3-26-310/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-26-310

Määruse kuupäev

14.03.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Jaak Reinomäe kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri 29.01.2026. a

vastuse nr RP-6-5/26/12-7 õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta läbi vaatamata Jaak Reinomäe taotlused

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi

saamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Jaak Reinomägi esitas 05.02.2026 Tartu Halduskohtule 05.02.2026 kaebuse, et kohus

tuvastaks Viru Ringkonnaprokuratuuri vastuse nr RP-6-5/26/12-7 õigusvastasuse. Kaebaja

esitas prokuratuurile kaks kuriteokaebust, mille osas esitati talle selgitav vastus. Kui

kuriteoteate alusel ei algatata kriminaalmenetlust, tuleb esitada teade kriminaalmenetluse

mittealustamise kohta. Sellise teate peale on õigus esitada kaebus, mida selgitava vastuse

suhtes teha ei saa. Kaebaja leiab, et kuna selgitav vastus koostati haldusmenetluses, on

kaebuse esitamine halduskohtule selle õigusvastasuse tuvastamiseks lubatav. Kaebaja palub

vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja palub veel määrata talle

riigi õigusabi korras esindaja, kuna tal puudub oma õiguste kaitseks õigusharidus.

2. Prokuratuur esitas 12.02.2026 vastusena kohtunõudele asjaga seonduvad dokumendid, mh

J. Reinomäe esitatud kuriteokaebused ja vaidlustatud Viru Ringkonnaprokuratuuri

29.01.2026. a vastuse nr RP-6-5/26/12-7. Vastuses selgitati J. Reinomäele, et tema

pöördumisi ei käsitata kuriteokaebustena ega lahendata kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 198 korras, kuna kuriteokaebuses loetletud isikute ametialase tegevusega

rahulolematust ja selle mittemõistmist ei saa käsitleda kriminaalmenetluse alustamise ajendina

ega kuriteokaebusena, mida oleks võimalik lahendada kriminaalmenetluse mittealustamise

teatena.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada alljärgneval põhjusel.

3-26-310

4. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus

võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda

(HKMS § 121 lg 3 ls 1).

5. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

6. Kaebusest ja toimiku materjalidest saab järeldada, et kaebaja ei ole rahul sellega, et Viru

Ringkonnaprokuratuur vastas tema 23.01.2026. a kuriteoteatele (digitoimiku leheküljed (dtl)

8-10) ja täiendavale pöördumisele (dtl 13–14) selgitava vastusega nr RP-6-5/26/12-7 (dtl 18–

19) ega teinud tema kuriteoteate osas otsust.

7. Kohus märgib, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Uurimisasutuse

tegevuse vaidlustamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS §

228 lg-st 2 tuleneb, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti

koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu

peale. Kaebus esitatakse kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või

menetlustoiming vaidlustatakse (KrMS § 228 lg 3). KrMS § 230 lg 1 sätestab, et kui on

vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui

isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus

maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või

menetlustoiming on tehtud.

8. Süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus ning kuriteoteate osas ei tehta otsust

haldusmenetluse, vaid kriminaalmenetluse raames. Vastav prokuratuuri otsus ei ole haldusakt

haldusmenetluse seaduse § 51 ega HKMS § 6 lg 1 mõistes. Kuna kaebaja vaidlustab praegusel

juhul prokuratuuri menetlustoimingut (s.o KrMS § 198 kohase otsuse asemel selgitava

vastuse esitamine), ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebaja viidatud

prokuratuuri vastuse tagajärjeks on samuti, et kriminaalmenetlust kokkuvõttes ei alustatud.

Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, esitades kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri

tegevuse peale Riigiprokuratuurile. Ka kohtupraktika kinnitab, et halduskohtu pädevuses ei

ole kriminaalmenetluse toimingute, mis puudutavad kuriteoteadete menetlemist,

õiguspärasuse hindamine (vt nt Tallinna Halduskohtu 17.02.2025. a määrus asjas nr 3-24-

3256, Tartu Halduskohtu 27.08.2019. a määrus asjas nr 3-19-1232, Tartu Halduskohtu

09.01.2024. a määrus asjas nr 3-24-66). Halduskohtu pädevusse võivad kuuluda vaidlused

olukorras, kus prokuratuur täidab erandlikult mõnd haldusfunktsiooni (nt pöördumistele

vastamine avaliku teabe seaduse alusel vms), millega praegusel juhul aga tegemist ei ole.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

11. Kaebaja soovib saada riigi õigusabi. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus

riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või

esindamisena (nt prokuratuuri tegevuse vaidlustamine Riigiprokuratuuris) esitatakse taotleja

elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

12. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus

tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuuri tegevuse

vaidlustamiseks kaebuse Riigiprokuratuurile esitamise saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei

3-26-310

edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt

kuuluvusele.

(allkirjastatud digitaalselt)