2-26-892/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-892

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R Si vastu võla nõudes

Hagihind

3743,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479);

Hageja lepinguline esindaja: S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ,

e-post: xxx);

Kostja: R S (isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi R S vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista kostjalt R S hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 431,61

eurot, põhivõlgnevuselt viivis 118,1 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast 13.03.2026 kuni põhivõlgnevuse (431,61) tasumiseni.

3. Mõista kostjalt R S hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1137,82

eurot, viivis 159,21 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast 13.03.2026 kuni põhivõlgnevuse (1137,82) tasumiseni.

4. Mõista kostjalt R S hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 197,6

eurot, viivis 58,41 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast 13.03.2026 kuni põhivõlgnevuse (197,6) tasumiseni.

5. Mõista kostjalt R S hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

sissenõudmiskulud 50 eurot.

6. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

7.1 Jätta menetluskulud 66,3% ulatuses kostja ja 33,7% ulatuses hageja kanda.

7.2 Mõista kostjalt R S hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

menetluskulud 361,3 eurot.

7.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (361,3 eurot) tuleb kostjal R S tasuda

hagejale Aktiva Finance Group OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja Aktiva Finance Group OÜ esitas 14.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja

R S vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 28.01.2026 määrusega menetlusse. Kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja 2-26-892 lihtmenetluses, mille kohta on kohus täpsemad

selgitused andnud Harju Maakohtu 28.01.2026 kohtumääruses. Kostja ei ole hagile vastanud.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2. xxx ja R S sõlmisid 08.10.2022 kliendilepingu nr xxx, mis andis kostjale võimaluse lihtsal

viisil liituda xxx teenustega, kasutada e-keskkondi, osta kaupu ja sõlmida muid lepinguid xxx.

Kliendilepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks

olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. xxx ja R S sõlmisid 08.10.2022 järelmaksu

müügilepingu nr xxx, millega sai kostja kauba Apple iPhone 11 64 GB maksumusega 499,00

eurot ja telefonikatte KEY Premium Apple iPhone XR/11-le maksumusega 14,90 eurot.

Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

20.11.2022–20.10.2023.

3. Lepingu nr xxx krediidi kulukuse määr oli 30,89% aastas ja intressimäär 21,90% aastas.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse krediidisummat (513,90 €), intressimäära

(21,90%), osamaksete arvu (12), laenulepingu sõlmimise tasu (19,90 €) ja igakuist lepingu

haldustasu (0,00 €). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestas krediidiandja kostja

laenutaotluse andmeid ja krediidianalüüsi.

4. Kostja sõlmis xxx iseteeninduses täiendavalt kaubale Apple iPhone 11 64 GB,

seadmekindlustuse igakuise maksega 7,90 eurot.

5. xxx ja R S sõlmisid 15.11.2022 järelmaksu müügilepingu nr xxx, millega sai kostja Apple

iPhone 14 Plus 256 GB maksumusega 1199,00 eurot ja seadme Apple AirPods maksumusega

139,90 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel perioodil 17.11.2022 – 21.11.2024.

6. Lepingu nr xxx krediidi kulukuse määr oli 24,76% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel võeti arvesse krediidisummat (1338,90 €), intressimäära 21,90%, osamaksete

arvu (24), laenulepingu sõlmimise tasu (19,90 €), igakuist lepingu haldustasu. Krediidiandja

tugines krediidivõimelisuse hindamisel krediidianalüüsile ja kostja esitatud laenutaotluse

andmetele.

7. Kostja sõlmis xxx iseteeninduses täiendavalt kaubale Apple iPhone 14 Plus 256 GB

seadmekindlustuse igakuise maksega 12,90 eurot ja kaubale Apple AirPods

seadmekindlustuse igakuise maksega 3,90 eurot.

8. Hageja toob esile, et xxx on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid

arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas xxx teenuseid nende eest tasumata.

Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli

kirjas xxx poolt regulaarselt esitatud arvetel.

9. Esialgne võlausaldaja edastas kostjale 31.07.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

andis täiendava 14 päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Esialgne võlausaldaja hoiatas,

juhuks kui võlgnevust ei tasuta loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks alates 14.08.2023. Kostjalt on

toimunud esialgsele võlausaldajale arvete alusel laekumisi summas 133,99 eurot. Esialgne

võlausaldaja arvestas laekumise detsember 2023 võlgnevuse katteks summas 125,62 eurot ja

jäägi summas 8,37 € jaanuar 2023 katteks.

10. Hagihind 3743,11 eurot koosnes põhinõudest summas 1716,81 eurot, intressinõudest

summas 132,40 eurot, sissenõudmiskuludest 50,00 eurot, lepingutasust 22,09 eurot,

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõudest 1299,04 eurot ja

edasiulatuvast viivisenõudest 522,77 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse

erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust

koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

12. xxx loovutas 25.07.2025 Aktiva Finance Group OÜ-le lepingust nr xxx, nr xxx, Apple

iPhone 11 seadmekindlustuse lepingust, Apple iPhone 14 Plus seadmekindlustuse lepingust ja

Apple AirPods seadmekindlustuse lepingust tulenevad nõuded õigusega nõuda viivist,

kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 113, 116-120).

13. Hagi kohaselt sõlmisid xxx AS ja R S 08.10.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel

sai kostja Apple iPhone 11 64 GB must maksumusega 499 eurot ja telefonikate KEY

Premium Apple iPhone XR/11-le maksumusega 14,90 eurot (dtl 34). Kostja kohustus

järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.11.2022–

20.10.2023 makseperioodiga 12 kuud ja intressiga 21,90% (dtl 34-35).

14. Hagi kohaselt sõlmisid xxx ja R S 15.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai

kostja Apple iPhone 14 Plus 256 GB valge maksumusega 1199 eurot ja Apple AirPods

maksumusega 139 eurot (dtl 49). Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel perioodil 17.11.2022–20.11.2024 makseperioodiga 24 kuud ja

intressiga 24,76% (dtl 49-50).

15. Kohtu hinnangul vastavad kostja ja xxx sõlmitud järelmaksulepingud nr xxx ja nr xxx

tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg-st 2

tuleneb, et krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine.

Õiguskirjanduses on jõutud seisukohale, et järelmaksuga müügileping on üks levinuimaid

tasulise maksetähtpäeva edasilükkamise lepinguid. Sellise lepingu sõlmimine võimaldab

ostjal tasuda kauba eest teatava perioodi jooksul pärast kauba ostjale üleandmist ning vastavat

järelmaksuga tasutavat osamakset intressitakse järelmaksu perioodi jooksul (VÕS komm II

(2019), § 401, p 3.1.2.). Lepingu nr xxx kohaselt kohustus kostja tasuma 12 osamakset

keskmiselt 49,93 euro suuruses (dtl 35). Lepingu osamaksed sisaldasid lisaks põhiosale ka

igakuist intressi (dtl 35). Lepingu nr xxx kohaselt kohustus kostja tasuma 24 osamakset

keskmiselt 67,79 euro suuruses (dtl 50). Lepingu osamaksed sisaldasid lisaks põhiosale ka

igakuist intressi (dtl 50). Seega oli tegemist mõlema lepingu näol tarbijakrediidilepinguga.

16. Hageja põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõuded võiksid kuuluda

rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel.

Põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema

järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse ja viivise

maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja

vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete

puudumine või nende alusetus.

17. Vastavalt järelmaksu lepingule nr xxx oli krediidi kulukuse määr 30,89% aastas (dtl 34).

Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2022.

aasta oktoobris (08.10.2022 lepingu sõlmimisel) oli 16,30%, seega ei ületa lepingu

krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on

kehtiv.

18. Vastavalt järelmaksu lepingule nr xxx oli krediidi kulukuse määr 24,76% aastas (dtl 49).

Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2022.

aasta novembris (15.11.2022 lepingu sõlmimisel) oli 16,30%, seega ei ületa lepingu

krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on

kehtiv.

19. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega

kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

20. Lepingute sõlmimise ajal (08.10.2022 ja 15.11.2022) kehtinud ja praegu kehtiva VÕS §

4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik

talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

21. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr xxx kohta esitas

hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule hageja

krediidianalüüsi koos laenutaotlusega (dtl 39-45). Kostja veebitaotlusest nähtub, et lepingu

sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek oli 1500 eurot (palk) ning kohustusi ei olnud.

Hageja esitas kohtule ka krediidianalüüsi, milles leidis, et kostjal pole maksehäireid (dtl 43) ja

et kliendi võetud kohustus on kostjale jõukohane.

22. Lepingu nr xxx kohta esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamiseks kohtule hageja krediidianalüüsi koos laenutaotlusega (dtl 57-61). Kostja

veebitaotlusest nähtub, et lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek oli 2000 eurot

(palk) ning kohustuseks oli xxx järelmaksu tasumine 49,93 eurot. Hageja esitas kohtule ka

krediidiandja tehtud krediidianalüüsi, mille alusel leidis krediidiandja, et kostjal pole

maksehäireid (dtl 59) ja et kliendi võetud kohustus oli kostjale jõukohane.

23. Krediidiandja ei teinud lepingute sõlmimisel kindlaks kostja tegelikku sissetulekut ja

kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandja tugines

kostja enda esitatud teabele ning krediidianalüüsile. Senise kohtupraktika põhjal ei saa seda

piisavaks lugeda. Krediidiandja ei suhtunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisse

piisavalt tõsiselt. Muuhulgas ei pidanuid krediidiandja veidraks, et kostjal ei olnud

järelmaksu lepingute sõlmimise ajal kohustusi või, et kohustuseks oli ainult Telia järelmaksu

tasumine. Oluline on enne tarbijale krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt

kindlaks ei tehtud. Järelikult ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga

praeguse vaidluse esemeks olevaid järelmaksulepinguid sõlmida.

24. Vaidlusaluste lepingute sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine

seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe

esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule,

et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest

nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud.

25. Hageja täpsustas 27.01.2026 esitatud vastuses, et juhul kui kohus asub seisukohale, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis soovib hageja kostjalt

välja mõista järelmaksu lepingust nr xxx tuleneva põhiosa 431,61 eurot ning viivise põhiosalt

431,61 eurolt alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast kuni tasumiseni, lepingus

kokkulepitud määras 30,45% aastas.

26. Hageja täpsustas ka, et juhul kui kohus asub seisukohale, et lepingu nr xxx sõlmimisel on

samuti rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis soovib hageja välja mõista põhiosa

jäägi 1137,82 eurot ning viivise põhiosalt 1137,82 eurolt alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast 21.11.2024 kuni tasumiseni, lepingus kokkulepitud määras 30,45% aastas.

27. Kuivõrd mõlema lepingu lõpptähtajad on saabunud, siis on muutunud nõuded

sissenõutavaks. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 alusel kohaldatakse lepingujärgse intressi asemel

seadusjärgset intressimäära, siis kohaldab kohus sama põhimõtet ka viivisele. Kohus ei nõustu

hageja väidetega, et käesolevas asjas tuleks kohaldada lepingujärgset viivisemäära.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on teha kindlaks, et

tarbijakrediidileping sõlmitakse krediidivõimelise tarbijaga, kes suudab lepingust tulenevaid

kohustusi täita. Kuivõrd krediidiandja ei tuvastanud kostja krediidivõimelisust, siis

regulatsiooni eesmärgist lähtuvalt ei kohalda kohus lepingujärgset intressimäära. Käesolevas

asjas on põhivõlgnevuselt (431,61) viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud muutuvas määras alates lepingu nr xxx lõpptähtajale järgnevast päevast 21.10.2023

kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.03.2026 (viivitus 874 päeva) 118,1 eurot. Lepingu nr xxx

põhivõlgnevuselt (1137,82) lõpptähtajale järgnevast päevast 21.11.2024 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 12.03.2026 (viivitus 477 päeva) on viivis 159,21 eurot

28. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne krediidiandja ja kostja 08.10.2022 Apple iPhone

11 64 GB kindlustuslepingu, mille igakuine makse oli 7,90 eurot (dtl 37). Lisaks sõlmisid

15.11.2022 esialgne krediidiandja ja kostja Apple iPhone 14 Plus 256 GB valge seadme

kindlustuslepingu, mille igakuine kindlustusmakse oli 12,90 eurot (dtl 53) ja Apple AirPods

seadme kindlustuslepingu, mille kindlustusmakse oli 3,90 eurot (dtl 55).

29. Hageja kindlustuslepingust tulenevad nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108

lg 1 alusel. Kindlustuslepingute põhivõlgnevuse ja viivise nõude rahuldamiseks peavad

esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse ja

viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja

vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete

puudumine või nende alusetus. Kohtule esitatud asjaolude põhjal ei ole kindlustuslepingutes

viivisemäära kokku lepitud. Kui hageja soovib tugineda järelmaksulepingutes sätestatud

viivisemääradele kindlustuslepingute puhul, siis kohus sellist nõuet ei rahulda, kuna see oleks

vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega. Seadusjärgse viivisemäära kohaldamise

kohta vaata ka käesolevas otsuses kohtu põhjendusi p-s 27. Seega kohaldab kohus

seadusjärgset viivisemäära. Vastavalt hageja esitatud asjaoludele ei ole kostja

kindlustuslepingute makseid sooritanud ning esialgne krediidiandja luges lepingute

lõpptähtajaks 14.08.2023. Kostja pole sellele asjaolule vastu vaielnud. Hageja esitatud

asjaolude kohaselt on esimesest kindlustuslepingust tulenev põhivõlgnevus 63,20 eurot, teise

seadme kindlustuslepingu põhivõlgnevus oli 103,20 eurot ning kolmanda seadme

kindlustuslepingu põhivõlgnevus oli 31,20 eurot. Kuna kindlustuslepingute lõpptähtaeg oli

14.08.2023, siis arvestab kohus viivise alates 15.08.2023 kuni kohtuotsuse tegemise päevani

12.03.2026 (viivitus 941 päeva). Sellest tulenevalt on kindlustuslepingute viivised vastavalt

18,68 eurot, 30,51 eurot ja 9,22 eurot.

1. Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p

3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise

andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kostjaga

sõlmitud järelmaksulepingu xxx ja xxx punktis 16 oli kirjas, et müüja või kolmanda isiku

nõudmisel on ostja kohustatud hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt

võlaõigusseaduses toodud hüvise määradele. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue

on põhjendatud summas 50 eurot ning rahuldab selle.

30. Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja

järelmaksulepingult nr xxx põhivõlgnevuse 431,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

118,1 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (13.03.2026) kuni kohase

täitmiseni. Järelmaksulepingult nr xxx mõistab kohus kostjalt välja põhivõlgnevuse summas

1137,82 eurot, viivise 159,21 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

(13.03.2026) kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab välja ka sissenõudmiskulud 50 eurot.

31. Kindlustuslepingutest rahuldab kohus hagi põhivõlgnevuse summas 197,6 eurot (63,20 +

103,20 + 31,20), millele lisandub võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga (12.03.2026) 58,41 eurot (18,68 + 30,51 +

9,22) ning edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

(13.03.2026) kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.

32. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

34. Kuivõrd arvestades hagi hinda kohus rahuldab hagi ligikaudu 66,3% ulatuses, peab kohus

juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 33,7% ulatuses hageja ja

66,3% ulatuses kostja kanda.

35. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 455 eurot ja hageja

õigusabikulud 338 eurot, kokku 793 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt

on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 455 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus

on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele (sh

dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja lisade komplekteerimine) 1,5 tunni ulatuses.

Hagiavalduse näol on sisuliselt tegemist tüüphagiga, millesarnaseid esitab hageja oma

tegevuses massiliselt paljude võlgnike vastu ja mille koostamisele kuluv aeg peaks olema

tavapärasest lühem. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/h ei pea kohus samuti

mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas

on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja

mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h. Hageja menetluskulud kuuluvad

hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 545 (455 + 90) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 361,3 eurot (s.o 545-st

eurost 66,3%) ning menetluskuludelt (361,3 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus ei rahulda hageja

taotlust, et väljamõistetud menetluskulude summa kantaks Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse

täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.

36. Kuna kostja pole menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastanud, siis ei ole kostjal

saanud käesolevas asjas menetluskulusid tekkida, mistõttu ei saa kohus kostja

menetluskulusid ka kindlaks määrata.

37. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4

on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik