Legislator Case Law & Legislation
3-25-2082/16 AI generated

3-25-2082/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-2082/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Z.T korduv määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale läbi Võtta menetlusse Z.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määruse

Legislator headnote

AI generated

3-25-2082/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta Z.T korduv määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale läbi Võtta menetlusse Z.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määruse

Keywords

AI generated
expulsion despite health conditions admission to health insurance practice authorisation requirement reception conditions claim for insurance benefits reapplication for disability benefits
AI generated
1-19-2278/4
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2019.a Tallinn .
2-08-7935/3
Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Rain Rannalt põhivõlg summas 32000 krooni, intressivõlg summas 3284 krooni 68 senti, viivis summas 1965 krooni 67 senti ja leppetrahv ning dokumendi koostamise tasud 900 krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Rain Rannalt 2000 krooni menetluskulu AS-i Eesti Krediidipank kasuks.
2-06-1441/30
Ž. ja I. B. elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.8), registreeritud abielus alates „10“jaanuarist 2004.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.9), alaealine laps: P. B. (isikukood: xxx), kes, hagiavalduse kohaselt, oli hageja, T. Ž., kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, I. B., hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Hageja leiab hagiavalduses, et abielu jätkamine oli võimatu, kuna abielulised suhted lõppesid T. Ž. ja I. B.´i vahel alates 2005.a. novembrist. Abikaasade kooselu ajal kuritarvitas I. B. pidevalt alkohoolseid jooke, aga samuti oli I. B. psühholoogilises sõltuvuses hasartmängude mängimisest. Abielu ja perekonna säilitamine ei olnud T. Ž. arvates võimalik. Pooled elasid lahus erinevates riikides ning isiklikke kontakte nende vahel ei olnud. T. Ž. palus abielu lahutada ning pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „Ž.“, abielust sündinud alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), palus T. Ž. jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Samuti palus T. Ž. alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks I. B.´ilt välja mõista elatusraha Perekonnaseadusega kehtestatud minimaalsuuruses ühe lapse kohta kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „24“jaanuarist 2006.a.. Palus hagi rahuldada.
2-07-50234/4
xxx vabastab eluruumi xxx kahe kuu jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest ja annab selle Tallinna linna esindajale üle.
3-24-2872/8
X esitas 4. juulil 2024 Tallinna Linnavaraametile linnale kuuluva xxxxxxx eluruumi üürilepingu pikendamise avalduse. Üürilepingu tähtaeg on 27. november 2024.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske, Maret Altnurme, Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2082

Haldusasi

Z.T kaebus Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks,

karistusseadustiku alusel vastutusele võtmiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 ja 05.11.2025

määrused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Z.T

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Aslan Liivak

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.T korduv määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale läbi

vaatamata.

2. Võtta menetlusse Z.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määruse

peale.

3. Jätta Z.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määrus

muutmata.

4. Jätta Z.T taotlus kolmandate isikute haldusasja nr 3-25-2082 menetlusse kaasamiseks

rahuldamata.

5. Jätta Z.T taotlus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks läbi

vaatamata.

6. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja, Q ja W nimed

initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib esitada

3-25-2082

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS §

21 lg 4, § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.T (kaebaja) esitas 17.06.2025 Viimsi Vallavalitsusele avalduse, milles palus

vormistada Lännekalda tee 10 elumaja enda omandisse, kuna kaebaja elab kõnealuses majas

alates 20.08.2018. Viimsi Vallavalitsus esitas kaebaja 17.06.2025 avaldusele 19.06.2025

vastuse nr 6-13/21/3316-8, milles keeldus omandi vormistamisest.

2. Kaebaja esitas 22.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja, millel praegu ei ole ühtegi

omanikku, nende isikute omandisse, kes elavad kõnealuses majas; võtta Viimsi Vallavalitsus

Eesti Vabariigi seaduste rikkumise eest maa ostueesõigusega erastamise menetluse käigus

vastutusele karistusseadustiku (KarS) § 49 alusel; ning kohustada Viimsi Vallavalitsust

hüvitama moraalne kahju isikutele, kes elavad Lännekalda tee 10 elumajas ja hüvitada

elumaja vormistamise kulud. Kaebuse kohaselt elavad Lännekalda tee 10 elumajas Q, W ja

kaebaja. Kaebajal on õigus omandi vormistamiseks elumaja osale asukohaga Lännekalda tee

10, Leppneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond.

3. Tallinna Halduskohus jättis 25.06.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

15-päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks: vaidlustatava haldusakti ja tõendite

esitamiseks, kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks ja sellest lähtuvalt riigilõivu tasumiseks.

4. Kaebaja selgitas 30.06.2025 vastuses, et Viimsi Vallavalitsus tekitas talle aastatel 2018–

2025 moraalset kahju, rikkudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 32, eluruumide erastamise

seadust, pärimisseadust ja karistusseadustiku (KarS) §-i 280. Kaebaja palus kohtul määrata

moraalse kahju hüvitis omal äranägemisel. Viimsi Vallavalitsus keeldus 19.06.2025 vastuses

omandi vormistamisest ja esitas valeinformatsiooni.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 21.07.2025 määrusega kaebuse nõude kohustada Viimsi

Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja nende isikute omandisse, kes seal

elavad, ning nõude võtta Viimsi Vallavalitsus vastutusele KarS § 49 alusel (resolutsiooni p 1),

jättis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja (resolutsiooni p 3). Ühtlasi hoiatas

kohus kaebajat, et kui kaebuse puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, tagastab kohus kaebuse

läbivaatamatult (resolutsiooni p 4).

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.09.2025 määrusega kaebaja 24.07.2025 esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse resolutsiooni punkti

1 muutmata. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2025 määrusega jäeti kaebaja määruskaebus

HKMS § 2361 alusel menetlusse võtmata.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 05.11.2024 määrusega Z.T kaebuse.

Kohus määras kaebajale 21.07.2025 määrusega tähtaja mittevaralise kahju nõude osas

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid

asjaolusid täpsustada ja tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest. Kaebajale toimetati 21.07.2025 määrus kätte samal

kuupäeval. Kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud, s.t ei ole esitanud mittevaralise kahju

hüvitamise nõude täpsustusi, tasunud täiendavat riigilõivu 330 eurot ega esitanud menetlusabi

2(4)

3-25-2082

taotlust, mistõttu tuleb kaebus ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg

1 p 2 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Z.T esitas 19.11.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 ja 05.11.2025

määruste peale.

Kaebaja palub algatada distsiplinaarmenetluse halduskohtu määrused teinud kohtuniku suhtes.

05.11.2025 määruse aluseks on valed põhjendused. Kaebaja on 30.06.2025 vastuse p-s 3

väljendanud, et tal ei ole varalisi nõudeid Viimsi Vallavalitsuse vastu. 21.07.2025 määruse

põhjendused on alusetud, eesmärgiks oli keelduda menetlusse võtmast kaebaja kaebust, mis

on seotud elumajaga aadressil Lännekalda tee 10.

17.11.2025 vastuses nr 11-4/166 kaebaja pöördumisele ei esitanud Tallinna Ringkonnakohtu

esimees põhjendusi Tallinna Halduskohtu kohtuniku M. Orase kohustuste täitmise rikkumise

kohta. Kohtunik M. Oras on 21.07.2025 määrusega keeldunud põhjendamast, mis alus on

Viimsi Vallavalitsusel kaebaja õiguste rikkumiseks erastamismenetluses. Kaebaja on kõik

faktid kaebuses välja toonud. Kaebaja soovib kaasata menetlusse kolmandate isikutena Q ja

W. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata.

Korduva määruskaebuse esitamine samale määrusele ei ole lubatav. HKMS § 179 lg 3

esimene lause sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui

seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui

teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi

vaatamata. Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale on Tallinna

Ringkonnakohtu 09.09.2025 määrusega lahendatud ning ringkonnakohtu määruse

jõustumisega 04.11.20251 on ka halduskohtu 21.07.2025 määrus jõustunud. Jõustunud määrus

tähendab, et menetlusküsimus on lõplikult lahendatud ja seda saab kahtluse alla seada üksnes

teistmismenetluses (HKMS § 178 lg 3, § 177 lg 1, § 240 lg 1), mitte korduva määruskaebuse

esitamisega. Seejuures pole oluline, kas kaebaja esitab määruskaebuse põhjendamiseks uusi

väiteid.

10. Kaebaja esitas määruskaebuses taotluse kaasata kolmandate isikutena menetlusse Q ja W.

Isik tuleb kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, kui ta vastab HKMS § 20 lg-s 1

sätestatud tingimustele. Kolmanda isikuna on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata

üksnes selline isik, kelle olukord võiks kaebust rahuldava kohtuotsuse resolutsiooni tõttu

halveneda. Kuna kaebuse nõuded kohustada Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee

10 elumaja elanike omandisse ning võtta Viimsi Vallavalitsus vastutusele tuleb tagastada, siis

puudub kohtulahendil mõju Q ja W õigustele ja kohustustele. Kohus selgitab ka, et kuivõrd Q

ja W oletatav huvi kohtumenetluses osaleda on Z.T huviga samasisuline, puudub ka seetõttu

alus nende menetlusse kaasamiseks kolmandate isikutena. W ei saa kaebust esitada

kolmandate isikute subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid kui nad leiavad, et nende õigusi on

rikutud, on neil endil võimalik soovi korral oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Seetõttu

jääb kaebaja taotlus kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks rahuldamata.

1 Riigikohus jättis 04.11.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.

3(4)

3-25-2082

11. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse määruskaebuse Tallinna

Halduskohtu 05.11.2025 määruse peale. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab

HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

12. Z.T määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 05.11.2025 määruse tühistamiseks ei

ole alust. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule

alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

Seega jääb Z.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määrus

muutmata.

13. Halduskohus on 25.06.2025 käiguta jätmise määruse p-s 2.4. ja 21.07.2025 käiguta

jätmise määruse p-s 10 selgitanud, et kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või

kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning

taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 350 eurot

(riigilõivuseaduse § 60 lg 3). Kaebaja riigilõivu ei tasunud ega esitanud menetlusabi taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

14. Kaebaja taotlus algatada distsiplinaarmenetlus vaidlustatud määruse teinud halduskohtu

kohtuniku suhtes jääb läbi vaatamata, sest kohtute seaduse (KS) § 91 lg-st 2 tulenevalt ei ole

see määruskaebust lahendava kohtukoosseisu pädevuses. Kuna määruskaebuses esitatu põhjal

puuduvad ilmselgelt kohtuniku distsiplinaarsüüteo (vt KS § 87 lg 2) tunnused, siis ei edasta

kohtukoosseis taotlust lahendamiseks ka distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavale

ametiisikule. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise

õigus on Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna

esimese astme kohtu kohtunike suhtes ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (§

91 lg 2).

15. Kaebaja ja määruses nimetatud isikute isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3

alusel määruse avaldamisel asendada nende nimed initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)