3-25-2082/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Z.T korduv määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale läbi Võtta menetlusse Z.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määruse
Legislator headnote
AI generated3-25-2082/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta Z.T korduv määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale läbi Võtta menetlusse Z.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määruse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Veiko Vaske, Maret Altnurme, Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
13.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2082
Haldusasi
Z.T kaebus Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks,
karistusseadustiku alusel vastutusele võtmiseks ja
mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 ja 05.11.2025
määrused
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebaja – Z.T
Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Aslan Liivak
Menetluse alus ringkonnakohtus
Z.T määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Z.T korduv määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale läbi
vaatamata.
2. Võtta menetlusse Z.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määruse
peale.
3. Jätta Z.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määrus
muutmata.
4. Jätta Z.T taotlus kolmandate isikute haldusasja nr 3-25-2082 menetlusse kaasamiseks
rahuldamata.
5. Jätta Z.T taotlus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks läbi
vaatamata.
6. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja, Q ja W nimed
initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib esitada
3-25-2082
määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS §
21 lg 4, § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Z.T (kaebaja) esitas 17.06.2025 Viimsi Vallavalitsusele avalduse, milles palus
vormistada Lännekalda tee 10 elumaja enda omandisse, kuna kaebaja elab kõnealuses majas
alates 20.08.2018. Viimsi Vallavalitsus esitas kaebaja 17.06.2025 avaldusele 19.06.2025
vastuse nr 6-13/21/3316-8, milles keeldus omandi vormistamisest.
2. Kaebaja esitas 22.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada
Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja, millel praegu ei ole ühtegi
omanikku, nende isikute omandisse, kes elavad kõnealuses majas; võtta Viimsi Vallavalitsus
Eesti Vabariigi seaduste rikkumise eest maa ostueesõigusega erastamise menetluse käigus
vastutusele karistusseadustiku (KarS) § 49 alusel; ning kohustada Viimsi Vallavalitsust
hüvitama moraalne kahju isikutele, kes elavad Lännekalda tee 10 elumajas ja hüvitada
elumaja vormistamise kulud. Kaebuse kohaselt elavad Lännekalda tee 10 elumajas Q, W ja
kaebaja. Kaebajal on õigus omandi vormistamiseks elumaja osale asukohaga Lännekalda tee
10, Leppneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond.
3. Tallinna Halduskohus jättis 25.06.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale
15-päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks: vaidlustatava haldusakti ja tõendite
esitamiseks, kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks ja sellest lähtuvalt riigilõivu tasumiseks.
4. Kaebaja selgitas 30.06.2025 vastuses, et Viimsi Vallavalitsus tekitas talle aastatel 2018–
2025 moraalset kahju, rikkudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 32, eluruumide erastamise
seadust, pärimisseadust ja karistusseadustiku (KarS) §-i 280. Kaebaja palus kohtul määrata
moraalse kahju hüvitis omal äranägemisel. Viimsi Vallavalitsus keeldus 19.06.2025 vastuses
omandi vormistamisest ja esitas valeinformatsiooni.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 21.07.2025 määrusega kaebuse nõude kohustada Viimsi
Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja nende isikute omandisse, kes seal
elavad, ning nõude võtta Viimsi Vallavalitsus vastutusele KarS § 49 alusel (resolutsiooni p 1),
jättis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis
kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja (resolutsiooni p 3). Ühtlasi hoiatas
kohus kaebajat, et kui kaebuse puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, tagastab kohus kaebuse
läbivaatamatult (resolutsiooni p 4).
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.09.2025 määrusega kaebaja 24.07.2025 esitatud
määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse resolutsiooni punkti
1 muutmata. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2025 määrusega jäeti kaebaja määruskaebus
HKMS § 2361 alusel menetlusse võtmata.
7. Tallinna Halduskohus tagastas 05.11.2024 määrusega Z.T kaebuse.
Kohus määras kaebajale 21.07.2025 määrusega tähtaja mittevaralise kahju nõude osas
kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid
asjaolusid täpsustada ja tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus 15 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest. Kaebajale toimetati 21.07.2025 määrus kätte samal
kuupäeval. Kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud, s.t ei ole esitanud mittevaralise kahju
hüvitamise nõude täpsustusi, tasunud täiendavat riigilõivu 330 eurot ega esitanud menetlusabi
2(4)
3-25-2082
taotlust, mistõttu tuleb kaebus ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg
1 p 2 alusel tagastada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8. Z.T esitas 19.11.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 ja 05.11.2025
määruste peale.
Kaebaja palub algatada distsiplinaarmenetluse halduskohtu määrused teinud kohtuniku suhtes.
05.11.2025 määruse aluseks on valed põhjendused. Kaebaja on 30.06.2025 vastuse p-s 3
väljendanud, et tal ei ole varalisi nõudeid Viimsi Vallavalitsuse vastu. 21.07.2025 määruse
põhjendused on alusetud, eesmärgiks oli keelduda menetlusse võtmast kaebaja kaebust, mis
on seotud elumajaga aadressil Lännekalda tee 10.
17.11.2025 vastuses nr 11-4/166 kaebaja pöördumisele ei esitanud Tallinna Ringkonnakohtu
esimees põhjendusi Tallinna Halduskohtu kohtuniku M. Orase kohustuste täitmise rikkumise
kohta. Kohtunik M. Oras on 21.07.2025 määrusega keeldunud põhjendamast, mis alus on
Viimsi Vallavalitsusel kaebaja õiguste rikkumiseks erastamismenetluses. Kaebaja on kõik
faktid kaebuses välja toonud. Kaebaja soovib kaasata menetlusse kolmandate isikutena Q ja
W. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata.
Korduva määruskaebuse esitamine samale määrusele ei ole lubatav. HKMS § 179 lg 3
esimene lause sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui
seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui
teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi
vaatamata. Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale on Tallinna
Ringkonnakohtu 09.09.2025 määrusega lahendatud ning ringkonnakohtu määruse
jõustumisega 04.11.20251 on ka halduskohtu 21.07.2025 määrus jõustunud. Jõustunud määrus
tähendab, et menetlusküsimus on lõplikult lahendatud ja seda saab kahtluse alla seada üksnes
teistmismenetluses (HKMS § 178 lg 3, § 177 lg 1, § 240 lg 1), mitte korduva määruskaebuse
esitamisega. Seejuures pole oluline, kas kaebaja esitab määruskaebuse põhjendamiseks uusi
väiteid.
10. Kaebaja esitas määruskaebuses taotluse kaasata kolmandate isikutena menetlusse Q ja W.
Isik tuleb kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, kui ta vastab HKMS § 20 lg-s 1
sätestatud tingimustele. Kolmanda isikuna on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata
üksnes selline isik, kelle olukord võiks kaebust rahuldava kohtuotsuse resolutsiooni tõttu
halveneda. Kuna kaebuse nõuded kohustada Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee
10 elumaja elanike omandisse ning võtta Viimsi Vallavalitsus vastutusele tuleb tagastada, siis
puudub kohtulahendil mõju Q ja W õigustele ja kohustustele. Kohus selgitab ka, et kuivõrd Q
ja W oletatav huvi kohtumenetluses osaleda on Z.T huviga samasisuline, puudub ka seetõttu
alus nende menetlusse kaasamiseks kolmandate isikutena. W ei saa kaebust esitada
kolmandate isikute subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid kui nad leiavad, et nende õigusi on
rikutud, on neil endil võimalik soovi korral oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Seetõttu
jääb kaebaja taotlus kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
1 Riigikohus jättis 04.11.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.
3(4)
3-25-2082
11. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse määruskaebuse Tallinna
Halduskohtu 05.11.2025 määruse peale. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt
lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab
HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on
riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12. Z.T määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 05.11.2025 määruse tühistamiseks ei
ole alust. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule
alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse
põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
Seega jääb Z.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määrus
muutmata.
13. Halduskohus on 25.06.2025 käiguta jätmise määruse p-s 2.4. ja 21.07.2025 käiguta
jätmise määruse p-s 10 selgitanud, et kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või
kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning
taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 350 eurot
(riigilõivuseaduse § 60 lg 3). Kaebaja riigilõivu ei tasunud ega esitanud menetlusabi taotlust
riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
14. Kaebaja taotlus algatada distsiplinaarmenetlus vaidlustatud määruse teinud halduskohtu
kohtuniku suhtes jääb läbi vaatamata, sest kohtute seaduse (KS) § 91 lg-st 2 tulenevalt ei ole
see määruskaebust lahendava kohtukoosseisu pädevuses. Kuna määruskaebuses esitatu põhjal
puuduvad ilmselgelt kohtuniku distsiplinaarsüüteo (vt KS § 87 lg 2) tunnused, siis ei edasta
kohtukoosseis taotlust lahendamiseks ka distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavale
ametiisikule. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise
õigus on Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna
esimese astme kohtu kohtunike suhtes ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (§
91 lg 2).
15. Kaebaja ja määruses nimetatud isikute isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3
alusel määruse avaldamisel asendada nende nimed initsiaalidega.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)