP“ kauplusest, siis oli tal võimalik jõuda

nimetatud kauplusesse ka muude liikumisviiside abil, näiteks ühistranspordiga või teiste

alternatiivsete võimaluste kaudu. Arvestades eeltoodut jääb kohtuväline menetleja

seisukohale, et sõiduki kasutamine ilma nõuetele vastava registreerimismärgi kinnituseta

üksnes eesmärgiga sõita kodunt tööle ja sealt xxxx asuvasse kauplusesse ei olnud

põhjendatud. Liiklusseaduse § 205 sätestatud süüteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 200

trahviühikut ehk 1600 eurot.

Riigikohtu praktikale tuginedes tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. See karistuse määr võib jääda kas

üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse

ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Menetlusaluse

isiku karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü

suurust, karistust kergendavaid asjaolud ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seoses kergendava asjaolu

esinemisega vähendas kohtuväline menetleja sanktsiooni keskmise määra 1/5 võrra, ehk

lõppkaristus jäi oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja jääb

seisukohale, et menetlusalusele isikule süüksarvatud väärtegu, mis on kvalifitseeritud

liiklusseaduse § 205 järgi on aset leidnud ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud. Samuti

on väärteomenetluses tõendatud menetlusaluse isiku poolt antud süüteo toimepanemise

subjektiivne külg, isik on väärtegu toime pannud otsese tahtlusega, mis on tõendatud eelkõige

menetlusaluse isiku enda ütlustega. Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta

menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist

kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus

menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

7. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse

koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule

etteheidetava teo tõendatust.

8. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, mille esiosal

puudus riiklik registreerimismärk.

9. LS § 76 lg 1 järgi peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning neil

peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Nõudeid riiklikule registreerimismärgile ja selle

kinnitamisele täpsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa 1, mis kehtestab

nõuded alates 01.01.1997.a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-

aastased ja vanemad sõidukid. Viidatud Lisa p-de 1, 2, 3 ja 5 järgi peab liiklusregistrisse

kantud sõiduki registreerimismärk:

- vastama liiklusseaduse § 76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele;

- olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine

registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses.

Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade

vaheliselt alalt vaadelduna;

- M kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele

lauppinnale;

- olema deformeerimata ja ilma katteta.

10. Kohus märgib, et väärteoasjas kogutud tõendite usaldusvääruses kahtlusi ei ole ning

vaidlust teo osas ei esine. Tunnistaja J G T on andnud ütluseid, mille kohaselt oli ta

21.01.2026 kella 12.02 ajal patrullteenistuses ning teostas liiklusjärelvalvet xxxx juures, kui

tema suunas xxxx liikus musta värvi sõiduauto, millel puudus sõiduki registreerimisnumber.

Ta peatas sõiduki ning märkas, et sõiduki registreerimisnumber oli paigaldatud tuuleklaasi

alla. Sõiduki registreerimisnumbriks osutus xxxx ning sõidukit juhtis K J (ik xxxx).

Menetlusaluse isiku K Ji ütlused, mis on kantud kiirmenetluse otsusesse, ühtivad tunnistaja

poolt antud ütlustes selles, et 21.01.2026 kella 12.02 ajal juhtis ta mootorsõidukit r/m xxxx,

mille esiosas oli puudu riiklik registreerimismärk. Ütluste kohaselt oli registreerimismärgi

kinniti eelmisel päeval katki läinud ning ta pani numbrimärgi ajutiselt armatuuri peale,

esiklaasi alla. Ta oli just sõitmas poodi, kus neid kinniteid müüakse, kuid enne sinna jõudmist

peeti ta kinni. Kahetseb väga ning lubab järgmisel korral tegutseda kiiremini.

11. Kohtu hinnangul on eelpool olevate tõenditega tõendatud, et K J juhtis kiirmenetluse

otsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk.

Kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi, mis näeb ette vastutuse riikliku

registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest.

12. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

13. K J on kiirmenetluse otsuses kinnitanud, et numbrimärgi pani ta mootorsõiduki

armatuurile, kuna eelmisel päeval läks katki numbrimärgi alus ning hetkel mil ta kinni peeti

oli ta suundumas autopoodi uue kinniti ostmiseks. Kaebuses on ta pidanud karistamist

ebaõiglaseks ning märkinud, et tema tegevus ei olnud tahtlik rikkumine liiklusseadusest. Ta

oli ajutiselt olukorras, mil tal läks registreerimis kinnitus katki ning ta hoidis numbrit

võimalikult nähtavas kohas, kus see ära ei kukuks ja oleks võimalikult nähtaval. Olukorda

püüdis ta võimalikult kiiresti lahendada ning kahetseb, et üldse selline olukord tekkis.

Eeltoodu alusel pani K J talle etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta oli küll

teadlik, et numbrimärk peab olema ees, kuid arvas, et võib sõita sellega ajutiselt, kui asetab

selle nähtavale kohale. Samas pidi ta vähemalt möönma, et selline tegevus võib saada tema

karistamise aluseks.

14. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

15. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva

kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid

eesmärke.

16. LS § 205 järgi kvalifitseeritud väärteo toime panemise eest on karistuseks ette nähtud

rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Sanktsiooni keskmine määr on seega 100 trahviühikut, mis

on 800 eurot. Kaebajale on karistus määratud sanktsiooni alumises määras, so 20 trahviühikut,

mis on 160 eurot.

17. Kaebaja hinnangul on talle mõistetud karistus liiga ränk ning palub võimalusel menetlus

tema suhtes lõpetada. Kaebaja põhjendab kaebuses oma seisukohta sellega, et antud

registreerimismärk puudus, kuna eelmisel päeval oli lumelükkamise teenuse hooletuse tõttu.

Tõendusmaterjalina on kaebuse esitada edastanud koos kaebusega pildid sõidukist, mis on

tehtud päev enne kiirmenetluse otsuse koostamist. Samuti esitanud juurde e-kirja teenuse

korraldajale, kus kaebaja palub teatada, kelle poole pöörduda seoses xxxx ja parkimiskohtade

lumekoristuse korraldusega, kuna 20.01.2026 kella 9.30 ajal parkimiskohalt välja tagurdades

jäi auto mootori põhjakaitse jäätunud lumekünka taha kinni ning tiris põhjakaitse läbi

esistange plastikvõre. Kahjustada sai sõiduki põhjakaitse (katki) esistange alumine võre

(puru), auto number koos plastikraamiga ja kinnitustega (katki). Auto ei ole nii madal, et

selline asi peaks tavalises parklas juhtuma ning kahju tekkis otseselt seetõttu, et parkimiskohal

on liiga kõrge lumi ja see jäätus ära.

18. Kohtuväline menetleja leiab 17.02.2026 seisukohas, et mõistetud karistus tuleks jätta

muutmata. Menetleja on otsuse koostamisel arvestanud isiku süü suurust, karistust

kergendavaid asjaolud ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seoses kergendava asjaolu esinemisega

vähendas kohtuväline menetleja sanktsiooni keskmise määra 1/5 võrra, ehk lõppkaristus jäi

oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Väärtegu on toime pannud otsese tahtlusega, mis on

tõendatud eelkõige menetlusaluse isiku enda ütlustega.

19. Hinnates K Ji süü suurust sätestatud väärteo puhul, leiab kohus, et K Ji süü toimunus on

väike ja seda esmalt seetõttu, et rikkumine oli lühiajaline, sõiduk oli siiski tuvastatav

(numbrimärk oli asetatud armatuurile esiklaasi taha) ning isik asus olukorra parandamiseks

tegutsema võimalikult kiiresti.

20. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Asja materjalide kohaselt on kergendavaks asjaoluks kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Menetlusalune isiku ütlustest ja kaebusest saab üheselt järeldada, et menetlusalune

isik kahetseb puhtsüdamlikult.

21. Kohus märgib liikluses kasutatavad mootorsõidukid peavad olema identifitseeritavad ning

neil peab olema nõuetele vastav varustus, kaasa arvatud riiklikud registreerimismärgid.

Viimane aitab sõidukit identifitseerida nii rikkumiste kui ka liiklusõnnetuste puhul. Oluline on

kohtu hinnangul, et menetlusaluse isiku poolt rikkumine oli lühiajaline, tema sõiduk oli siiski

tuvastatav ning olukorra parandamiseks tegutses ta võimalikult kiiresti. Arvestades eelmisel

päeval toimunut sündmust parklas (vt. kaebuse esitaja poolt edastatud e-kirja teenuse

korraldajale ning fotosid, samuti edastatud sõnumeid autopoe osas), mille käigus peale

numbrimärgi ära kukkumise, sai auto veel vigastusi kaebajast sõltumatul põhjusel. Kohtu

hinnangul oli tekkinud situatsioon kahtlemata kaebajale väga stressi ja muret tekitav, sest

tema vara sai hooletu lume lükkamise tõttu kahjustada, kuid vaatamata sellele tegutses

kaebaja võimalikult kiiresti, et ta saaks mootorsõiduki numbrimärgile uued kinnitid.

Inimlikust seisukohast kaebaja tegutses sel hetkel parimal võimalikul viisi arvestades kogu

kujunenud olukorda.

22. Kohtuväline menetleja on K Jile väärteo toimepanemise eest määranud rahatrahvi alla

sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et kõnealuses asjas on aga alus menetluse

lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise

otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMK §-st 202. Nimelt võib menetluse

lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja

menetlemist. Karistusregistri õiendi kohaselt on K Ji näol tegemist varasemalt karistamata

isikuga, kes on süüd toimunus puhtsüdamlikult kahetsenud. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa

lugeda ka seda, et K J ausus tegutsema võimalikult kiiresti. Kohus ei näe, et antud asjas

esineks avalik menetlushuvi. Riigikohus on oma lahendites RKKKo 3-1-1-81-06, p 6 ja 3-1-

1-146-03 selgitanud väärteomenetluse lõpetamise alust ja nimelt seda, et VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel eeldab, et menetlusalusele isikule omistatav tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja

süüline, kuid isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ei ole karistuse

kohaldamine põhjendatud. K Ji vähese süü, asjas esineva kahetsuse ja avaliku menetlushuvi

puudumise tõttu võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et K Ji

puhul on ilmselgelt võimalik karistuseesmärke saavutada teiste vahenditega, st

väärteomenetlust lõpetades.

23. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna

21.01.2026 otsus väärteoasjas nr 2315,26,000698 tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik