2-25-9343/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-9343

Kohtuasi

OÜ Termokar kaebus kohtutäitur Rocki Alberti

06.06.2025 otsusele täiteasjas nr 176/2025/735

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Termokar 07.10.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) OÜ Termokar (registrikood

12045143), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek

Leppik

Puudutatud isik I (sissenõudja) Fermecos OÜ

(registrikood

14519065),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Helmeri Indela

Puudutatud isik II kohtutäitur Rocki Albert

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 22.09.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt sama määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud OÜ Termokar kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-25-9343

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Termokar (võlgnik) esitas 13.06.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rocki

Alberti (kohtutäitur) 06.06.2025 otsusele täiteasjas nr 176/2025/735 (täiteasi), milles palub

vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

2. Kaebuse kohaselt alustati võlgniku suhtes vaidlusaluses täiteasjas täitemenetlust Herakos

OÜ avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-10384 alusel.

Täitedokumendiga mõisteti võlgnikult Herakos OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 145 594,80

eurot koos seadusjärgse viivisega. Pärnu Maakohus keelas 14.04.2025 määrusega tsiviilasjas

nr 2-25-4807 (hagi tagamise määrus) hagi tagamise korras võlgnikul Herakos OÜ-le

väljamakse tegemise. Herakos OÜ loovutas 17.04.2025 täitedokumendist tuleneva nõude

Fermecos OÜ-le (sissenõudja). Kohtutäitur tegi 08.05.2025 otsuse, milles leidis, et ka pärast

nõude loovutamist Fermecos OÜ-le tuleb võlgnikult kohtutäituri kontole laekunud summad

vastavalt hagi tagamise määrusele välja maksta maakohtu deposiitkontole. Sissenõudja

vaidlustas 18.05.2025 kohtutäituri 08.05.2025 otsuse. Kohtutäitur tegi 06.06.2025 otsuse

(vaidlustatud otsus), millega rahuldas sissenõudja kaebuse, tühistas oma 08.05.2025 otsuse ja

otsustas täitemenetluse tulemi sissenõudjale välja maksta. Kohtutäitur leidis vaidlustatud

otsuses ekslikult, et hagi tagamise määrusega seatud käsutuskeeld ei kehti sissenõudja suhtes

ja hagi tagamise määruse kehtivust sissenõudja suhtes reguleerib tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 460 lg 2.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Sissenõudja leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Kaebus on esitatud AXIS Inkasso OÜ (tsiviilasjas nr 2-25-4807 hageja) huvides, mida TsMS

§ 3 lg 1 ei võimalda. TsMS § 460 lg-d 1 ja 2 ei kohaldu nõude eriõigusjärglasele. Herakos

OÜ-le kuulunud nõue ei ole TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 mõistes tsiviilasjas nr 2-25-4807

vaidlusalune. Menetluskulud tuleb jätta võlgniku või kohtutäituri kanda.

4. Kohtutäitur palus menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda või võlgniku kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus jättis 22.09.2025 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud

võlgniku kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

2-25-9343

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas esitatud

asjaoludel keelab hagi tagamise määrus pärast täitedokumendist tuleneva nõude loovutamist

sissenõudjale täiteasjas täitemenetluse tulemi väljamaksmist või mitte. Kohtu hinnangul ei ole

hagi tagamise määrusega kohaldatud käsutuskeeldu kõigi isikute suhtes, sest täitedokumendist

tulenevat nõuet ei ole arestitud TsMS § 378 lg 1 p 2 mõttes. Nimetatu nähtub nii hagi

tagamise määruse resolutsioonist kui ka selle põhjendustest (dtl 32–36). Esile toodud ja

tuvastatud asjaoludel on hagi tagamise määrusega võlgnikul keelatud väljamaksete tegemine

täitedokumendi alusel TsMS § 378 lg 1 p 4 järgi Herakos OÜ-le. Kohtutäitur ei saa

formaliseerituse printsiibist tulenevalt anda hagi tagamise määruses rakendatud hagi tagamise

abinõule teistsugust õiguslikku tähendust. Kuna hagi tagamise määrusega ei ole arestitud

täitedokumendist tulenevat nõuet AXIS Inkasso OÜ kasuks, siis ei ole saavutatud hagi

tagamise määrusega täitedokumendist tuleneva nõude käsutamiskeeldu kõigi isikute suhtes ja

nõude loovutamine või loovutuse alusel täitemenetluse tulemi väljamaksmine, ei ole

käsutuskeeldu rikkuv ega tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 alusel.

Hagi tagamise määruses rakendatud hagi tagamise abinõu (keeld) ei ole kehtiv kõigi isikute

suhtes, vaid üksnes võlgniku suhtes seoses konkreetse toiminguga, s.o tsiviilasjas nr 2-20-

10384 jõustunud otsuse alusel väljamakse tegemisega Herakos OÜ-le.

7. Maakohtu arvates ei kohaldunud TsMS § 460, mistõttu ei kehti hagi tagamise määrus

eriõigusjärglase Fermecos OÜ suhtes ja vaidlustatud kohtutäituri otsuse põhjendused on selles

osas valed. Fermecos OÜ poolt omandatud Herakos OÜ-le kuulunud täitedokumendist

tulenev nõue ei ole praegusel juhul TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 mõttes tsiviilasjas nr 2-25-4807

vaidlusalune. Menetlusosalise eriõigusjärglaseks TsMS § 460 tähenduses on eelkõige isik, kes

on menetlusosaliselt omandanud nõude, mille üle vaieldakse. Juhul, kui asjas kohaldub TsMS

§ 460, siis tulenevalt TsMS § 460 lg-st 2 ei kehti ikkagi hagi tagamise määrus Herakos OÜ

õigusjärglase Fermecos OÜ suhtes. Kohtutäitur tuvastas, et Herakos OÜ loovutas

täitedokumendist tuleneva nõude Fermecos OÜ-le enne, kui Herakos OÜ esindaja või

Fermecos OÜ esindaja (sama lepinguline esindaja) hagi tagamise määruse kätte said. Seega

omandas Fermecos OÜ nõude enne, kui sai teada hagi tagamise määrusest (dtl 66). Eeltoodut

ei muuda ka võlgniku väited selle kohta, et täitedokumendist tuleneva nõude loovutamine ei

olnud heauskne. Võlgniku väited selle kohta, et Fermecos OÜ oli nõude omandamisel hagi

tagamise määrusest teadlik, on paljasõnalised.

8. Seega leidis maakohus, et vaidlustatud kohtutäituri otsuse lõppjäreldused on õiged ning

võlgniku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel

võlgniku kanda.

Määruskaebus

9. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning

teha uue määruse, millega kaebus rahuldada ning tühistada kohtutäituri 06.06.2025 otsus.

Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.

10. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et TsMS § 378 lg 1 p 4 järgi

väljamakse tegemise keelamise tagajärjeks ei ole käsutuskeelu seadmine ning, et väljamakse

tegemine puudutatud isikule ei ole TsÜS § 88 lg 1 järgi tühine. Riigikohus on kinnitanud, et

TsMS § 378 lg 1 p-s 4 sätestatud abinõuga saavutatakse hagi tagamisel väljamakse tegemise

keelu kaudu käsutuskeeld (RKTKm 20.03.2013, 3-2-1-135-12, p 13). Kuivõrd TsMS § 378 lg

1 p 4 järgi väljamakse tegemise keelamisega saavutatakse nõude kohtulik käsutuskeeld oli

TsÜS § 88 lg 1 järgi nõude loovutamine sissenõudjale tühine, sh sissenõudjale

täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamiseks väljamakse tegemine.

2-25-9343

11. Võlgnik leiab, et formaliseerituse printsiip ei piira hagi tagamise määruse tõlgendamist.

Riigikohus on selgitanud, et formaliseerituse printsiip tähendab, et kohtutäitur ei saa

kontrollida täitedokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid (RKTKm 16.01.2013, 3-2-1-159-

12, p 11). Dokument, mille õiguslike tagajärgede üle pooled vaidlevad, ei ole täitedokument.

Tegemist on Pärnu Maakohtu 14.04.2025 hagi tagamise määrusega, mis mõjutab

täitetoimingu kehtivust. Järelikult ei ole formaliseerituse printsiibist tulenevalt 14.04.2025

hagi tagamise määruse tõlgendamine kohtutäiturile keelatud. Kohtutäitur pidi kontrollima, kas

käsutuskeeld kehtib sissenõudja suhtes, s.o selgitama välja, kas ka nõude loovutamise järel

oleks sissenõudjale täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamiseks väljamakse tegemine

olnud TsÜS § 88 lg 1 järgi tühine. Kohtutäitur on kohustatud kontrollima, kas täitetoimingu

sooritamine oleks võimalik ja õiguspärane ning selleks on kohtutäituril õigus tõlgendada teisi

õigusakte peale täitedokumendi (RKTKm 23.02.2021, 2-19-14461, p 13).

12. Lisaks leidis maakohus ebaõigesti, et TsMS § 460 ei ole käesolevas asjas kohaldatav.

TsMS § 460 on kohaldatav määruse õigusjõule menetlusosalise õigusjärgluse suhtes. TsMS ei

sätesta eriregulatsiooni hagi tagamise määruse siduvuse kohta, mistõttu tuleb TsMS § 436 lg 2

järgi hagi tagamise määrusele kohaldada TsMS §-s 460 kehtestatud otsuse siduvuse

regulatsiooni. TsMS § 460 rakendusala ei ole piiratud jõustunud otsusega lahendatud vaidluse

uuesti menetlemisega. Kuivõrd jõustunud otsuse resolutsiooni siduvus laieneb TsMS § 457 lg

1 järgi eeldusküsimustele seotud menetlustes, tuleb TsMS § 460 lg-t 1 tõlgendada nii, et

jõustunud otsuse resolutsioon on menetlusosalise õigusjärglasele siduv ka seotud menetluste

eeldusküsimuste lahendamiseks. Käesolevas vaidluses on jõustunud otsusega lahendatud

eeldusküsimuseks see, kas 14.04.2025 hagi tagamise määruse alusel on täitedokumendist

tuleneva nõude rahuldamiseks väljamakse tegemine keelatud. OÜ-l Herakos väljamakse

tegemise keelatuses vaidlust ei ole, kuna see on 14.04.2025 hagi tagamise määruse

resolutsioonis kehtestatud. Seoses nõude loovutamisega on vaja kindlaks teha, kas väljamakse

tegemist keelav hagi tagamise määrus kohaldub ka sissenõudjale kui OÜ Herakos

eriõigusjärglasele. TsMS § 460 lg 1 kohaldamata jätmisel oleks TsMS § 378 lg 1 p-s 4

sätestatud hagi tagamise abinõu sisutühi. Maakohus on jätnud seejuures tähelepanuta Tallinna

Ringkonnakohtu 08.07.2025 määruses tsiviilasjas nr 2-25-4807 antud selgitused. TsMS § 460

lg 2 ei kohaldu nõuetele, kuna nõudeid ei ole võimalik heauskselt omandada.

Menetlusosaliste seisukohad

13. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud võlgniku

kanda või alternatiivselt kohtutäituri kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses leidnud,

et käsutuskeeld ei kohaldu, vaid seda, et käsutuskeeld ei kohaldu kõigi isikute suhtes.

Sissenõudja nõustub maakohtu tuvastatuga, et käsutuskeeld kehtib üksnes võlgniku suhtes.

Hagi tagamise määruses on keelatud võlgnikul väljamaksete tegemine üksnes Herakos OÜ-le.

Hagi tagamise määruses ei ole keelatud kohtutäituril väljamaksete tegemist sissenõudjale.

Hagi tagamise määrusega ei ole kohaldatud ka mistahes nõude käsutamise keeldu, mistõttu

võis Herakos OÜ nõude loovutada. Kohtutäitur ei saanud hagi tagamise määruse

resolutsioonile mingit teist tõlgendust anda. Sama tuleneb ka Pärnu Maakohtu kohtuniku Heli

Käpa 24.04.2025 vastusest kohtutäituri järelepärimisele, et 14.04.2025 määrus ei keela

võlgnikul väljamakseid teha sissenõudjale. Sissenõudja jääb oma seisukoha juurde, et TsMS §

460 lg ei saa praegusel juhul kohalduda. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et TsMS § 460

kohaldub, välistab 14.04.2025 määruse kohalduvuse sissenõudja suhtes TsMS § 460 lg 2.

14. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega

seotud menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur jääb enda 06.06.2025 kaebuse kohta tehtud

otsuses esitatud seisukohtade juurde ning nõustub maakohtu määruse põhjendustega.

2-25-9343

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta

vaidlustatud maakohtu määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata.

Määruskaebust ei rahuldata. Võlgniku kanda jäävad ka ringkonnakohtus tekkinud

menetluskulud.

17. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Võlgnik vaidlustab

maakohtu määrust tervikuna.

18. Maakohus on õigesti leidnud, et hagi tagamise määrusega ei ole kohaldatud käsutuskeeldu

kõigi isikute suhtes ning, et siinses asjas ei kohaldu TsMS § 460. Ringkonnakohus nõustub

vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjas esitatud väited alust järeldada, et Fermecos OÜ

poolt omandatud Herakos OÜ-le kuulunud täitedokumendist tulenev nõue oleks TsMS § 460

mõttes tsiviilasjas nr 2-25-4807 vaidluse esemeks. Seega leidis maakohus õigesti, et siinsel

juhul ei kohaldu TsMS § 460, kuivõrd menetlusosalise eriõigusjärglaseks TsMS § 460

tähenduses on eelkõige isik, kes on menetlusosaliselt omandanud nõude, mille üle vaieldakse.

20. Maakohtu määrus vajab aga muutmist osas, milles maakohus asus alternatiivselt

seisukohale, et ka TsMS § 460 kohaldumise korral ei kehtiks hagi tagamise määrus TsMS §

460 lg 2 alusel Herakos OÜ õigusjärglase Fermecos OÜ suhtes. Vastav põhjendus on ekslik ja

tuleb määrusest välja jätta. Kolleegium leiab, et TsMS § 460 lg 2 kohaldamisala on piiratud

eriõigusjärgluse juhtudega ning säte on kohaldatav vaidlusaluse eseme võõrandamise

juhtumitele, sh juhtumitele, kus toimub vaidlusaluse eseme valduse üleandmine. TsMS § 460

lg-s 2 sätestatud põhimõtte kohaldamine ei ole problemaatiline juhtudel, kus materiaalõigus

näeb vaidlusaluse eseme võõrandamise puhuks ette heauskse omandamise võimaluse (TsMS

II komm (2017), § 460, p 3.4, b, c). Nõuete heauskne omandamine võimalik ei ole (RKTKo

23.04.2015, 3-2-1-2-15, p 19). Seega ei ole TsMS § 460 lg 2 kohaldatav olukorras, kus

eriõigusjärglus on tekkinud nõude loovutamise tulemusena.

Lisaks ei nõustu ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusega, et loovutuse alusel

täitemenetluse tulemi väljamaksmine ei ole tühine TsÜS § 88 lg 1 alusel. Kolleegiumi

hinnangul ei saa loovutuse alusel täitemenetluse tulemi väljamaksmine kui toiming, iseenesest

tühine olla.

21. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-25-9343

22. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks asunud seisukohale, et TsMS § 378 lg

1 p-s 4 sätestatud väljamakse keeld ei too kaasa käsutuskeeldu, vaid leidnud õigesti, et

käesoleval juhul hagi tagamise abinõuna rakendatud keeld teha tsiviilasjas nr 2-23-10384

jõustunud otsuse alusel väljamakse Herakos OÜ-le, ei kehti kõigi isikute suhtes. Kohus võib

tsiviilkohtumenetluses käsutuskeelde kehtestada eeskätt hagi tagamise raames. TsMS § 378 lg

1 kohaselt on hagi tagamise abinõudeks kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse vm käsutuskeeldu

nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse (p 2), kostjal teatud tehingute ja

toimingute tegemise keelamine (p 3) ning ka kohtu poolt vajalikuks peetud muud abinõud (p

10). Olulisimaks kohtulikuks käsutuskeeluks praktikas ongi vara arestimine. TsMS § 389 lg 1

kohaselt ei või kostja vara arestimise korral arestitud vara käsutada; seega on arestimise

tulemuseks vara käsutamise keeld TsÜS § 88 tähenduses (TsÜS komm (2022), § 88, p 3.2.1).

Vara arestimine ning keelumärgetega tagatud käsutuskeelud on ette nähtud absoluutsete

käsutuskeeldudena. Relatiivne käsutuskeeld on mõeldud kaitsma konkreetse(te) isiku(te) huve

ning toob rikkumise korral kaasa üksnes tehingu (käsutuse) relatiivse kehtetuse: tehing ei oma

õiguslikke tagajärgi üksnes nende isikute suhtes, kelle huvide kaitseks käsutuskeeld oli antud,

kuid ülejäänud õiguskäibes osalejate seisukohalt on tehing kehtiv, s.o neil oli võimalik

tehingule tugineda (TsÜS komm (2022), § 88, p 3.2.1). Seega ei too TsMS § 378 lg 1 p-s 4

sätestatud abinõu kohaldamine kaasa absoluutset käsutuskeeldu, vaid relatiivse käsutuskeelu.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagi tagamise määrusega ei ole täitedokumendist

tulenevat nõuet AXIS Inkasso OÜ kasuks arestitud TsMS § 378 lg 1 p 2 mõttes.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et kolmandal isikul on kohustus kohtumäärust täita, st

hoiduda määruses nimetatud vara üleandmisest või kohustuse täitmisest kostjale. TsMS § 378

lg 1 p-s 4 sätestatud abinõu ei hõlma üldjuhul vara käsutuskeeldu, mistõttu keelu rikkumine ei

too kaasa tehingu tühisust TsÜS § 88 lg 1 alusel (v.a kui ühtlasi on arestitud kostja nõue

kolmanda isiku vastu § 378 lg 1 p 2 alusel) (TsMS II komm (2017), § 378, p 3.5.4.3, b).

Seega ei tooks relatiivse käsutuskeelu rikkumine kaasa nõude loovutamise tühisust TsÜS § 88

lg 1 alusel ning loovutuse alusel täitemenetluse tulemi väljamaksmine kui toiming, ei saa

iseenesest tühine olla, mille tõttu oleks praegusel juhul täitemenetluse tulemi väljamaksmine

uuele sissenõudjale keelatud.

Asjaolu, et AXIS INKASSO OÜ saavutas tsiviilasjas nr 2-25-4807 hagi tagamise üksnes

TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel, millega ei olnud võimalik nimetatud asjas hagi tagamise eesmärki

saavutada, ei muuda kolleegiumi hinnangul TsMS § 378 lg 1 p-s 4 sätestatud hagi tagamise

abinõud sisutühjaks. Hagi tagamine on üks hageja menetlusõigustest, mis aitab tal kindlustada

oma menetlusõiguslikku positsiooni. Menetlusõigusi käsutavad pooled, määrates ise vaidluse

eseme ja käigu ning otsustades avalduste ja taotluste esitamise (TsMS § 4 lg 2).

23. Maakohus on õigesti märkinud, et formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur

anda hagi tagamise määruses rakendatud hagi tagamise abinõule teistsugust õiguslikku

tähendust. Formaliseerituse printsiibi kohaselt tuleb kohtutäituril kontrollida, kas täitmiseks

esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid, täitedokumendi sisu ega tegelema selle tõlgendamisega (vt

RKTKm 23.02.2021, 2-19-14461, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtutäituri

06.06.2025 otsusest nähtub, et kohtutäitur on TMS § 18 lg 1 alusel kontrollinud, kas

dokument kehtib sissenõudja õigusjärglase suhtes (dtl 65-66). TMS § 18 lg-st 1 tuleneb, et kui

täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab

kohtutäitur täitedokumendi täitmisele siis, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud

kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga.

2-25-9343

Kohtutäitur, saades teada nõude loovutamisest, on seega õigesti talle esitatud dokumentide

alusel kontrollinud, kas Fermecos OÜ on Herakos OÜ õigusjärglane, st uus sissenõudja ning

kas viimase suhtes sundtäitmise tulemi jaotamisel 14.04.2025 hagi tagamise määrusega

rakendatud abinõud kehtivad ka uue sissenõudja suhtes. Kohtutäitur sai seejuures lähtuda vaid

Pärnu Maakohtu 14.04.2025 määruse resolutsiooni sõnastusest ega pidanud hindama, kas

nõude loovutamise järel oleks sissenõudjale väljamakse tegemine TsÜS § 88 lg 1 järgi tühine.

Kuigi TMS § 18 lg 3 võimaldab sissenõudjale ja TMS § 220 võlgnikule esitada ka teise poole

vastu hagi õigusjärgluse või selle puudumise tuvastamiseks, ei nähtu pooltel erimeelt selles, et

vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmisele esitatud ja loovutatud nõude osas on Herakos OÜ

eriõigusjärglane Fermecos OÜ.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.

25. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kaebuse lahendamisel maakohtu asja

lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema

astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Hüvitatavad menetluskulud

kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)