2-25-13910/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-13910

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-13910

Tsiviilasi

Kodumaa Kapitali HLÜ hagi F.D vastu põhivõla, intressi ja

viivise nõudes

Hagihind

2204,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Kapitali HLÜ (registrikood 12782505)

Hageja lepinguline esindaja: Marge Rebane

Kostja: F.D (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kodumaa Kapitali HLÜ hagi F.D vastu.

2. Mõista välja F.D-lt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks 2038,78 eurot, millest põhivõlg on

1547,73 eurot, intress 112,18 eurot ja 13.03.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

on 378,87 eurot.

3. Mõista välja F.D-lt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks viivis põhivõlalt 1547,73 eurolt

0,065% päevas alates 14.03.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud F.D kanda.

5. Mõista välja F.D-lt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks menetluskulud summas 1508,85

eurot.

6. Mõista välja F.D-lt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks menetluskuludelt, 1508,85 eurolt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

2-25-13910

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kodumaa Kapitali HLÜ (hageja) esitas 26.08.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.D

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida täpsustas 08.10.2025. Hageja palub mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1547,73 eurot, intressi 112,18 eurot, 25.08.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 177,67 eurot ja viivise põhivõlalt alates 26.08.2025 kuni võla

tasumiseni 0,065% päevas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.08.2021 laenulepingu nr L21131168, mille

alusel sai kostja laenu summa 2100 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 18% aastas ja

krediidi kulukuse määr 21,49% aastas. Väljamakstavast laenusummas arvestati maha 100 eurot

sissemakstava osakapitali summana, mille aluseks oli poolte poolt 02.08.2021 allkirjastatud

osakapitali sissemakse taotlus. Pooled sõlmisid 19.01.2022 laenulepingu nr L21131168 lisalaenu

väljastamise ja tähtaja pikendamise kokkuleppe. Pooled leppisid kokku, et suurendavad laenu

põhitingimustes kokkulepitud laenu 1103 euro võrra. Väljamakstavast laenusummast arvestati

maha 50 eurot lisakokkuleppe sõlmimise tasu eest ning 53 eurot täiendava osakapitali eest. Kostja

kohustus laenumakseid tasuma vastavalt maksegraafikule, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud, mistõttu andis hageja kostjale 25.02.2025 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning

kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja 13.03.2025 lepingu üles. Hageja teavitas kostjat

14.03.2025 e-kirjaga, et nende vahel sõlmitud laenuleping on üles öeldud ning kostja on

kohustatud tagastama hagejale kogu tagasi maksmata laenusumma, arvestatud intressid ja

viivised. Hageja palus kostjal võlg tasuda hiljemalt 16.04.2025. Kostja seda ei teinud. Laenu

andmisel kontrollis hageja kostja maksevõimet ja hindas kostja laenuvõimeliseks. Kostja

maksevõime hindamisel võttis hageja aluseks kostja pangakonto väljavõtte, tema sissetulekute

suuruse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, kostja hariduse ning

perekonnaseisu.

2. Kohus võttis hagiavalduse 20.10.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja esitas 04.11.2025 kohtule vastuse, milles vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et laenu

andmisel rikkus hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja väitel oli tal hagejalt laenu

küsimusel juba olemas mitmeid laene teistelt krediidiasutustelt. Sissetulekutest oli kostjal sellel

perioodil kindel sissetulek SA TÜ Kliinikumist. F.D OÜ-st saadud sissetulek ei olnud igakuine ja

püsiv, mida on näha konto väljavõtetelt. F.D OÜ käive oli 2020. aastal 16 895 eurot ja 2021.

aastal 20 761 eurot ja F.D OÜ ei olnud isegi käibemaksukohuslane. Seda oleks saanud

kontrollida avalikest andmebaasidest ja see oleks pidanud olema laenuandjale üks riskifaktoreid.

Kostja toob välja, et algselt täitis ta lepingut nõuetekohaselt, aga hiljem sattus töökaotuse tõttu

makseraskutesse. Kostja leiab, et hageja laenuandja ei prognoosinud piisavalt hoolikalt selliste

võimalike probleemide teket. Arvestades ka kostja rasket majanduslikku olukorda, tema vanust

ja töötuks jäämist, palub hageja menetlus lõpetada. Kostja märgib, et ta ei pea võimalikuks

menetluse lõpetamist kompromissiga, kuna kompromissi täitmine ei oleks ilmselt võimalik, sest

kostjal puuduvad rahalised vahendid ning raha maksmine võtaks liiga kaua aega.

4. Hageja esitas 23.12.2025 kohtule arvamuse, milles kostja seisukohtadega ei nõustu. Hageja

täpsustas täiendavalt kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

asjaolusid.

5. Kohus otsustas 02.02.2026 määrusega lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

ja andis pooltele tähtaja, 21 päeva alates määruse kättetoimetamisest, esitada kohtule täiendavaid

avaldusi, dokumente ja menetluskulude nimekiri. Samuti määras kohus kohtuotsuse teatavaks

2-25-13910

tegemise aja.

6. Hageja esitas 23.02.2026 kohtule seisukoha, milles teatab, et jääb hagiavalduses esitatud

nõuete juurde. Hageja täpsustas, et kostjale antud laenu otstarve oli veoauto remont, mille kohta

esitas kostja ka remondi kalkulatsiooni. Hageja kontrollis kostja maksevõimelisust, sh tuvastas

hageja, et kostjal oli kinnisvaralaen SEB pangas. Hageja on kontrollinud kostja arvelduskontode

väljavõtteid.

Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud ning täiendavaid seisukohti ega dokumente ei

esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et Kodumaa Kapitali HLÜ hagi F.D vastu põhivõla, intressi ja viivise nõudes on

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Arvestades hagi hinda menetleb kohus asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras ja TsMS

§ 444 lg 2 alusel piirdub otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite

märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 02.08.2021 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja

kostjale laenu 2100 eurot ja 19.01.2022 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale

täiendavalt laenu 1103 eurot ning lepiti kokku kostja maksetähtaja pikendamises. Vaidlust ei ole

ka selle üle, et kostja rikkus laenulepingust tulenevat maksekohustust, ei tasunud võlgnevust ka

hageja antud täiendava tähtaja jooksul ning 13.03.2025 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles.

Hageja nõuab hagis kostjalt tagastamata laenu põhiosa, intressi ja viivist laenu põhiosalt lepingus

kokkulepitud määras.

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagile vastu vaieldes tugineb kostja sellele, et

pärast laenu saamist kaotas ta töö ja tal puudub sissetulek ning laenu andmisel ei järginud hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kontrollinud piisavalt kostja maksevõimet ega

prognoosinud kostjal võimalike probleemide teket.

10. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1

mõttes tarbijakrediidilepinguna. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on leping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on kohustatud krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub

sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

2-25-13910

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Hageja leiab, et on nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

põhjendab, et kostja maksevõime hindamiseks küsis ta kostjalt pangakonto väljavõtet. Kostja tõi

laenutaotluses (dtl 40–45) välja, et tal on oma maja, ta on abielus, tal on kaks tööandjat (SA TÜ

Kliinikum ja F.D OÜ), tema igakuine sissetulek on 1630 eurot ja leibkonna sissetulek on 3430

eurot, igakuised kulud 220 eurot ja leibkonna kulud kokku 650 eurot, lisaks kinnisvaralaen 550

eurot kuus. Kostja soovis laenu veoautoremondiks. Hageja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte

(dtl 48–57) alusel, et kostja igakuine sissetulek on ca 1700 eurot ja igakuised kulud 597 eurot.

Kostja töötas SA TÜ Kliinikum raamatupidajana ning tema krediidiinfo oli laitmatu. Hageja

kontrollis kostja maksevõimelisust ka enne lisalaenu andmist. Kostja tõi taotluses (dtl 71–78)

välja enda igakuise sissetulekuna 1480 eurot ning kohustusena 440 eurot. Kostjale kuulusid

taotluse kohaselt Mäetaga kinnistu väärtusega 130 000 eurot, maa väärtusega 10 000 eurot ja

sõiduauto väärtusega 7000 eurot. Kostja oli olemasolevat laenu teenindanud korrektselt. Hageja

küsis kostjalt uuesti pangakonto väljavõtet (dtl 82–94). Hageja poolt kostjale antud laenu

tagasimaksed oli algselt 69,96 eurot kuus ja pärast lisalaenu andmist 79,44 eurot kuus.

Eeltoodud asjaolude ja tõendite põhjal hindab kohus, et hageja on kostjale laenu andmisel

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet kohaselt. Kostja heidab hagejale ette, et viimane

ei prognoosinud kostja võimalikku töökaotust. Kohus leiab, et hagejal ei olnud kohustust ega

võimalust kostja võimalikku töökaotust ette prognoosida. Kostja on laenutaotluses märkinud, et

kostja töösuhe on tööandjate juures alanud 15.07.2001 (dtl 75). Kostja pangakontode väljavõtetest

nähtuvad regulaarsed töötasu maksed sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum. Kostja ei olnud

katseajal, samuti ei nähtu muid andmeid, mis oleksid viidanud töökaotuse ohule. Kohus selgitab,

et töökaotusest tulenevat riski kannab laenuvõtja. Kostja ainus finantskohustus oli tema

pangakontode väljavõtetest nähtuvalt kodulaen AS-is SEB Pank. Eeltoodust tulenevalt on kohtu

hinnangul järginud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Hageja põhi- ja intressinõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude

rahuldamise eelduseks on seega kostja poolt lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse

rikkumine. Kohustuse rikkumise tuvastamiseks on vajalik eelnevalt tuvastada kohustuse

olemasolu.

Kostja oli kohustatud tagastama hagejale laenusumma koos intressidega vastavalt

maksegraafikule. Kostja jäi viivitusse 25.10.2024, 25.11.2024, 25.12.2024, 25.01.2025 ja

25.02.2025 osamaksete tasumisega, mistõttu ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu VÕS § 416

alusel üles 13.03.2025. Pärast laenulepingu ülesütlemist muutus veel tasumata põhivõlg

sissenõutavaks.

Hageja andis kostjale laenu kokku 3203 eurot. Hageja on toonud välja, et kostja on tasunud

hagejale põhivõla katteks kokku tagasimakseid summas 1655,27 eurot. Seega on kostjal tasumata

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1547,73 eurot.

Hageja arvestuse kohaselt on kostjal intressivõlgnevus summas 112,18 eurot, intressi on

arvestatud kuni lepingu ülesütlemiseni. Hageja esitatud tõendite kohaselt oli lepingu nr

L21131168 järgi intressimäär 18% aastas (dtl 14). Kostja jättis tasumata maksegraafikujärgsed

25.10.2024, 25.11.2024, 25.12.2024, 25.01.2025 ja 25.02.2025 osamaksed, sh intressimaksed

vastavalt summas 21,89 eurot, 21,74 eurot, 20,19 eurot, 19,96 eurot, 19,05 eurot ning intress kuni

lepingu ülesütlemiseni 9,35 eurot (dtl 140). Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud

intress summas 112,18 eurot.

Kohus leiab, et kostja väited temal piisava sissetuleku puudumise tõttu, ei anna alust kohustuse

täitmisest keelduda ega jätta hagi rahuldamata.

2-25-13910

12. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,065% päevas iga osamakse tasumisega

viivitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja esitatud viivisearvestuse (dtl 157) kohaselt on

viivisenõue osamaksetelt hagiavalduse esitamise seisuga 145,48 eurot ning perioodil 25.07.2025–

25.08.2025 on viivisenõue 32,19 eurot.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis summas 378,87 eurot ((145,48 + 32,19 + 201,20 (perioodil

26.08.2025–13.03.2026 määraga 0,065% päevas põhivõlalt 1547,73 eurolt)).

13. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

summas 1547,73 eurot, intressi 112,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 378,87

eurot ja viivise põhivõlalt 1547,73 eurolt 0,065% päevas alates 14.03.2026 kuni põhivõla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja

kanda.

15. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas

2036,48 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot, kinnistusraamatu väljavõtted summas

12 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 1674,48 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.

15.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv

350 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu summas 350 eurot. Seega on hagilt

tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 350 eurot saab lugeda hageja

põhjendatud menetluskuluks.

15.2. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh dokumentaalse tõendi ja asitõendi

saamise kulud. Hageja on taotlenud kinnistusraamatu väljavõtete kulu summas 12 eurot

väljamõistmist kostjalt. Kohus leiab, et kuigi selline kulu võiks olla hüvitatav asja läbivaatamise

kuluna, siis ei ole hageja menetluses esitanud kostja osas ühtegi kinnistusraamatu väljavõtet.

Seega ei ole antud kulu põhjendatud ja vajalik.

15.3. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja lepinguline taotleb tasu tunnihinnaga 105 eurot, millele lisandub käibemaks, ning alates

2-25-13910

01.01.2026 sooritatud toimingute eest tasu tunnihinnaga 115 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hageja lepingulise esindaja ajakulu on järgmine:

-

07.05.2025 materjalide analüüs ja nõupidamine – 20 minutit;

-

16.05.2025 materjalide analüüs ja päringu edastamine – 20 minutit;

-

04.06.2025 nõupidamine kliendiga, päring nõude arvestuse osas – 15 minutit;

-

11.06.2025 päring raamatupidajale nõuete arvestuse osas – 5 minutit;

-

15.08.2025 materjalide analüüs ja hagiavalduse koostamine – 10 minutit;

-

21.08.2025 hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine – 50 minutit;

-

22.08.2025 hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine – 1 tund ja 40 minutit;

-

26.08.2025 hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine – 40 minutit;

-

17.09.2025 nõude täpsustamine – 1 tund;

-

18.09.2025 taotluste esitamine – 10 minutit;

-

19.09.2025 taotluse esitamine – 5 minutit;

-

26.09.2025 nõude arvestuse kooskõlastamine – 5 minutit;

-

08.10.2025 F.D esindaja e-kirjaga tutvumine ja sellele vastamine – 30 minutit;

-

08.10.2025 nõude täpsustamine – 50 minutit;

-

21.10.2025 menetlusse võtmise määrusega tutvumine – 5 minutit;

-

06.11.2025 kostja vastusega tutvumine – 25 minutit;

-

10.12.2025 asjaolude ülevaade – 15 minutit;

-

16.12.2025 hageja seisukoha koostamine kostja 04.11.2025 vastusele – 1 tund 55 minutit;

-

18.12.2025 hageja seisukoha koostamine kostja 04.11.2025 vastusele – 1 tund;

-

23.12.2025 menetlusdokumendi täiendamine ja kohtule esitamine – 45 minutit;

-

02.02.2026 kohtumäärusega tutvumine – 10 minutit;

-

23.02.2026 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 30 minutit;

-

23.02.2026 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 40 minutit.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka

nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Hageja

lepinguline esindaja on märkinud hagiavalduse koostamisele ja selles esinevate puuduste

kõrvaldamisele kulunud ajaks kokku 6 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et eelviidatud

toimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks saab lugeda 4 tundi. Samuti on hageja lepinguline

esindaja märkinud 23.12.2025 seisukoha koostamisele kulunud ajaks kokku (sh kostja vastusega

tutvumine) 4 tundi ja 20 minutit. Kohus leiab, et eelviidatud toimingute osas on põhjendatud

ajakuluks 3 tundi. Muude toimingute osas on märgitud ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlusele saab kokku lugeda 8 tundi ja 55 minutit.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 105 eurot, millele lisandub käibemaks, ning 115

eurot, millele lisandub käibemaks, st vastavalt kehtivale käibemaksumäärale 128,10 eurot, 130,20

ja 142,60 eurot tunnis ületab osaliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja

lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud lepingulise esindajale nõuetele ning ei

ole advokaat. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et te ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu

105 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud. Kohus arvestab perioodil 07.05.2025–

11.06.2025 osutatud toimingute eest tasu käibemaksumääraga 22% ning alates 01.07.2025

osutatud toimingute eest tasu käibemaksumääraga 24%.

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 8 töötunni ja 55 minuti

eest kokku 1158,85 eurot (1 * 128,10 + 7,91667 * 130,20).

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas

1508,85 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1158,85 eurot.

2-25-13910

15.4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik