2-25-15934/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-25-15934

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-15934

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.G vastu võla

nõudes

Hagihind

649,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479, asukoht Toompuiestee 35, Tallinn, 10149),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post: XXX)

Kostja: D.G (isikukood XXX, elukoht XXX-i, 79514,

XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt D.G (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) kasuks välja Telia Eesti AS ja D.G vahel 20.04.2008 sõlmitud kliendilepingu

nr 8319972, 09.02.2018 mobiilsideteenuste liitumislepingu, 06.02.2020 tähtajatu

seademete kasutuslepingu nr 1051688, 25.02.2021 tähtajatu seademete kasutuslepingu nr

1277956, Telia Eesti AS iseteeninduse vahendusel tellitud Telia TV ja Koduinterneti

teenuste tellimustest ning 13.11.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le loovutamise

alusel põhivõlgnevus 316,99 eurot, sissenõudmiskulud 20,00 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivised 241,99 eurot.

3. Välja mõista D.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks alates 25.09.2025 kuni

põhivõlgnevuse (316,99 eurot) tasumiseni viivis viivisemääraga 24% aastas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 316,99 euro

ulatuses.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

6. Määrata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

2-25-15934

suuruseks 415 eurot (riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot).

7. Välja mõista D.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis

summas 415 eurot.

8. Välja mõista D.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(415 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr

EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100

eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1.1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 24.09.2025 Pärnu Maakohtule hagi D.G vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 316,99 eurot,

sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 241,99 eurot, viivised alates

25.09.2025 kuni põhinõude summas 316,99 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud

viivisemääras, s.o 24% aastas. Hageja nõue tuleneb kostja ja Telia Eesti AS vahel 20.04.2008

sõlmitud kliendilepingust nr 8319972, 09.02.2018 mobiilsideteenuste liitumislepingust,

06.02.2020 tähtajatust seademete kasutuslepingust nr 1051688, 25.02.2021 tähtajatust

seademete kasutuslepingust nr 1277956 ning Telia Eesti AS iseteeninduse vahendusel tellitud

Telia TV ja Koduinterneti teenustest. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude

Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Sõlmitud lepingute alusel

esitas Telia Eesti AS kostjale arved, millised kostja jättis tasumata. Telia Eesti AS on kostjaga

sõlmitud lepingud üles öelnud 23.06.2022.

2-25-15934

1.2 Kohus võttis hagi 09.01.2026 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama

14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.

1.3. Kostjale toimetati 24.09.2025 hagi koos lisadega ja 09.01.2026 kohtumäärus kätte TsMS

§ 326 alusel 19.02.2026. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt (05.03.2026) ega ole

käesoleva ajani vastust esitanud.

2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

2.1. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei

esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt

nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Poolte vahel on sõlmitud sideteenuselepingud

elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 mõttes ning sellele kohaldatakse sideteenuse lepingu

eriregulatsiooniga katmata osas ESS § 91 lg 3 kohaselt võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid.

Seadmete kasutuslepingud on oma iseloomult üürilepingud (VÕS § 271 - üürilepinguga

kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik

kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri)). Arvestades poolte vahel sõlmitud

lepingute olemust on kohus seisukohal, et hageja nõude aluseks ei ole tarbijakrediidilepingud.

2.2 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 114

lg 1 ütleb, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse

täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei

määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg.

Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku

täiendava tähtajani. VÕS § 196 tuleneb, et kestvuslepingu võib mõjuval põhjusel üles öelda,

ning, kui mõjuvaks põhjuseks on teise lepingupoole poolne kohustuse rikkumine, siis võib

lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja

tulemusteta lõppemist. Kohtu hinnangul on lepingud õiguspäraselt üles öeldud. Kostjale on

vastavalt hageja nõude aluseks olevatele lepingutele võimaldatud Telia Eesti AS teenuste

kasutamist ning kostja on lepingute alusel esitatud arvete tasumisega jäänud viivitusse.

Kostjale on saadetud lepingute ülesütlemise hoiatus koos tähtajaga kohustuse täitmiseks ning

kostja enda kohustust hageja ees ei täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal,

et kostjale kohustuse täitmiseks antud tähtaeg oli mõistlik. Hagi kohaselt on kostjal tasumata

arved kogusummas 316,99 eurot. Sissenõudmiskulude nõuet kirjeldavate faktiliste asjaolude

kohaselt saadeti võlgnikule üks tasuline kiri 27.11.2024 ning tekkinud on muud

makseviivitusega seotud kulud summas 5,00 eurot ehk hageja välja toodud faktilistest

asjaoludest nähtuvalt on hageja nõudes mõista kostjalt väljas sissenõudmiskulud summas

30,00 eurot ilmne viga. Nõude rahuldamisel lähtub kohus hageja poolt esile toodud faktilistest

asjaoludest (TsMS § 407 lg 1). Enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viiviseid nõuab

hageja alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.07.2022 põhisummalt 316,99

eurot kuni hagi esitamise kuupäevani 24.09.2025. Kohus on seisukohal, et eelmärgitud nõuded

tuleb rahuldada.

2.3 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab

2-25-15934

hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema

kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

3.1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

3.2. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud

riigilõivu summas 175 eurot, õigusabikulud summas 338,00 eurot, samuti, kohustada kostjat

tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.

3.3. Riigilõivu summas 175 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

tuleneb riigilõivuseadusest. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja

vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

3.4. Hagiavalduse kohaselt on hagejal seoses hagi esitamisega tekkinud õigusabikulud

summas 338 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 2 tundi, tunnitasuga

169 eurot (millele käibemaksu ei lisanud). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid:

Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule.

3.5 Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu

170 eurot (3-2-1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud

vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse

põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis.

Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul taotluses toodud ajakulu (2 tundi)

põhjendatud ja vajalik.

3.6. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 415,00 eurot

(riigilõiv 175,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 240,00 eurot).

3.7. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus

2-25-15934

jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja

lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-

14, p 11 kolmas lõik).

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik