2-26-638/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-638

Tsiviilasi

Devtailor OÜ ja G.U hagi 22 Investments OÜ ja M.S

vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.01.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Devtailor OÜ ja G.U määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I Devtailor OÜ (registrikood 12890714)

Hageja II G.U (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Henri Ratnik

Kostja I 22 Investments OÜ (registrikood 17143927)

Kostja II M.S (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16.01.2026 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Devtailor OÜ ja G.U määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372

lg 5).

Asjaolud

1. Devtailor OÜ (hageja I) ja G.U (hageja II) esitasid 09.01.2026 Harju Maakohtule hagi 22

Investments OÜ (kostja I) ja M.S (kostja II) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning

kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt edastas vandeadvokaat Chirag Mody 15.10.2025 oma kliendi kostja I

nimel Icebreaker Fund III Ky (edaspidi Icebreaker) osanikule APle kirja pealkirjaga „Letter

Regarding Invalid Bad Leaver Notice and Proposal for Immediate Corrective Action“. Kostja

I ja Icebreaker on Fleetbrains OÜ (edaspidi Fleetbrains) osanikud ja Fleetbrains juhatuse liige

on hageja II. Hageja I osutab Fleetbrainsile arendusteenust. Icebreaker on osanikuna ka

Fleetbrainsi suurinvestor.

15.10.2025 kiri kajastab Fleetbrainsi osanike ning juhatuse liikmete vahelisi suhteid ning

sisaldab järgmisi süüdistusi hagejate kohta:

1) Hageja II Fleetbrainsi juhatuse liikmena on hagejalt I arendusteenuste sisseostmisel

tegutsenud huvide konfliktis.

2) Hageja I poolt Fleetbrainsile esitatud teenusarved on ülepaisutatud ega vasta kokkulepitud

tingimustele.

3) Pärast Icebreakeri poolt Fleetbrainsile 800 000 euro suuruse investeeringu tegemist esitas

hageja I hageja II korraldusel Fleetbrainsile fiktiivse arve summas 25 000 eurot.

4) Hageja II on kantinud Fleetbrainsist raha välja hagejale I turuhinnast kõrgemate või

fiktiivsete teenusarvete eest tasumisega.

5) Hageja II on fabritseerinud M.S vastu ametikohustuste täitmata jätmise ning Fleetbrainsi

vara väärkasutamisega seotud süüdistusi.

Eelnevad väited on väärad ning kahjustavad tugevalt hagejate mainet kirja adressaadiks

olevate koostööpartnerite ees. Väidetega on kostja II, tegutsedes kostja I juhatuse liikmena,

solidaarselt kostjaga I rikkunud hageja II põhiseadusese (PS) §-s 17 tagatud õigust au ja hea

nime kaitsele ning on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 tähenduses

sekkunud õigusvastaselt hageja I majandustegevusse.

Hagejad nõuavad VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjatelt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist

ning kohtueelse nõudekirja koostamisega seonduvate õigusabikulude hüvitamist. Kui kohus

peaks leidma, et mõni esitatud väidetest on hoopis väärtushinnang, taotlevad hagejad

alternatiivselt tuvastada sellise väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus ning rahuldada

üksnes kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel,

sest hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hageja õiguste rikkumine ei

ole võimalik.

2.1. 15.10.2025 kirjas on andmed avaldatud osanikult osanikule eeskätt erikontrolli

algatamiseks, milleks on osanikul äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 8 ja § 191 lg 1 kohaselt

pädevus ja otsustusõigus ning äriühingu huvide kaitseks tulenevalt ka kohustus. Sellises

olukorras ei ole tegemist kõrvalistele (kolmandatele) isikutele andmete avaldamisega VÕS §

1046 ja § 1047 mõttes. Erikontrolli aluseks olevate kahtluste esitamist ei loeta ebaõigeteks

faktiväideteks või väärtushinnanguteks, kuna asjaolude esitamine on äriühingu huvidest

lähtuvalt suunatud tehingute, toimingute ja juhatuse kohustuste rikkumise kontrollimisele

ning võimaliku kahju ja selle suuruse väljaselgitamisele. Erikontrolli tegemise ettepaneku

aluseks olevate asjaolude esitamata jätmisel ei ole osanikel võimalik otsustada erikontrolli

läbiviimise vajaduse üle. Eelnev tähendab seda, et hagis esile toodud asjaoludel on hagi (sh

õigusabikulude hüvitamise nõude osas) perspektiivitu.

2.2. Lisaks ei ole VÕS § 1047 eesmärgiks anda õiguskaitset olukorras, kus andmete avaldaja

realiseerib oma seadusest ja osaniku positsioonist tulenevat õigust ning tõstatab asjaolud ja

kahtlused osanikevahelistes suhetes. Riik ei pea andma õiguskaitset selliste andmete tõele

vastavuse kontrollimiseks iseseisvas hagimenetluses.

2.3. Hagejate üheks eesmärgiks on saavutada läbi käesoleva vaidluse tõendamiskoormise

pöördumine (kuivõrd VÕS § 1047 lg 2 alusel on negatiivse faktiväite tõendamiskoormis

kostjal ehk avaldajal). Teisisõnu on hagi esitatud eesmärgil panna kostja I kui erikontrolli

sooviv osanik, ning kostja II kui viimase juhatuse liige, olukorda, kus nad peavad asuma

tõendama erikontrolli aluseks olevate kahtluste tõelevastavust. Ka Riigikohus on leidnud, et

erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama omi väiteid, millega nad

põhjendavad erikontrolli läbiviimise taotlust (RKTKm 3-2-1-35-08, p 10). Hagi on esitatud

eesmärgil, millele riik ei pea andma õiguskaitset.

2.4. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hagejate kanda.

Määruskaebus

3. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

3.1. Maakohus kvalifitseeris ebaõigesti kirja erikontrolli algatamise taotlusena. Kirja ainsaks

eesmärgiks oli hagejate maine kahjustamine suurinvestori ees. Kohtupraktika kohaselt ei ole

andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes kitsendatud andmete üksnes meediale teatavaks

tegemisega, vaid see võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele

või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse.

Andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses tuleb lugeda ka lepingulises suhtes andmete

või väidete esitamist kolmandatele isikutele. Avaldamiseks on loetud ka nt andmeid sisaldava

e-kirja saatmist konkreetsetele isikutele ja ka korteriühistusiseselt teistele ühistu liikmetele e-

kirjade ja Korto süsteemi kaudu andmete teatavaks tegemist. See, et Icebreaker on ühtlasi

Fleetbrainsi osanik, ei muuda asjaolu, et tegemist on andmete avaldamisega.

3.2. Kirja saatmisel ei olnud täidetud ÄS § 191 lg-s 1 sätestatud nõuded erikontrolli

algatamise taotluse esitamiseks. Esmalt peab osanik, kes soovib erikontrolli määramist,

pöörduma osaühingu juhatuse poole ja taotlema vastavalt kas osanike koosoleku kokku

kutsumist või erikontrolli otsuse vastu võtmist koosolekut kokku kutsumata. Kui erikontrolli

uurimisobjektiks on juhatuse või nõukogu liikmete tegevus, ei või nad osanikuna erikontrolli

määramise otsuse tegemisel osaleda ja nende hääli ei arvata ka kvoorumi hulka (ÄS § 177 lg

1).

Icebreakeri näol ei ole tegemist Fleetbrainsi juhatusega. Samuti on kostjal I Fleetbrainsis

kõige suurem osalus (34,99% osakapitalist), mis ületab ÄS § 191 lg-s 1 nimetatud

erikontrolli korraldamise otsustamise taotlemiseks vajalikku 10% osaluse (1/10 osakapitalist)

künnist. Seega ei vajanud kostja I Icebreakeri toetust, et erikontrolli algatamist juhatuselt

nõuda. Ka kirja p-s 47 on öeldud, et erikontrolli saab läbi viia sõltumata sellest, kas

Icebreaker selle heaks kiidab või mitte. Ka ei ole Icebreaker see, kelle kohustuseks ja

pädevuseks on hagejate kohta midagi välja selgitada või erikontrolli tulemusel tuvastada.

3.3. Kuna Icebreaker on ühingu suurinvestor, kes põhiliselt Fleetbrainsi tegevust rahastas, siis

oli kirja eesmärk suurinvestorit ja teist osanikku hagejate vastu positsioneerida, et kahjustada

hagejate positsiooni ja võimalusi ühinguga seotud otsuste vastuvõtmisel ning ühingu

eesmärkideks vajaliku tuleviku rahastuse saamisel. Kostjad avaldasid kirjas tahtlikult

valeväiteid ning hagi menetlemine on kooskõlas VÕS §-s 1047 sätestatud eesmärgiga.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

6. Maakohus leidis ekslikult, et hagiavaldusega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada

ning esineb TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Kohus saab keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui

hagis esitatud asjaoludel ei saaks hageja nõuet rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.

Praegusel juhul see nii ei ole.

Hagejad nõuavad kostjatelt ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 alusel ning

hagiavalduse asjaolude kohaselt oli 15.10.2025 kirja eesmärgiks hagejate maine kahjustamine

suurinvestori ees. Maakohus on aga tõendeid (sh 15.10.2025 e-kirja) hinnates järeldanud, et

kirja eesmärgiks oli ÄS § 191 lg 1 alusel erikontrolli algatamine. Maakohus poleks tohtinud

menetlusse võtmise staadiumis tõendeid hinnata, vaid lähtuda tulnuks hagiavalduses esile

toodud asjaoludest (vt RKTKm 07.03.2014, 3-2-1-192-13 p 8).

Samas isegi kui osanike vahelise kirjavahetuse eesmärgiks oli informeerida teist osanikku

võimalikust erikontrolli algatamise vajadusest, on tegemist siiski andmete avaldamisega.

Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine

(RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 14) ning andmete avaldamiseks saab pidada ka e-kirja

saatmist (vt nt RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07). Seega kuna kostjad oma lepingulise esindaja

vahendusel edastasid 15.10.2025 kolmandale isikule (st teisele osanikule) hagejate kohta

andmeid, on tegemist andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Kuna hagejad leiavad,

et kirjas avaldatud väited on ebaõiged, on neil õigus nõuda kostjatelt avaldatud andmete

ümberlükkamist.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)