3-25-2991/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2991

Haldusasi

E.W kaebus Keskkonnaameti 05.12.2024, 28.02.2025

ja 19.08.2025 käskkirjade osaliseks tühistamiseks ning

Keskkonnaameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – E.W

Vastustajad –

Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja Kärt Aavel

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.W määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse E.W määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse

resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Jätta E.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2025

määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

3. Avaldada jõustunud määrus, asendades kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) andis 05.12.2024 käskkirja nr 1-1/24/187 „Metssigade

küttimismahu ja struktuuri määramine 2024/2025. jahiaastaks“. Küttimismaht kinnitati uluki

kaudu leviva haiguse tõkestamise meetmena metssigade asurkonna arvukuse vähendamiseks.

Käskkirja p-s 1.4 nähti ohuolukordade vältimiseks ette maaomanike jahist teavitamise

kohustus. E.W esitas 05.12.2024 käskkirja peale vaide, mille KeA jättis 10.02.2025

vaideotsusega nr 1-7/25/16 osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata.

3-25-2991

2. KeA andis 28.02.2025 käskkirja nr 1-1/25/33 „Metssigade küttimise korraldamine

sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil“.

Käskkirjaga otsustati mh, et sigade Aafrika katku (SAK) tõkestamiseks korraldab

peibutussöötmise jahipiirkonna kasutaja, kes on kohustatud esitama KeA-le andmed iga uue

kasutusele võetava peibutussöötmiskoha kohta (p 1.2); lubati lasta metssigu seisva mootoriga

mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning

kunstliku valgusallika abil kuni 28.02.2027 (p 1.3) ning nähti ohuolukordade vältimiseks ette

maaomanike jahist teavitamise kohustus (p 1.5).

3. E.W esitas Tallinna Halduskohtule 05.03.2025 kaebuse (haldusasi nr 3-25-546) KeA

05.12.2024 käskkirja p 1.4 ning 28.02.2025 käskkirja p-de 1.2, 1.3 ja 1.5 tühistamiseks ning

KeA kohustamiseks väljastama talle SAK-i leviku tõkestamise eesmärgil jahipidamise

korraldamiseks jahiload jahiseaduse (JahiS) § 40 lg 4 alusel. Kaebaja palus lisaks kohustada

Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA) kutsuma SAK-i tõkestamiseks kokku komisjon

maaomanikule tasuta jahilubade väljastamiseks. Kaebuse kohaselt on maaomanikud andnud

kaebajale lepingutega õiguse korraldada oma kinnisasjadel jahindustegevust ja neid esindada

(JahiS § 6 p-d 1 ja 2).

4. Tallinna Halduskohus võttis 12.03.2025 määrusega nr 3-25-546 kaebaja nõuded KeA

05.12.2024 käskkirja p 1.4 ning 28.02.2025 käskkirja p-de 1.2, 1.3 ja 1.5 tühistamiseks ning

KeA ja PTA kohustamiseks menetlusse.

5. KeA andis 21.07.2025 käskkirja nr 1-1/25/119 „Metssigade küttimise korraldamine

sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil ning

esmase küttimismahu määramine 2025/2026. jahisaastaks“. Käskkirjaga p-ga 1.4 tunnistati

kehtetuks KeA 28.02.2025 käskkiri nr 1-1/25/33.

6. KeA andis 19.08.2025 käskkirja nr 1-1/25/131 „Metssigade küttimise korraldamine

sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil ning

küttimismahu määramine 2025/2026. jahiaastaks“. Käskkirjaga lubati SAK-i tõrjumise

eesmärgil individuaaljahi käigus lasta metssigu seisva mootoriga mootor- ja

maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku

valgusallika abil kuni 28.02.2027 (p 1.6) ning nähti ette maaomaniku jahist teavitamise

kohustus (p 1.11). Sama käskkirjaga tunnistati kehtetuks KeA 21.07.2025 käskkiri nr 1-

1/25/119 (p 1.5).

7. E.W esitas 07.09.2025 kaebuse (haldusasi nr 3-25-2968), milles palus kohustada KeA-

d andma jahipiirkonna kasutajale korralduse väljastada jahiload kahjustuskohtadele,

kohustada Salme Jahimeeste Selts MTÜ-d väljastama kaebaja taotletud jahiload ning

tühistada esialgse õiguskaitse korras Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) otsused

tunnistada kehtetuks jahiload nr SA10030, SA10036, SA10032 ja SA10033.

8. E.W esitas 09.09.2025 kaebuse (haldusasi nr 3-25-2991) KeA 19.08.2025 käskkirja p-

de 1.6 ja 1.11 tühistamiseks ning PTA kohustamiseks teha KeA-le ettepanek kohaldada SAK-

i tõkestamiseks JahiS § 40 lg-s 4 sätestatud meedet. Kaebaja taotles kaebuste liitmist. Kaebuse

kohaselt on KeA välja andnud neli SAK-i puudutavat käskkirja. Eelmise käskkirja vaidlus

halduskohtus pole veel lõppenud, kui juba tehakse uus käskkiri sisuliselt samadel alustel ning

eelmine tunnistatakse kehtetuks. Kui KeA kavatseb sellise mustriga jätkata, kaotab käskkirja

peale kaebuse esitamine igasuguse mõtte. Seetõttu tuleks varasemad haldusasjad liita siinse

haldusasja menetlusega ja minna edasi tuvastamiskaebusega. Vaidlusalused käskkirjade

punktid kattuvad täielikult.

9. E.W esitas 15.09.2025 haldusasjas nr 3-25-546 taotluse jätkata menetlust haldusakti

õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebajal pole võimalik oma õigusi kohtus kaitsta

olukorras, kus KeA tunnistab vaidlustatud haldusaktid kehtetuks ja annab uued enne seda, kui

2(5)

3-25-2991

kohus jõuab kaebuse lahendada. Tuvastamiskaebusele üleminek on vajalik, kuna käskkiri

riivab maaomanike ja maaomanikega jahipidamise korraldamise lepingu sõlminud isikute

põhiõigusi. Maaomanik ei saa oma omandit kasutada. Kaebajal on maaomanikega sõlmitud

lepingute alusel jahi korraldamise ja esindusõigus.

10. Tallinna Halduskohus liitis 21.10.2025 määrusega ühte menetlusse haldusasjad nr 3-

25-546 ja nr 3-25-2991, jättes liidetud kohtuasja numbriks 3-25-2991, ning jättis rahuldamata

kaebaja taotluse liita samasse menetlusse haldusasi nr 3-25-2968 (resolutsiooni p 1); lõpetas

kaebuse menetluse KeA 05.12.2024 käskkirja p 1.4 ning 28.02.2025 käskkirja p-de 1.2, 1.3 ja

1.5 tühistamise nõudes ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse jätkata menetlust nende

käskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks (resolutsiooni p 2); võttis menetlusse kaebuse

tühistada KeA 19.08.025 käskkirja p-d 1.6 ja 1.11 (resolutsiooni p 3). Halduskohus selgitas, et

liidetud kohtuasjas menetletavad nõuded on järgmised: tühistada KeA 19.08.2025 käskkirja nr

1-1/25/131 p-d 1.6 ja 1.11; kohustada KeA-d rakendama JahiS § 40 lg 4 teises lauses

sätestatud meedet; kohustada PTA-d kutsuma kokku komisjon KeA-le JahiS § 40 lg 4 teises

lauses nimetatud ettepaneku tegemiseks (resolutsiooni p 4).

Kohtuasjade liitmine

Asjad nr 3-25-546 ja nr 3-25-2991 on otstarbekas liita (HKMS § 48 lg 1). Kohtuasjade pooled

on samad, sama on ka lahendatavate küsimuste ring ja sisu.

Asja nr 3-25-2968 vaatab kohus läbi eraldi. Tegu pole vaidlusega samade poolte vahel, sest

kaebaja soovib vaidlustada ka RMK ja Salme Jahimeeste Seltsi tegevust. Lisaks erineb

kaebuse raames lahendamist vajavate küsimuste ring.

Kaebuse nõuded

Kuna KeA 05.12.2024 ja 28.02.2025 käskkirjade kehtivus on lõppenud, pole nende osalise

tühistamise nõue enam kohane õiguskaitsevahend. Neid käskkirju puudutavate

tühistamisnõuete menetlus tuleb seega lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 4). Kaebaja taotlus

jätkata menetlust kehtivuse kaotanud käskkirjade osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes

jääb rahuldamata. Kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta kehtivat 19.08.2025 käskkirja

vaidlustades. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et varasemate käskkirjade õigusvastasuse

tuvastamine oleks tema õiguste kaitseks vajalik. Kohus võttis kaebuse KeA 19.08.2025

käskkirja tühistamiseks p-de 1.6 ja 1.11 osas menetlusse. Kaebaja kohustamisnõue PTA vastu

on juba menetluses.

Haldusakti põhiseadusega (PS) vastuolu tuvastamise nõuet ei saa eraldi nõudena esitada (vt

HKMS § 37 lg 2). Kohus kontrollib 19.08.2025 käskkirja kooskõla seadustega, sh PS-ga

19.08.2025 käskkirja osalise tühistamise nõude raames. Kaebaja saab kaitsta õigusi, mis

tulenevad temale maaomanikega sõlmitud lepingutest, s.o eelkõige neid JahiS §-st 6

tulenevaid õigusi, mida maaomanikud on temaga lepingute alusel jaganud või mille talle üle

andnud. Samuti saab kaebaja kaitsta iseenda õigust vabale eneseteostusele ning elu ja tervise

kaitsele seoses sellega, et tal on õigus oma lepingupartnerite kinnisasjadel viibida

väikeulukijahi pidamise eesmärgil. Kaebaja ei saa kaitsta teiste kinnistuomanike õigust oma

maad muul viisil kasutada, sh karjatada loomi, raiuda võsa, veeta vaba aega või tegeleda

korilusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. E.W esitas 28.10.2025 määruskaebuse, milles palub osaliselt tühistada halduskohtu

21.10.2025 määruse resolutsiooni p 2 ning uue määrusega rahuldada kaebaja taotlus jätkata

menetlust mh tuvastamisnõudes.

3(5)

3-25-2991

Kaebaja jääb tuvastusnõude osas varasemate seisukohtade juurde. KeA 19.08.2025 käskkiri

on kehtiv kuni 28.02.2027, kuid kohtumenetluste kestust arvestades on selge, et

tühistamiskaebuse menetlusega ei jõuta selleks ajaks lõpule. Kohus on jätnud tähelepanuta

käskkirjade süsteemsuse. Sellises olukorras ei ole muud võimalust, kui minna üle

tuvastamiskaebusele.

12. KeA selgitas 04.03.2026 seisukohas, et 28.02.2025 käskkirja kehtivus on

haldusmenetluse seaduse (HMS § 61 lg 2) alusel lõppenud. Kuna 2025/2026. jahiaasta on

lõppenud, on HMS § 61 lg 2 tähenduses lõppenud ka KeA 19.08.2025 käskkirja kehtivus.

13. E.W esitas 04.03.2026 vastuväite ja teatas, et KeA 19.08.2025 käskkirja p-d 1.6 ja 1.7

kehtivad kuni 28.02.2027.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

15. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

16. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu

tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja

kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).

17. Kaebaja vaidlustas osaliselt KeA 05.12.2024 ja 28.02.2025 käskkirjad.

18. KeA 05.12.2024 käskkirjaga määrati kindlaks metssigade küttimismaht ja struktuur

2024/2025. jahiaastaks. Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase

päevani (JahiS § 8). HMS § 61 lg 2 näeb ette, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni

või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Eelnevat arvestades ammendus KeA

05.12.2024 käskkirja õiguslik mõju, mis oli seotud 2024/2025. jahiaastaga, 28.02.2025.

19. KeA 28.02.2025 käskkirjaga reguleeriti metssigade küttimise korraldamist SAK-i

tõkestamise eesmärgil. Asja materjalide kohaselt uuendas KeA metssigade küttimise

korraldamisega seotud menetluse põhjusel, et SAK-i leviku kõrghooajaga seoses tuli öösihiku

kasutamist piiravaid nõudeid viivitamata leevendada. Menetluse tulemusena andis KeA

21.07.2025 käskkirja, mille p-ga 1.4 tunnistas ühtlasi kehtetuks kaebaja vaidlustatud

28.02.2025 käskkirja.

20. Kohtupraktika kohaselt esineb alus menetluse lõpetamiseks, kui kehtivuse kaotanud

haldusaktidel puudub mõju pärast nende kehtivusaja möödumist ning tühistamiskaebus on

seetõttu muutunud ainetuks. Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus

menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning sellisel juhul tuleb

lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-

1-44-14, p 12). HKMS § 152 lg 2 kohaselt tuleb jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse

tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. See ei ole

lubatud siiski pelgalt objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks (Riigikohtu 28.10.2020

määrus nr 3-20-580, p-d 9-13).

4(5)

3-25-2991

21. Praeguses asjas on vaidlustatud 05.12.2024 käskkiri ammendunud ning 28.02.2025

käskkiri tunnistatud kehtetuks. Seega on tühistamiskaebused eelviidatud käskkirjade osas

muutunud ainetuks, nagu ka halduskohus õigesti selgitas.

22. Kaebaja taotles üleminekut käskkirjade tühistamise nõudelt nende õigusvastasuse

tuvastamise nõudele. Kaebaja on põhjendanud tuvastamisnõude menetluse jätkamise soovi

sellega, et KeA on andnud lühikese aja jooksul neli käskkirja, kus eelmine käskkiri on alati

täies ulatuses kehtetuks tunnistatud, kuigi vajadus selleks puudus. Kaebaja arvates ei jõuta

tühistamiskaebuse menetlusega kohtus lõpuni. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

menetluse jätkamine HKMS § 152 lg 2 alusel KeA 05.12.2024 käskkirja p-i 1.4 ning

28.02.2025 käskkirja p-de 1.2, 1.3 ja 1.5 õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole kaebaja õiguste

kaitseks vajalik. Ringkonnakohus on kaebajale varem selgitanud, et pelgalt soov saada kohtu

hinnang vastustaja käitumisele ei ole piisav argument tuvastamiskaebusele üleminekuks (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2025 määrus nr 3-25-2730, p 14). Kaebaja on esitanud

kaebuse KeA 19.08.2025 käskkirja samasisuliste p-de 1.6 ja 1.11 tühistamiseks ning selles

osas kaebuse menetlus siinses asjas jätkub. Seetõttu saab kaebaja oma õigusi jätkuvalt

tõhusalt kaitsta. Halduskohus ei saanud määruse tegemise ajal jaatada kaebaja preventiivset

huvi menetluse jätkamise vastu. Halduskohus andis kaebajale menetlusabi ja vabastas ta

riigilõivu tasumise kohustusest, samuti ei ole kaebajal siinses kohtuasjas esindajat. Seetõttu ei

olnud põhjust tuvastamisnõudele üleminekut aktsepteerida ka menetluskulude hüvitamise

eesmärgil. Jätkutuvastuskaebusele üleminek ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia

eesmärgiga. Halduskohus on siinses haldusasjas määranud kohtuotsuse tegemise aja ning teeb

otsuse avalikult teatavaks 13.03.2026. Neil asjaoludel jättis halduskohus õigesti rahuldamata

kaebaja taotluse jätkata menetlust tuvastamisnõudega.

23. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2025

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)