2-25-8790/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 14. märts 2026

Tartu kohtumaja (Kalevi tn 1, 51010 Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja number

2-25-8790

Tsiviilasi

Bondora AS hagi H.Y vastu põhivõla 4132 euro

35 sendi ja viiviste saamiseks

Tsiviilasja hind

5818 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo

Lindeberg (e-post XXX)

Kostja H.Y

(isikukood XXX, elukoht

rahvastikuregistri järgi XXX , e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS 05.06.2025 hagi H.Y vastu põhivõla 4132 euro 35 sendi

ja viiviste saamiseks tagaseljaotsusega.

2. Mõista H.Y-lt Bondora AS kasuks välja põhivõlg 4132 eurot 35 senti,

sissenõutavaks muutunud viivis 1225 eurot 5 senti perioodi 05.11.2022–

05.06.2025 eest ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis põhivõlalt (4132 eurot 35 senti) alates 06.06.2025 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud H.Y kanda. Mõista H.Y-lt Bondora AS kasuks välja

menetluskulud 695 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt (695 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Toimetada tagaseljaotsus H.Y-le kätte

Ametlike Teadaannete kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejad võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 05.06.2025 hagi H.Y (kostja) vastu põhivõla 4132 eurot 35

senti ja viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostjaga 23.06.2022

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2868620 (leping), mille alusel sai kostja hagejalt

krediiti 4200 eurot, millest 265 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks. Kostja kohustus

krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja

edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse 04.10.2022. Kostja

võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles 04.11.2022 lepingu erakorraliselt üles ja palus ka täita

sissenõutavaks muutunud kohustused.

Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 4132 eurot 35 senti ning viivis

hagiavalduse esitamiseni 1225 eurot 5 senti ning alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. (millest

265 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Hageja palus jätta menetluskulud kostja

kanda ning märkida TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

2. Tartu Maakohus võttis 23.07.2025 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale hagile

kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kohus püüdis välja selgitada kostja tegelikku asukohta,

tehes päringuid erinevatele finantsasutustele, tele- ja kommunikatsiooniettevõtetele,

Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele, samuti Politsei- ja Piirivalveametile. Kohus

sai telefoni teel ühendust kostja lapse isa Maksim Tjukoviga, kes kinnitas, et kostja elab

umbes aastast 2022 Soomes. Kostja maksab lapsele iga kuu elatist, elatis laekub välispanga

arvelt.

2.1. Tartu Maakohus jättis 01.12.2025 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja

seitse päeva, et põhjendada eeltoodut arvestades kohtualluvust. Kohus selgitas hagejale, et

välismaise elemendiga tarbijalepinguid puudutavas vaidluses saab Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse nr 1215/2012 järgi kohtualluvuse ning kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ehk Brüsseli I määruse (uuesti

sõnastatud) (määrus) art 17 lg 1 ja 18 lg 2 kohaselt esitada tarbija vastu hagi üksnes selle

liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus märkis, et kostja lapse isa

kinnitusest tulenevalt on alust arvata, et kostja harilik viibimiskoht ei ole Eestis. Kui hagi

esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, tuleb TsMS §

363 lg 4 kohaselt hagi esitamist sellele kohtule põhjendada. Kohus selgitas, et hagejal tuleb

hagi esitamist Tartu Maakohtule põhjendada, arvestades vajadusel ka rahvusvahelise

kohtualluvuse sätteid.

2.2. Hageja esitas 10.12.2025 kohtule seisukoha, milles selgitas, et asi allub Tartu

Maakohtule, sest pooled sõlmisid lepingus kohtualluvuse kokkuleppe. Lepingu p 16.3

sätestab, et vaidlus, mida pooled ei suuda mõistliku aja jooksul heausksete läbirääkimiste teel

lahendada, lahendatakse Eesti pädevas piirkonnakohtus kui esimese astme kohtus. Juhul, kui

laenuvõtja asub pärast laenulepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole

teada, lepivad pooled kokku, et vaidlused lahendatakse Eesti kohtus. Kohtualluvuse

kokkulepe on kehtiv, sest ka tarbijaga võib Brüsseli I määrue (uuesti sõnastatud) art 19 p 3

ning TsMS § 104 p 2 järgi juhuks, kui kostja asub elama välisriiki. Kohtualluvuse kokkulepe

on lubatav, sest kostja elas kokkuleppe sõlmimise ajal Eestis.

3. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte Ametlike

Teadaannete kaudu 09.02.2026. Kohus avaldas teate Ametlikes Teadaannetes 24.01.2026,

andes kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 28 päeva.

3.1. Kohus selgitas sealjuures teadaandes, et kostjal on õigus esitada kohtule seisukoht selle

kohta, millises riigis ta kohtuasja menetlust soovib. Riigikohus on leidnud, et kui hagi

menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule,

oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka

kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka

Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole

asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise

liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama

määruse sätetest (RKTKo 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11) (dtl 122). Eeltoodu on asjakohane

ka kehtiva õiguse kontekstis.

3.2. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 09.03.2026 (k.a). Kostja

tähtaegselt hagile ei vastanud. Kohus oli proovinud enne avalikku kättetoimetamist toimetada

kostjale kätte dokumente järgmiselt (dtl 121):



23.07.2025 Avaliku e-toimiku kaudu kättetoimetatuks tehtud



e-postile XXX saadetud 12.08.2025, 11.10.2025 vastust pole



rahvastikuregistris telefoninumber XXX – helistatud 12.08.2025. Vastab naisterahvas,

kes väidab, et ei ole kostja ning ei tunne sellist inimest.



kostja lapse isa M. T. (telefoninumber XXX) kinnitas, et kostja elab alates umbes

2022. aastast Soomes. Kostja maksab lapsele iga kuu elatist, elatis laekub välispanga

arvelt. Seisuga 18.09.2025 kostja ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel

registreeritud aadressi Soomes.



11.10.2025 asutustele tehtud päringust uusi andmeid ei ilmnenud



11.10.2025 päringule vastas Politsei- ja Piirivalveamet, Politsei menetlusinfosüsteemis

on märgitud H.Y elukohaks XXX ja kontaktnumbriks XXX. Andmed on saadud

06.10.2019 menetlustoimingute käigus. Hilisemad kokkupuuted isikul politseiga

puuduvad. PPA poolt antud teledoninumber ja aadress ei kehti rahvastikuregistris.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega

õiguslikult põhjendatud.

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus

TsMS § 104 p 2 mõttes Tartu Maakohtule. Kohus andis hagejale tähtaja kohtualluvuse

põhjendamiseks ning kostjale tähtaja anda kohtule teada seisukoht selle kohta, millises riigis

ta kohtuasja menetlust soovib. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid

kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt

selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et

sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177

kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

Hageja esitas kohtule koos hagiavalduses info menetluskulude kohta (dtl 6 ja 7) ning palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 595 euro suuruse riigilõivu ja 100 eurot

fikseeritud tasuna. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse korral kostja seisukohta menetluskuludele.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 175 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et 100 eurot

fikseeritud tasuna on tüüpiline turuhind standardsete nõuete eest.

7. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjale hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 695 eurot (km-ta) (riigilõiv 595 eurot ja 100 eurot fikseeritud esindajatasu).

Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10

mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab

tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(digitaalselt allkirjastatud)

Kohtunik

Susann Liin