2-24-19114/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasja number

2-24-19114

Kohtuasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal

avaldus Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a

korteriühistu ja Xi vastu kahjuhüvitise ja viivise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaal (RK 12970620, Maakri tn 19/1 Tallinn)

Avaldaja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (e-post:

xxx)

Puudutatud isik I: Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a

korteriühistu (RK 80029294, Estonia pst 14a-20, Kohtla-

Järve, e-post: estonia14a@mail.ee)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Advokaat

Aleksei

Forstiman

(e-post:

aleksei.forstiman@narlex.com)

Puudutatud isik II: X (ik XXX, elukoht: xxx, e-post:

xxx)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Vandeadvokaat

Roman

Golovenko

(e-post:

roman.golovenko@jewelex.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus osaliselt.

2. Jätta avaldus Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu vastu

rahuldamata.

3. Rahuldada avaldus puudutatud isiku II, Xi vastu osaliselt.

4. Välja mõista Xilt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks

3459, 12 eurot.

5. Välja mõista Xilt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks

viivis põhinõudelt (3459, 12 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 18.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud

6. Jätta Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal ja Xi

menetluskulud nende endi kanda ning Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a

korteriühistu menetluskulud Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaal kanda.

7. Välja mõista Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalilt Kohtla-

Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu kasuks menetluskulud 1841, 22 eurot.

8. Välja mõista Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalilt Kohtla-

Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (1841,

22 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

ASJAOLUD

1. Avalduse kohaselt toimus 20.12.2023 aadressil Kohtla-Järve Linn Estonia pst 14a korteris

nr xx on toimunud käterätikuivatist vee läbijooks, mille tagajärjel sai kahjustada korter nr yy

siseviimistlus. Korter oli kindlustatud avaldaja poolt. Avaldaja oli sõlminud kannatanuga

kindlustuslepingu ja tasunud kannatanule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.

Veesüsteemid kuuluvad kaasomandisse KrtS § 4 lg 3 kohaselt. Tegemist on ehitise olulise

osaga TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Kaasomanikud ei täitnud hoone osa kontrollimise kohustust

ning ei taganud selle korrasolekut. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena

AÕS § 72 järgi soojavee süsteemi ühiselt ning vastutavad ühiselt selle korrasoleku eest.

Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Kui hoone tehnosüsteem oleks

korrektselt hooldatud ja parandatud, ei oleks ka nimetatud kahju tekkinud.

2. Isegi juhul kui nõuetele mittevastav radiaator oli paigaldatud enne, kui X sai

korteriomanikuks, oleks ta pidanud radiaatori kahjustumise ja lekkeohust korteriühistut

teavitama. Korteriomanik vastutab, sest ta rikkus oma hoolsuskohustust (KrtS § 31 lg 1 p 1),

ühistu vastutab, sest jättis täitmata kohustuse tagada torustiku korrashoid (KrtS § 35 lg 2 p

1). Mõlema isiku rikkumised viisid sama kahju tekkimiseni. Kuna tegemist on ühe ja sama

kahju hüvitamise kohustusega, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel

solidaarselt. Avaldaja palub VÕS § 492 lg 1 alusel välja mõista puudutatud isikutelt

põhivõlgnevuse 4985,42 (algselt 3459, 12) eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise perioodi

18.07.2024-13.02.2025 eest 239, 84 eurot ja edaspidi viivise alates 14.12.2025 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Ei ole võimalik rääkida kindlustusvõtja rikastumisest ja

kasu saamisest ka seetõttu, et kindlustus hüvitas kahju üksnes ligikaudu 70% ulatuses

tegelikest, hinnapakkumistel põhinevatest kuludest.

3. Puudutatud isik I, Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu nõuet ei tunnista ja

vaidleb sellele vastu. Veeleke tekkis radiaatoris, mille paigaldas korteri nr. xx omanik

vannitoas soojaveetorust hargnevale torule. Asjaolude tuvastamisel selgus, et korteri nr. xx

omaniku seletuse järgi tehti korteris nr. xx ümberehitus, sh vannitoas, mida suurendati

umbes kaks korda - WC ja vannituba ühendati, torustikusüsteem muudeti peidetud

paigaldamise teel, nii et torud ei olnud enam nähtavad. Veelekke tekkis radiaatoris, mis oli

korteri nr. xx vannitoas soojendamiseks omavoliliselt/ebaseaduslikult, so tehniliste nõuete

täieliku ignoreerimisel, paigaldatud kuumavee ühise toru harule, mis on pärast esimest

sulgventiili ja pärast veemõõturit. Radiaatori sisselaske ja väljalaskeavasse olid samuti

paigaldatud kraanid harutoru külge, mis võimaldab radiaatori demonteerida. Teisisõnu,

radiaator oli ühendatud maja kuumavee toruga kui eraldi seade.

4. Radiaator on alumiiniumradiaator, mis on mõeldud tehnilise veega küttesüsteemidesse,

ning teda ei saa ühendada puhta kuuma veega süsteemiga. Tavapärane käterätiku kuivati

asub vannitoas metallvanni kohal, ja juhul, kui selline kuivati kahjustuks, oleks kogu vesi

voolanud vannist kanalisatsiooni. Väär on avaldaja käsitlus, et radiaator kuulub

kaasomandisse KrtS § 4 lg 3 kohaselt. Radiaator on eemaldatav soojaveetorustikust, ilma et

kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks, ja seega kuulub radiaator

korteriomandi eriomandi eseme hulka. Järeldust ei mõjuta see, et radiaator on ühendatud

maja kuumavee ühise toruga, sest see on lubamatu kuna korterimajas kuumavee torud ja seal

olevat kuumavett ei kasutata korteri soojendamiseks ning radiaator nagu nii ei kulu maja

ühisekommunikatsiooni. Seega on ilmne, et korteriomandi eriomandi eseme hulka kuuluva

lekke põhjustatud radiaatori puuduse eest, vastutab korteri nr. xx omanik, mitte teised

korteriomanikud ehk korteriühistu. Viidatud põhjusel ei kuulu avaldaja avaldus

rahuldamisele.

5. Puudutatud isiku Xi vastuse kohaselt ei ole tema korteriomaniku kohustusi rikkunud

ning ei vastuta tekkinud kahju eest. Kahju eest vastutab korteriühistu. Puudutatud isik ostis

korteri 17.04.2013 ja pärast seda ei teinud ta ehitustöid korteris. Puudutatud isik ei tea, kes

enne 17.04.2013 korteris käterätikuivati paigaldamis, kas korteriühistu või endised

korteriomanikud. 20.12.2023 toimus korteris veeleke. Vee leke tekkis vannitoas paigaldatud

käterätikukuivatist. Mõne aja pärast avariijuhtumit tegi X enda korteri vannitoas remondi ja

seal oli korteriühistu poolt paigaldatud uus käterätikuivati. Isikud võivad vastutada kahju

hüvitamise eest solidaarselt. 17.04.2013 ei ole korteriühistu korteris nr xx olevad ühised

tehnosüsteemid üle vaadatud, s.t et korteriühistu ei täitnud enda hoolsuskohustust. Seega

vastutust tekkinud kahju eest kannab korteriühistu.

6. Avaldaja ei ole tõendanud kahju ulatust ja suurust. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, kui suur oli veeleke, millises seisundis oli kahjustatud korteri olukord, mis korteri

osad olid kahjustatud just 20.12.2023 toimunud veelekkega. Tekkinud kahju ulatuse ja

suuruse kohta on esitatud vaid hinnapakkumised. Suur Vanker OÜ ja BRX Ehitus OÜ

hinnapakkumised on seotud korteri nr yy ruumides uue viimistlusremondi hinnaga. Uue

remondi hind ja tekitatud kahju ei ole samaväärsed mõisted. kahju suuruse kindlaks

tegemisel tuleb arvestada asja kulumit ja amortisatsiooni, s.t ei pea hüvitama uute

materjalide ja detailide hinda. Viimistlustööde amortisatsioon on 10 % aastas. Haginõude

suuruse arvestamisel oli võetud aluseks uute materjalide hind. Puudutatud isik II viitab VÕS

§ 127 lg 5.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks

liike. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või

korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetluses lahendatakse

mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab

kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (RKTKo 2-12-24747/180 p 16).

Avaldaja on palunud kaasata menetlusse puudutatud isiku II ning on nõude esitanud

solidaarselt mõlema puudutatud isiku vastu. Kohus on 13.02.2024 määrusega kaasanud

menetlusse puudutatud isikuna Xi, saatnud talle avalduse koos lisadega ja kohustanud teda

vastama avaldusele. Kohus ei teinud eraldi menetlusse võtmise määrust kaasatud puudutatud

isiku II jaoks, kuna puudutatud isik kaasati menetlusse peale avalduse menetlusse võtmist.

8. Puudub vaidlus, et 20.12.2023 toimus Kohtla-Järve Linn Estonia pst 14a korteris nr xx

veeavarii, kus hakkas lekkima küttesüsteem, mille tulemusel voolas vesi korterisse nr yy,

mille tulemusel sai korter veekahjustusi. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale/korteri omanikule

kahju 4985,42 eurot ja esitab VÕS § 492 lg 1 alusel puudutatud isikute vastu tagasinõude.

Kohus ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, et kuna radiaatori paigaldas korteriomanik,

siis ei kuulu see kaasomandi eseme hulka. Õige on puudutatud isiku II seisukoht, et

korterelamu veetorustik kuulub kaasomandi eseme hulka ja korteriühistul on kohustus tagada

kaasomandi eseme korrashoid. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist

võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult,

korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei

ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, §

128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise

ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

9. Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult

nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus

kaasomandi esemest. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma

korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1

ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (RKTKo 2-18-13649 p 17). Korteriomanikul on

kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks

kellelegi kahju (RKTKo-d 3-2-1-129-13 p 43, 3-2-1-107-15 p 14). Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1

näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on

korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. Lisaks peavad

korteriomanikud KrtS § 12 lg 2 järgi omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga

järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on

kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja

kasutataks kõigi kaasomanike huvides (RKTKo 2-18-13649 p 16).

10. Korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva

korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34). Eeltoodust

tulenevalt on korteriomanikul kohustus tagada, et korteri eriomandis olevate kaasomandis

esemete korrashoid oleks tagatud. Korteriomanikul on kohustus jälgida seega ka seda, et

tagatud oleks radiaatorite veekindlus, sh. vastupidavus rõhule. Kohus ei nõustu avaldaja

seisukohaga, et kui tehnosüsteem oleks korrektselt hooldatud ja parandatud, siis ei oleks kahju

tekkinud ning ka puudutatud isiku I tegevusetus viis kahju tekkimiseni. Puudutatud isiku I

poolt 07.02.2025 esitatud sanitaartehniku, AB seletuskirja kohaselt oli uputuse põhjuseks

väike alumiiniumist radiaator, mis oli paigaldatud väga ebatavalisel viisil kraanikausi alla,

raskesti ligipääsetavasse kohta. Radiaator oli ühendatud sooja vee süsteemi tehniliste normide

rikkumisega ja asukohta, kus see ei oleks tohtinud olla. Skeemilt nähtub, et korteris nr xx

vannitoas on tehtud ümberehitus. Avaldusele lisatud KÜ akti (avalduse lisa 1) järgi sai

korteris nr. xx kahjustada vannitoa käterätikuivati. Kohtule esitatud avaldusele lisatud KÜ

aktiga, puudutatud isiku I poolt 07.02.2025 esitatud sanitaartehniku, AB seletuskirja ja

skeemiga on tõendatud, et korteris nr. xx lekkis paigaldatud küttekeha. Seda kinnitas

puudutatud isik II ära kuulamisel (lekke oli radiaatori ribide vahel, so. ribide ühenduskohas).

Järelikult on väär KÜ aktis toodu, et lekkis vannitoa käterätikuivati

11. Seega ei taganud korteri nr xx omanik kaasomandi eseme korrashoidu selliselt, et sellest

ei tekiks kellelegi, sealhulgas korter nr yy eriomandi esemele kahju. Eriomandi piires oleva

kaasomandi eseme (radiaatori) seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu (lekke) ärahoidmine

oli puudutatud isiku II (korteriomaniku) mõjusfääris. Järelikult on korteriomanik kaasomandi

korrashoiu kohustust rikkunud, mistõttu korteriühistu tekkinud kahju eest ei vastuta. Asjas

puuduvad tõendid, et puudutatud isik I oleks oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud

korterisse paigaldatud radiaatori lekke. Kui kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju

korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma

kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi

korteriühistult (RKTKo 2-18-13649 p 18). Seega on korteriomanike kaasomandis olevalt

esemelt tekkinud mõjutuse tõttu tekkinud kahju hüvitamist võimalik nõuda alati

korteriühistult, välja arvatud juhul, kui selle mõjutuse tekitas ja kaasomandi korrashoiu

kohustust rikkus korteriomanik ise, kellele kahju tekkis, või teine korteriomanik.

12. Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu seisukohast ei ole olukorras, kus kohustust on rikkunud

korteriomanik, korteriühistu vastutust, sh. solidaarset korteriomanikuga võimalik järeldada.

Praegusel juhul ei nähtu tõenditest, et korteriühistu oleks oma kohustust rikkunud, vaid seda

on teinud üksnes korteriomanik. Asjas puuduvad tõendid, et puudutatud isik I oleks oma

tegevuse või tegevusetusega põhjustanud korterisse paigaldatud radiaatori lekke. See oli

paigaldatud korteri omaniku poolt. Kohus ei nõustu puudutatud isiku II seisukohaga, et kuna

radiaatori paigaldas endine korteri omanik, siis kahju eest vastutab samuti endine korteri

omanik. Korteriomandi omaniku vahetumisel tekib õigusjärglus KrtS § 43 lg 1 alusel, mille

kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused

omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Õigusaktidest ei tulene, et endisele

korteriomanikule jääb mingi osa vastutusest. Endisel korteriomanikul on võimatu täita KrtS §

31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoida korras müüdud, so. võõra korteri eriomandi eset ja

aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule.

13. Riigikohus on leidnud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomaniku korteriomandi

eriomandi piirest, tuleb eeldada, et korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei

olnud vabandatav (RKTKm 2-19-9500 p 15.1). Kui puudutatud isik II oleks jälginud ja

kontrollinud radiaatori seisukorda (kaasomandi eseme alalhoiu kohustus) ja sobivust, siis ei

oleks radiaator lekkinud ja kahju poleks tekkinud. KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise

lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige

kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud

kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade

parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine

on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga

(RKTKo 2-18-13649 p-d 17-19). Avaldaja on algselt nõudnud 3459, 12 eurot (518+2941,12)

ja väitnud, et kuna kindlustusvõtja otsustas tööd ise teha, siis vähendas avaldaja hüvitist 70 %

ja kahjunõue koosneb BRX Ehitus OÜ hinnapakkumisest 740 eurot, hüvitis 518 eurot

(740*0,7= 518) ja Suur Vanker OÜ hinnapakkumisest 2941,12 eurot, kokku 3459, 12 eurot.

14. Kohus leiab, et avaldaja arvutused ei ühti avaldaja välja toodud asjaoludega ja arvutused

on valed. Avaldaja esindaja on küll viimases seisukohas välja toonud, et avalduses on eksimus

jaavaldaja on hinnapakkumisest maha arvanud 30 %, mitte 70 %, kuid Suur Vanker OÜ

hinnapakkumise 2941,12 euro osas pole avaldaja arvutusi välja toonud, seega pole aru saada

kuidas avaldaja sellise summani jõudis. Avaldusele on lisatud Suur Vanker OÜ

hinnapakkumine summale 4337, 34 eurot ning kui sellest maha arvata 30 % on see 3036, 19

eurot. Seega on arusaamatu, kust avaldaja võttis summa 2941,12 eurot. Sellises summas Suur

Vanker OÜ hinnapakkumist asja materjalide juures ei ole ja avaldaja selles osas selgitusi ja

arvutusi esitanud ei ole. 13.02.2025 seisukoha kohaselt andis kindlustus 12.02.2025 teada, et

kuna kindlustusvõtja taastas korteri, siis hüvitas kindlustus ka antud juhtumis eelnevalt

maksmata 30% kahju suurusest (BRX Ehitus OÜ hinnapakkumine 740,08 eurot ja Suur

Vanker OÜ hinnapakkumine 4337, 34 eurot). Seega on kahju kokku 5077,42 eurot, millest

arvestati maha omavastutus summas 95 eurot ja kahjus on 4982, 42 eurot.

15. 13.02.2025 seisukohale lisatud maksekorraldusest nähtub, et avaldaja kandis 29.01.2025

Yle üle 1523, 22 eurot (selgitus 0177617 kahju 2023055690). Kohus leiab, et 29.01.2025

maksekorraldust ei ole võimalik seostada käesoleva asjaga nii isikuliselt ega lähtudes avaldaja

esile toodud faktilistest asjaoludest, arvutustest ja selgitustest. Eeltoodu alusel võtab kohus

kahju suuruse arvutamisel aluseks BRX Ehitus OÜ hinnapakkumise 740,08 eurot ja Suur

Vanker OÜ hinnapakkumise 4337, 34 eurot, kokku 5077, 42 eurot, millest arvab maha 30 %,

mis teeb hüvitise suuruseks 3554,19 eurot, millest tuleb maha arvata omavastutus 95 eurot.

Seega on kahjuhüvitise suuruseks 3459, 12 eurot, mis tuleb puudutatud isikult II avaldaja

kasuks välja mõista. Kohus ei nõustu puudutatud isiku II seisukohaga, et hüvitama ei pea uute

materjalide ja detailide hinda (tuleb arvestada asja kulumit ja amortisatsiooni). Riigikohus on

selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise

kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud

isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise

kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest

(RKTKo 3-2-1-121-08 p 15).

16. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on

õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist

kahju hüvitamise käigus vältida (RKTKo 3-2-1-133-15 p 17). Kasu mahaarvamiseks on VÕS

§ 127 lg 5 kohaselt vajalik kahe eelduse olemasolu, so. kasu peab olema põhjuslikus seoses

kahju tekitamisega ja kasu mahaarvamine hüvitisest ei tohi olla vastuolus kahju hüvitamise

eesmärgiga. Kasu ja kahju tekitamise vahel on põhjuslik seos olemas, kuna ilma korterit

kahjustamata, ei oleks korterit remonditud, ega kahjustatud korteri omanik saanud uusi

materjale ja värsket remonti. Kohtu hinnangul on kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest

käesoleval juhul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud

objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn. pealesunnitud

rikastumine), st. kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uute

materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist.

17. Selles osas nõustub kohus avaldaja seisukohaga. Vastasel korral poleks kindlustusandjal

üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on

tagada kahjustatud isiku vara säilimine. VÕS § 132 eesmärgiks ei ole vara väärtuse

säilitamine. Kohus märgib puudutatud isiku II esitatud odavama hinnapakkumise osas, et

Riigikohus on leidnud, et kahjustatud isik ei pea alati võtma aluseks kõige odavamat

remondivõimalust (RKTKm 2-21-5187 p 17 ja 2-20-5374 p 16). Kohus leiab, et avaldaja on

kahju suuruse tõendanud ja tehtud tööde vajalikkust selgitanud, sh. 06.02.2026 esitatud

seisukoha lisadega, so. 29.12.2023 teostatud korteri üle vaatuse aktiga nr 10377, fotodega ja

skeemiga. Akti kohaselt sai kahjustada korteri elutuba ja esik ning hinnapakkumistes toodud

tööd kajastavad elutoas ja esikus tehtud töid. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei

anna hüvitise vähendamiseks alust ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Viivist kahjuhüvitiselt on

avaldajal õigus nõuda VÕS §-de 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause alusel.

Menetluskulud

18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses,

millega hagita menetluse avaldus lahendatakse (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme menetlusosalisega hagita

menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti

(RKTKm 2-18-11359 p 14).

Kuna avaldus rahuldatakse puudutatud isiku, Xi suhtes osaliselt, siis jätab kohus Compensa

Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali ja Xi menetluskulud nende endi kanda. Kuna

avaldus Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu vastu jääb rahuldamata, tuleb jätta

Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu menetluskulud avaldaja, Compensa Vienna

Insurance Group, ADB Eesti filiaali kanda.

19. Puudutatud isiku I (Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu) menetluskulude

nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks 2384, 90 eurot käibemaksuga, sh.

õigusabikulud, tõlkekulud ja sõidukulud. Kohus leiab, et tõlkekulud ja sõidukulud kokku 95,

80 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste

õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-86-16 p

12). Hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS §

175 lg-d 1–31 (RKTKm 3-2-1-145-13 p 13). TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega,

asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb

hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust

(RKTKm 2-20-114596 p 11). Riigikohus on leidnud, et keskmisest mõnevõrra keerukama ja

mahukama asja puhul on põhjendatud tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-

16-3785 p 31.4.).

20. Kohus leiab, et tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik, kuid ajakulu

on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asjaolude väljaselgitamine ja

dokumentidega tutvumisele kuluv aeg ning nõupidamised kliendiga (1 h) olema hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille

väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude

väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud

menetlusosaliste kohtus esindamisega. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuistungiks

ettevalmistamise kulu (1h), kuna tegemist oli hagita menetluses puudutatud isiku ära

kuulamisega tema taotlusel. Põhjendatuks ei pea kohus ka avaldusele vastuse koostamise

ajakulu 3,67 h. Vastuses avaldusele on sisulist teksti ca 1,5 lehekülge, millest osa on

kopeeritud Riigikohtu lahendi tekst ning vastus ei sisalda mahukat õiguslikku analüüsi. Kohus

peab põhjendatud ajakuluks 2 h. Kohus ei pea põhjendatuks ka arvamuse koostamist ajakulu

3,25 h. Tegemist ei olnud niivõrd mahuka arvamusega, mis tingiks sellise ajakulu ja kohus

peab põhjendatud ajakuluks 2,25 h. Seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 11,73 h

(15, 4 h asemel) ja 1745, 42 eurot (km-ga). Kokku 1745,42 + 95,80 eurot, so 1841, 22 eurot.

Puudutatud isiku I taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb avaldajal tasuda menetluskuludelt

viivist.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt