2-20-17183/140 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17183

Kohtuasi

Neutra Capital AS-i hagi IWG Global Investments

vastu garantiikirjast tuleneva 230 679 euro ja viiviste

saamiseks

Neutra Capital AS-i hagi Estonian Centres Company

No 1 OÜ vastu põhinõude 2 320 208,36 eurot ja

viiviste saamiseks.

IWG Global Investments vastuhagi Neutra Capital

AS-i vastu põhinõude 431 422,20 euro ja viiviste

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

pankrotihaldur Mark Uska 09.02.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastukostja): Neutra Capital AS (endise

ärinimega Fausto Capital OÜ, registrikood 11939341),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson

Kostja I (vastuhageja): IWG Global Investments

(Luksemburgi registrikood B200985), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Paul Künnap, Mirjam

Vichmann ja Marcus Niin

Kostja II: Estonian Centres Company No 1 OÜ

(pankrotis) (registrikood 14379196) pankrotihaldur

Mark Uska

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.01.2025 määrus resolutsiooni p 3 osas, milles

maakohus mõistis Estonian Centres Company No 1 OÜ-lt (pankrotis) Neutra

Capital AS-i kasuks välja menetluskulud 666,50 eurot. Teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta Neutra Capital AS-i kantud menetluskulud 666,50 eurot

Estonian Centres Company No 1 OÜ-lt (pankrotis) välja mõistmata, piirdudes

2-20-17183

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega. Jätta muus osas Harju

Maakohtu 24.01.2025 määruse resolutsioon muutmata.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada hageja Neutra Capital AS-i avaldus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2. Määrata kindlaks hageja Neutra Capital AS-i kantud hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ning mõista IWG Global Investments-ilt välja

menetluskulud summas 9916,07 eurot (ilma käibemaksuta) Neutra Capital

AS-i kasuks.

3.3. Määrata kindlaks hageja Neutra Capital AS-i kantud hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus seoses kaja menetlemisega, milleks on

õigusabikulud summas 666,50 eurot (ilma käibemaksuta).

3.4. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb IWG Global

Investments-il tasuda Neutra Capital AS-ile hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (s.o 9916,07 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

3.5. Estonian Centres Company No 1 OÜ-l (pankrotis) tuleb tasuda Neutra

Capital AS-ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 666,50 eurot)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli Neutra Capital AS-i (hageja) hagi IWG Global Investments

(kostja I) vastu, milles hageja palus kostjalt I hageja kasuks välja mõista põhinõudena 230 679

eurot ja viivise seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (tsiviilasi nr 2-20-

17183). Tartu Maakohtu menetluses oli hageja hagi Estonian Centres Company No 1 OÜ

(pankrotis, kostja II) vastu, milles hageja palus kostjalt II hageja kasuks välja mõista

põhinõudena 2 320 208,36 eurot ja viivise määras 28% aastas kuni põhinõude täitmiseni

(tsiviilasi nr 2-21-6322). Harju Maakohus liitis nimetatud tsiviilasjad ühte menetlusse.

Tsiviilasja numbriks sai 2-20-17183.

2. Harju Maakohtu menetluses oli kostja I hagi hageja vastu, milles kostja I palus hagejalt

kostja I kasuks välja mõista põhinõudena 431 422,20 eurot ja viivise seaduses sätestatud

2-20-17183

määras kuni põhinõude täitmiseni (tsiviilasi nr 2-21-7137). Nimetatud tsiviilasi liideti

praeguse asjaga ja menetleti vastuhagina.

3. Maakohus rahuldas 30.09.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt II hageja kasuks välja

leppetrahvi 287 614,80 eurot, kahjuhüvitise 2 032 593,56 eurot, viivise (kahjuhüvitiselt 2 032

593,56 eurot) alates 02.09.2020 kuni 30.09.2022 summas 1 182 955,15 eurot ning viivise

28% aastas põhinõudelt (2 032 593,56 eurolt) alates 01.10.2022 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 03.05.2019 garantiikirja alusel

230 679 eurot, viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

(summalt 230 679 eurot) alates 23.09.2020 kuni 30.09.2022 summas 37 299,30 eurot ja

viivise alates 01.10.2022 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja I

vastuhagi jäi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus

otsustas määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 177 lg 2

sätestatud korras. Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.03.2023 otsusega kostja I apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja rahuldas kostja II apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas

maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude kostja II vastu 1 286 544,60

eurot ületavas osas ja sellelt arvestatud viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hageja nõude kostja II vastu 1

286 544,60 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatud viivise saamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis kostja II vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud kummagi poole

enda kanda, v.a kaja esitamisega seotud menetluskulud, mis jäid kostja II kanda. Kostja I

vastu esitatud hagiga ja vastuhagiga seotud menetluskulud jäid kostja I kanda.

Ringkonnakohus täiendas maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 5 sõnadega „kuni põhinõude

täitmiseni“. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:



Rahuldada hageja hagi kostja I vastu.



Välja mõista kostjalt I hageja kasuks garantiisumma 230 679 eurot ja maakohtu otsuse

kuupäeva (30.09.2022) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 37 299,30 eurot ning

alates 01.10.2022 viivis põhinõudelt (230 679 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.



Rahuldada hageja hagi kostja II vastu osaliselt.



Välja mõista kostjalt II hageja kasuks põhinõudena 1 286 544,60 eurot ja

ringkonnakohtu otsuse kuupäeva (31.03.2023) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

928 382,68 eurot ning alates 01.04.2023 põhinõudelt (1 286 544,60 eurot) viivis 28%

aastas kuni põhinõude täitmiseni.



Jätta kostja I vastuhagi hageja vastu rahuldamata.



Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kostja II vastu esitatud hagiga seotud

menetluskulud kummagi poole enda kanda (s.o 70% kogu asja mahust), v.a kaja

esitamisega seotud menetluskulud, mis jätta kostja II kanda.



Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kostja I vastu esitatud hagiga ja vastuhagiga

seotud menetluskulud (sh otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise taotluse

menetlemisega seotud kulud) kostja I kanda (s.o 30% kogu asja mahust).

Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kostjad kassatsioonkaebuse.

5. Riigikohus jättis 11.09.2023 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kostjate

kassatsiooniastme menetluskulud kostjate endi kanda. Riigikohtu määrus jõustus 11.09.2023.

2-20-17183

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas 24.01.2025 määrusega, mida parandas 07.04.2025 vigade parandamise

määrusega, hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks avalduse osaliselt,

määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt I

välja menetluskulud summas 9916,07 eurot (ilma käibemaksuta) hageja kasuks. Maakohus

määras kindlaks hageja kantud hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis

kostjalt II välja menetluskulud 666,50 eurot, s.o õigusabikulud summas 666,50 eurot (ilma

käibemaksuta) hageja kasuks. Kohus märkis, et kostjatel I ja II tuleb määruse jõustumisest

kuni täitmiseni tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Maakohus järeldas, et hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus tsiviilasjas nr 2-20-

17183 on 19 161,60 eurot, mille lisandub riigilõiv 2100 eurot, kokku 21 261,60 eurot. Hageja

põhjendatud menetluskulud maakohtus tsiviilasjas nr 2-21-6322 on 2395,75 eurot, millele

lisandub riigilõiv 3400 eurot, kokku 5795,75 eurot. Hageja kaja menetlemisega seotud

põhjendatud menetluskulud on 666,50 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud

ringkonnakohtus on 5996,20 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus on kokku 33 053,55 eurot (21 261,60 + 5 795,75 + 5996,20).

8. Vastavalt ringkonnakohtu otsuses määratud menetluskulude jaotusele, jäid kostja I vastu

esitatud hagiga ja vastuhagiga seotud menetluskulud (sh otsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamise taotluse menetlemisega seotud kulud) kostja I kanda (s.o 30% kogu asja

mahust). Seega määras maakohus kindlaks, et hageja kantud hüvitatavate kulude rahaline

suurus on 9916,07 eurot (30% hageja põhjendatud menetluskuludest summas 33 053,55 eurot)

(ilma käibemaksuta), mille maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja.

9. Ringkonnakohus jättis kaja esitamisega seotud kulud kostja II kanda. Hageja põhjendatud

kaja esitamisega seotud menetluskulu oli 666,50 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohus

mõistis kostjalt II hageja kasuks välja.

10. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuli hüvitatavad

menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.

11. Kohus märkis TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

12. Kostja II pankrotihaldur esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada

resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas, millega kohus mõistis kindlaksmääratud menetluskulude

hüvitise kostjalt II hageja kasuks välja ja kohustas kostjat II tasuma menetluskuludelt viivist

seadusjärgses määras.

12.1. Kostja II väitel mõistis maakohus põhjendamatult hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

kostjalt II välja. Harju Maakohus kuulutas 05.12.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14601

välja kostja II pankroti. Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus tsiviilasjas tehtud lahend

on jõustunud ja enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist kuulutatakse välja

menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll kindlaks

määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista.

2-20-17183

12.2. Pankrotivõlgnikult hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmine on

vastuolus pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-ga 6.

Menetlusosaliste seisukohad

13. Hageja leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osas, millega kohus mõistis

kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise kostjalt II hageja kasuks välja

14. Kostja I ei esitanud määruskaebuse osas seisukohta.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada määruse resolutsiooni p 3 osas, milles kohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja

menetluskulud 666,50 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab

hageja kantud menetluskulud kostjalt II välja mõistmata, piirdudes menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramisega. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

kuulub rahuldamisele osaliselt.

17. Kostja II vaidlustab maakohtu määruse selle resolutsiooni p-ide 3 ja 4 osas osaliselt.

18. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 kohaselt määras kohus kindlaks hageja kantud

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja

menetluskulud 666,50 eurot, s.o õigusabikulud summas 666,50 eurot (ilma käibemaksuta).

Kostja II on vaidlustanud seejuures otsustuse, millega mõisteti kostjalt II hageja kasuks

menetluskulud, s.o 666,50 eurot välja. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus on

selles osas põhjendatud ja maakohtu määrus kuulub tühistamisele määruse resolutsiooni p 3

osas, millega kohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 666,50 eurot.

18.1. Vaidlus puudub, et kostja II pankrot kuulutati välja 05.12.2023. Maakohus määras

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 24.01.2025 määrusega, s.o pärast kostja II pankroti

väljakuulutamist.

18.2. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus enne hüvitatavate menetluskulude

kindlaksmääramist kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab

kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja

mõista (vt ka RKTKm 27.01.2014, 3-2-1-176-13, p 14). Menetluskulude

kindlaksmääramiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erireeglid, kuid

kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate

väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Seega saab hageja menetluskulude nõude kostja

II vastu esitada võlausaldajana pankrotiseaduses sätestatud korras.

2-20-17183

18.3. Eeltoodust tulenevalt teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab hageja

resolutsiooni p-s 3 kantud menetluskulud kostjalt II välja mõistmata, piirdudes

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega.

19. Maakohus märkis hageja taotlusel määruse resolutsiooni p-is 4 TsMS § 177 lg-st 4

lähtudes, et kostjal II tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates määruse

jõustumisest tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist ei

arvestata kostja pankrotimenetluse kestel (PankrS § 35 lg 1 p 6). Riigikohus selgitas, et

PankrS § 167 lg-st 1 tulenevalt jätkub intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu esitatud

nõuetelt pärast pankrotimenetluse lõppemist. Kuna pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise

arvestamise peatumine on seadusest tulenev tagajärg, ei ole kohtuotsus vastuolus PankrS § 35

lg 1 p-ga 6, kui enne pankroti väljakuulutamist esitatud hagi alusel mõistetakse

pankrotivõlgnikult pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist tehtud kohtuotsusega välja viivis

põhivõlgnevuselt hagiavalduse esitamisest põhivõlgnevuse tasumiseni. Pankrotihaldur ja

kohus saavad sellise nõude tunnustamisel arvestada PankrS § 35 lg 1 p-ga 6. Ka kohtutäitur

saab sellise nõude täitmisel arvestada PankrS § 35 lg 1 p-ga 6 ja § 167 lg-ga 1 (RKTKo

20.06.2025, 2-22-17410/44 p 29). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub sama põhimõte ka

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise korral (vt ka TrtRnKm

31.08.2022, 2-21-125450, p 15.4). Seega ei muuda ringkonnakohus määrust resolutsiooni p 4

osas.

20. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

21. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)