3-26-426/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-426

Haldusasi

X kaebus Rae valla tegevuse peale detailplaneeringu

vastuvõtmisel

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Rae vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2026. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2026. a määruse peale

menetlusse.

2 Jätta X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

3. Avaldada lahend tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale, millega hinnati kaebuse tagastamise õiguspärasust, võib esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). Esialgse õiguskaitse osas pole

määrus kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus võttis 18. novembri 2025. a korraldusega nr 1798 vastu

detailplaneeringu (s.o Pajupea küla Sillaotsa kinnistu ja lähiala detailplaneering)

planeerimisseaduse (PlanS) § 134 alusel ja suunas selle avalikustamisele.

2. X esitas Rae Vallavalitsuse 18. novembri 2025. a korralduse peale vaide, mille Rae vald

jättis 13. jaanuari 2026. a korraldusega nr 41 rahuldamata.

3-26-426

3. X esitas halduskohtule kaebuse Rae valla 18. novembri 2025. a ja 13. jaanuari 2026. a

korralduste tühistamiseks ning valla kohustamiseks lõpetada detailplaneeringu menetlus.

Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras planeerimismenetluse lõpetamist.

Detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga ja üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) tulemustega, sh seoses kalmistu

sanitaarkaitsevööndisse elamute ehitamisega, Leivajõega, maaparanduse eesvooluga,

turbamaardlaga ja liikluskoormusega. Vastuolud on sellised, mis välistavad edasise

detailplaneeringu menetluse. Detailplaneeringu ala asub üldplaneeringuga kehtestatud

Aruküla kalmistu 300 m sanitaarkaitsevööndis. Detailplaneeringu vastuvõtmine PlanS § 142

tähenduses on õigusvastane, kuna planeeringulahendus oleks tulnud kooskõlla viia

üldplaneeringuga või algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 16. veebruari 2026. a määrusega kaebaja kaebuse ja

jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Detailplaneeringu vastuvõtmine on menetlustoiming, mida reeglina vaidlustada ei saa (HKMS

§ 45 lg 3). Isegi planeeringu vastuvõtmise korral pole lõplikult teada, kas üldse ja millisena

planeering kehtestatakse. Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkuse

esindajate ja huvitatud isikutega. Kuigi pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb

planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et

detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS

§ 134), ei otsustata sellega lõplikult ära seda, millisena planeering tuleb kehtestada.

Ei nähtu, et vastuvõetud detailplaneering on ilmselgelt vastuolus kehtiva õigusega, mis

takistaks sellisel kujul selle avalikule arutelule suunamise. KeHJS §-s 6 nimetatud tegevuste

puhul tuleb vastustajal hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust konkreetsel juhul eraldi.

Rae vallal puudus kohustus nimetatud sätte alusel korraldada KSH-d. Seega ei olnud KSH

algatamata jätmine ilmne menetlusviga, mis peaks kaasa tooma detailplaneeringu

vaidlustamise õiguse enne selle lõplikul kujul kehtestamist. Kaebajal on võimalik esitada oma

seisukohti igas planeerimismenetluse etapis. Kaebuses tõstatatud küsimused tuleb esmalt

lahendada planeerimismenetluses, s.h vajadusel Maa- ja Ruumiameti heakskiitmismenetluses.

Kaebaja väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba detailplaneeringu vastuvõtmise etapis oleks

tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase detailplaneeringu

kehtestamise. Kui vaidlusalune planeering kehtestatakse kaebaja õigusi rikkuval kujul või on

see muul põhjusel vastuolus seadusega, on tal õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse

peale esitada kohtusse kaebus.

Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

5. Kaebaja nõuab määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja esialgse

õiguskaitse kohaldamist. Kaebeõiguse puudumine pole ilmne. Kohus ei arvestanud kaebaja

vara ja elukeskkonda puudutavaid riiveid. Kaebaja õiguste riive pole välistatud selle tõttu, et

ta pole kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Planeering on vastuolus üldplaneeringuga.

KSH mõju hinnati puudulikult. Samuti on teisi asjaolusid puudulikult käsitletud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

2(4)

3-26-426

7. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub vaidlusaluse

detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Ringkonnakohus ei korda

halduskohtu kõiki seisukohti (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

8. Vastuvõetud detailplaneering iseenesest ei mõjuta negatiivselt kaebaja nimetatud

õigushüvesid. Selle otsustusega pole ehitusõigust antud.

9. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus vastab olemuslikult menetlustoimingule, kuna

sellega suunatakse planeering järgmisesse menetlusetappi (vt ka RKHKm nr 3-3-1-71-15;

üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse kui menetlustoimingu kohta vt TlnRngKm 12.11.2021 nr

3-21-2166, p 10; maakonnaplaneeringute vastuvõtmise otsuse kui menetlustoimingu kohta vt

TlnRngKm 31.05.2017 nr 3-16-2721). Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamise

asjas on põhjendatud lähtuda menetlustoimingute vaidlustamist reguleerivatest normidest, s.o

HKMS § 45 lg-st 3 (menetlustoimingute vaidlustamise kohta vt RKHKm nr 3-17-2132, p 8).

HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata

haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle

sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest

enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (RKHKo nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub

muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab

menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (TlnRngKm 21.10.2021 nr

3-21-2056, p 9). Viimati märgitu kehtib ka planeeringute kohta, kuna isegi planeeringu

vastuvõtmise korral pole lõplikult teada, kas üldse ja millisena planeering kehtestatakse.

Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkuse esindajate ja huvitatud

isikutega.

10. Kuigi pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja

detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab

õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134), ei otsustata

sellega lõplikult ära seda, millisena planeering tuleb kehtestada. Planeeringu vastuvõtmisele

järgneb selle avalik väljapanek (PlanS § 135) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(PlanS § 136). Avaliku arutelu tulemuste alusel on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik

teha planeeringus vajalikke muudatusi (PlanS § 137).

11. Halduskohus on õigesti toonud välja, et vastuvõetud detailplaneeringu puhul puudub

ilmne vastuolu kehtiva õigusega, mis takistaks sellisel kujul selle avalikule arutelule

suunamise.

12. KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste puhul tuleb vastustajal hinnata tegevuse

keskkonnamõju olulisust konkreetsel juhul eraldi. Kuna KSH korraldamise kohustust ei

tulnud vahetult seadusest, ei olnud KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse

menetlusveaga, mis peaks kaasa tooma detailplaneeringu vaidlustamise õiguse enne selle

lõplikul kujul kehtestamist.

13. Kaebajal on võimalik esitada oma kaebusest tulenevaid seisukohti igas

planeerimismenetluse etapis, sh detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitatavas

kaebuses. Kaebuses tõstatatud küsimused tuleb esmalt lahendada planeerimismenetluses.

Kaebaja väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba detailplaneeringu vastuvõtmise etapis oleks

tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase detailplaneeringu

3(4)

3-26-426

kehtestamise. Kaebaja õigusi ei riku iseenesest asjaolu, et tal tuleb oma huvide kaitseks

osaleda planeeringu menetluses (vt RKHKm nr 3-17-2132, p 10).

14. Kui vaidlusalune planeering kehtestatakse kaebaja õigusi rikkuval kujul või on see muul

põhjusel vastuolus seadusega, on tal õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitada

kohtusse kaebus.

15. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus, kuna detailplaneeringu

vastuvõtmisega pole kaebaja õigusi negatiivselt mõjutatud.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)