3-25-1446/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske, Maret Altnurme, Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1446

Haldusasi

F.L kaebus Tallinna linna kohustamiseks lahendama

kaebaja 13.05.2025 menetluse uuendamise taotlus

uuesti

Menetlusosalised

Kaebaja – F.L

Vastustaja – Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.08.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.L määruskaebus

Menetlustoiming

Määruskaebuse menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu F.L avaldus määruskaebusest loobumiseks ja lõpetada Tallinna

Halduskohtu 01.08.2025 määruse resolutsiooni punkti 2 peale esitatud

määruskaebuse menetlus.

2. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 191 lg 6, § 203 lg 2, §

235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.L (kaebaja) esitas 13.05.2025 Tallinna linnale avalduse tema 2025. a veebruari- ja

märtsikuu toimetulekutoetuse taotluste uueks läbivaatamiseks, esitades uusi arstitõendeid.

2. Tallinna linn jättis 15.05.2025 teatisega taotluse rahuldamata, selgitades, et HMS § 44 lg 1

punktide 1 ja 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui:

1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või

õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule

haldusmenetluse ajal teada. Kuivõrd kaebaja 2025. a veebruari- ja märtsikuu taotlused on

jäetud läbi vaatamata, mis on haldustoiming, ei ole taotluste osas antud haldusakti, mis on üks

menetluse uuendamise kriteerium ja mis on käesolevaga täitmata. Seega ei ole võimalik

uuendada menetlust, mida ei ole alustatud. Kaebaja esitatud epikriisi ei saa pidada uueks

3-25-1446

oluliseks tõendiks, kuna kaebaja on menetluse käigus esitanud erinevaid epikriise, sh info

töövõimetuslehe kohta, ehk sotsiaalhoolekande osakond on olnud kaebaja tervislikust

seisundist teadlik. 13.05.2025 epikriis ei tõenda, et kaebajal ei olnud võimalust osaleda

sotsiaaltöö spetsialistiga kohtumisel videosilla vahendusel või tulla vastuvõtule või viia läbi

kodukülastust ja osaleda toimetulekuõppes. Epikriisis olev viide sellele, et kohtumisele tulek

oli raskendatud, ei tähenda, et see oleks olnud võimatu. Lisaks ei ole sotsiaalhoolekande

osakonna hinnangul võimalik veenduda, kas epikriisis kajastuv kokkuvõte on märgitud

vastavalt patsiendi sõnadele või on tegemist arsti hinnanguga, mistõttu on vajalik arsti

sellekohane kinnitus (allkiri, pitsat vm). Väide, et arst ei saa tõendit allkirjastada, kuivõrd arst

töötab kodust, ei ole eluliselt usutav.

3. Kaebaja esitas 15.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks

lahendama tema 13.05.2025 taotlus 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste

taotluste menetluse uuendamiseks uuesti.

4. Tallinna Halduskohus palus 02.06.2025 kohtunõudega Tallinna linnal esitada

haldusmenetluse dokumendid ja andis linnale võimaluse esitada seisukoht kaebuse menetlusse

võtmise kohta.

5. Tallinna linn esitas 04.06.2025 kaebaja menetluse uuendamise taotlusega seonduvad

dokumendid ja oma seisukoha. Tallinna linn palus jätta kaebus menetlusse võtmata ja

lõpetada haldusasja menetlus.

Vastustaja on seisukohal, et 15.05.2025 kaebus ei ole lubatav, kuna tegemist on HKMS § 43

lg 1 p 2 mõttes korduva kaebusega.

6. Kaebaja esitas 04.06.2025 kohtule seisukoha, milles leidis, et kaebaja haiguslehe

puudumine või selle olemasolu ei oma tähtsust, kuna kaebaja pöördumised ja ravi on arstide

poolt fikseeritud, ning ka töötu inimene võib haigestuda. Kaebaja selgitas, et ta ei ole kunagi

olnud epikriisis märgitud perearsti vastuvõtul, vaid kõik konsultatsioonid on toimunud

telefonitsi iga kahe nädala tagant, kusjuures perearst pakkus kaebajale välja märkida epikriisi

märkega „tõend“. Kaebaja ei ole kunagi keeldunud telefonikõnest sotsiaaltöötajaga. Samas on

kaebaja teinud vastustajale nii veebruaris kui ka märtsis mitmeid telefonikõnesid ja vastustaja

keeldus kõikides kõnedes tema taotlustega seotud küsimusi arutamast. Arstilt saadud tõend oli

aga oluline kaebajale toimetulekutoetuse määramise otsustamisel. Kaebaja tervislik seisund

oli ajavahemikus 24.02.2025 – 30.04.2025 väga halb. Kaebaja esitas 22.06.2025 kohtule

avalduse, mille teatas enda tervisliku seisundi halvenemisest ning selgitas, et kuigi ta ei pea

vastustajat tema tervisliku seisundi eest täielikult vastutatavaks, on ta äärmiselt ärritunud,

kuna sotsiaaltöötaja suhtumine on viinud kaebaja stressiseisundisse. Kaebaja esitas

24.07.2025 seisukoha, milles selgitas, et tema käsutuses ei ole rahalisi vahendeid, mis asuvad

kolmanda isiku pangakontol, kuna need vahendid ei kuulu kaebajale.

7. Kaebaja esitas 26.07.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub tuvastada kaebaja

veebruarikuu taotluse uuest läbivaatamisest keeldumise õigusvastasus ning kohustada

vastustajat taastama menetlus veebruarikuu taotluse osas. Kaebaja põhjendab taotlust sellega,

et vastustaja tunnistas kaebaja maikuu toetuse taotluse menetluses, et kaebaja meditsiiniline

seisund oli põhjendatud, kuid keeldus neid asjaolusid tagasiulatuvalt arvesse võtmast, kuigi

tõendid hõlmavad ka veebruarikuud. Toetuse määramine maikuu eest ja samal ajal

keeldumine veebruarikuu menetluse uuendamisest, st veebruarikuu taotluse uuesti

hindamisest, kuigi asjaolud on samad, viitab vastuolulisele ja põhjendamatult valikulisele

halduskäitumisele.

2(3)

3-25-1446

8. Kaebaja esitas 27.07.2025 kaebuse täienduse, milles esitas haldusasja 3-24-2894

menetluse kronoloogia.

9. Tallinna Halduskohus jättis 01.08.2025 määrusega Tallinna linna taotluse menetluse

lõpetamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja tagastas F.L kaebuse (resolutsiooni p 2).

Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, kuivõrd ilmselgelt perspektiivitu

kaebuse esitamisel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt

põhjendatud (Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-2163, p 11).

10. F.L esitas Tallinna Ringkonnakohtule 01.08.2024 määruskaebuse halduskohtu

01.08.2025 määrusele, millega tagastati tema kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja

esitas 01.08.2025 teatise ja täiendava seisukoha, 02.08.2025 arvamuse, 03.08.2025 kaebuse

täienduse.

11. Kaebaja esitas 04.08.2025 Tallinna Ringkonnakohtule menetluse lõpetamise taotluse.

Kaebaja on taotluses märkinud järgnevat: „võtan kaebuse tagasi ja avaldan soovi vaidluse

lõpetamiseks. Palun lõpetada kaebuse menetlemine“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohtu menetluses on kaebaja määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.08.2025

määruse resolutsiooni p 2 peale, millega tagastati kaebaja kaebus. Ringkonnakohus tõlgendab

kaebaja 04.08.2025 avaldust määruskaebusest loobumise avaldusena.

13. HKMS § 209 järgi on määruskaebuse esitajal õigus kuni määruskaebuse lahendamiseni

määruskaebusest loobuda. Sellisel juhul lõpetab kohus määruskaebuse menetluse määrusega.

Määruskaebuse esitaja ei saa enam esitada vaidlustatud määruse peale uut määruskaebust.

14. Halduskohus on kaebaja samalaadsete ja seonduvate asjade menetluse juba lõpetanud, sh

on halduskohus kaebajale nii 29.04.2025 selgitustes haldusasjas nr 3-25-990 kui ka

25.04.2025 teates haldusasjas nr 3-25-1197 selgitanud kaebajale loobumise tagajärgi, mistõttu

tuleb eeldada, et kaebaja on teadlik mh määruskaebusest loobumise tagajärgedest.

Määruskaebemenetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid ei esine. Seega võtab

ringkonnakohus HKMS § 209 alusel määruskaebusest loobumise avalduse vastu ja lõpetab

määruskaebuse menetluse.

15. Määruskaebusest loobumise tõttu ei saa F.L enam esitada uut määruskaebust Tallinna

Halduskohtu 01.08.2025 määruse resolutsiooni punkti 2 peale.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)