2-26-887/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-887

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. A. vastu võla nõudes

Hagihind

1851,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX);

Kostja: M. A. (isikukood XXX, elukoht: XXX).

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M. A. vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista kostjalt M. A. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 10.10.2024

sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus alloleva maksegraafiku

alusel ja viivis põhivõlgnevuse jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast.

Makse

tähtpäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Osamakse suurus

06.04.2026

120,65 €

1,13 €

0,22 €

1,35 €

06.05.2026

104,53 €

16,55 €

0,19 €

16,74 €

06.06.2026

87,98 €

16,84 €

0,16 €

17,00 €

06.07.2026

71,14 €

17,26 €

0,13 €

17,39 €

06.08.2026

53,88 €

17,59 €

0,10 €

17,69 €

06.09.2026

36,29 €

17,98 €

0,07 €

18,05 €

06.10.2026

18,31 €

18,31 €

0,03 €

18,34 €

3. Mõista kostjalt M. A. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 10.10.2024 sõlmitud

järelmaksulepingust nr

XXX

tulenev põhivõlgnevus 1127 eurot, viivis

põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, st 11.10.2025 kuni kohtuotsuse

tegemise päevani 12.03.2026 summas 47,95 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast 13.03.2026 kuni põhivõlgnevuse (1127 eurot) tasumiseni.

4. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.

5.2 Mõista kostjalt M. A. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud

303,75 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (303,75 eurot) tuleb kostjal M. A. tasuda

hagejale Aktiva Finance Group OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja Aktiva Finance Group OÜ esitas 13.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja

M. A. vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 20.01.2026 määrusega menetlusse.

Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja 2-26-887 lihtmenetluses, mille kohta on täpsemad

selgitused kohus andnud Harju Maakohtu 20.01.2026 kohtumääruses. Kostja ei ole hagile

vastanud.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Leping nr XXX

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS XXX ja M. A. 10.10.2024 järelmaksulepingu nr XXX,

mille alusel sai kostja osta kauba järelmaksuga summas 334,99 eurot. Lepingu krediidi

kulukuse määr oli 35,33% aastas ja intressimäär 14,90% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel võttis esialgne krediidiandja arvesse krediidisummat 334,99 eurot, intressimäära

14,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 06.10.2026, osamaksete arvu (24),

laenulepingu sõlmimise tasu 15,00 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 0,00 eurot. Kostja

kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

06.11.2024-06.10.2026.

3. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid ei olnud. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid kostja poolt

esitatud andmete põhjal, mille alusel tuvastas, et kostja igakuised sissetulekud olid 500 eurot

ja kohustused 0 eurot.

4. Kostjalt toimus esialgsele krediidiandjale laekumisi põhiosa katteks 31,69 eurot. Peale

nõude loovutamist sooritas kostja hagejale makseid summas 156,00 eurot, millest 30,00 eurot

arvestas hageja sissenõudekulude katteks, ning 126,00 eurot põhinõude katteks. Seega oli

tasumata põhiosa 177,30 eurot. Kostjal oli intressivõlgnevus alates 4. osamaksest ehk alates

06.02.2025 kuni ülesütlemiseni 26.02.2025 kokku 9,43 eurot (6,93+2,50). Kostja ei tasunud

intressi. Lepingu nr XXX alusel nõudis hageja viivist põhivõla summalt 177,30 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 27.02.2025 kuni hagiavalduse esitamise päevani 13.01.2026

lepingus kokku lepitud viivisemääras ehk 14,90% aastas, kokku 23,23 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist lepingu nr XXX põhinõudelt alates 14.01.2026 kuni kohustuse kohase

tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 14,90% aastas ehk 177,30 eurot x 14,90% aastas =

26,42 eurot.

Leping nr XXX

5. AS XXX ja M. A. sõlmisid 10.10.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja

kauba järelmaksuga maksumusega 1127,00 eurot. Lepingu nr XXX kohaselt oli krediidi

kulukuse määr 36,51% aastas ja intressimäär 15,90% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel võeti arvesse krediidisummat 1127,00 eurot, intressimäära 15,90%,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.10.2025, osamaksete arvu 12, laenulepingu

sõlmimise tasu 19,90 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 0,00 eurot. Kostja kohustus kauba

eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.11.2024-10.10.2025.

6. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid ei olnud. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid kostja poolt

esitatud andmete põhjal, mille järgi olid igakuised sissetulekud 400 eurot ja kohustused 0

eurot.

7. Kostjalt ei toimunud laekumisi põhiosa katteks. Kostjal oli intressivõlgnevus alates 1.

osamaksest 10.11.2024 kuni ülesütlemiseni 26.02.2025 kokku summas 101,79 eurot

(26,94+24,59+23,35+21,26+5,65). Kostja ei tasunud intressi. Lepingu nr XXX alusel nõudis

hageja viivist põhivõla summalt 1127,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

27.02.2025 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.01.2026 lepingus kokku lepitud

viivisemääras 15,90% aastas, kokku 157,59 eurot. Hageja nõudis viivist ka edasiulatuvalt

põhinõudelt alates 14.01.2026 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras

15,90% aastas, kokku 179,19 eurot. Samuti nõudis hageja sissenõudmisega seotud kulusid

kokku summas 50,00 eurot.

8. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 04.02.2025 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Ülesütlemise hoiatuse seisuga oli kostja lepingu nr XXX

võlgnevuses 10.11.2024-10.01.2025 osamaksetega ja lepingu nr XXX puhul 06.01.2025-

06.02.2025 osamaksetega.

9. 26.02.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise teatised edastati kostja

lepingujärgsele aadressile XXX. AS XXX loovutas 27.02.2025 kostja vastased nõuded Aktiva

Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

10. Hagihind 1851,95 eurot koosnes põhinõudest 1304,30 eurot, intressinõudest 111,22 eurot,

sissenõudmiskuludest 50,00 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivisest 180,82 eurot ja edasiulatuvast viivisest 205,61 eurot.

11. Hageja esitas kohtule 16.01.2026 lepingute ümberarvestused. Kostja sai lepingu XXX

alusel kauba maksumusega 334,99 eurot. Kokku tegi kostja tagasimakseid esialgsele

krediidiandajale 82,56 eurot ning hagejale 156,00 eurot, kokku summas 238,56 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt olid täies ulatuses tasutud osamaksed 06.11.2024-06.03.2026 ja

osaliselt 06.04.2026 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ei saanud hageja lugeda lepingut

kehtivalt üles öelduks, seega esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palus

hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palus välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksegraafiku alusel ja lepingujärgse viivise

14,90% põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast.

12. Kostja sai lepingu XXX alusel kauba maksumusega 1127,00 eurot, kostja ei sooritanud

tagasimakseid. Lepingu lõpptähtaeg oli 10.10.2025, seega on kogu lepingust tulenev nõue

sissenõutavaks muutunud. Hageja nõudis juhul, kui kohtu hinnangul pole vastutustundliku

laenamise põhimõtet järgitud, kostjalt põhiosa 1127,00 eurot ning viivist põhiosalt 1127,00

eurot alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast kuni tasumiseni, lepingus kokkulepitud

määras 15,90% aastas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse

erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust

koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

14. Hagi kohaselt sõlmisid AS XXX ja M. A. 10.10.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille

alusel sai kostja kauba maksumusega 334,99 eurot osta järelmaksuga. Kostja kohustus tegema

tagasimakseid perioodil 06.11.2024-06.10.2026 ja kokku lepitud intressimäär oli 14,90%

aastas (dtl 14-15). Lisaks sõlmisid AS XXX ja M. A. 10.10.2024 järelmaksulepingu nr XXX,

mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 1127,00 eurot, mille puhul kohustus

kostja tagasimakseid tegema perioodil 10.11.2024-10.10.2025 ja lepingu intressimäär oli

15,90% aastas (dtl 21-22).

15. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja kõiki osamakseid tasunud. Kostja

oli lepingu nr XXX alusel tagasimakseid kokku teinud summas 238,56 eurot ja lepingu nr

XXX alusel pole kostja tagasimakseid teinud. Hageja nõuab käesoleval juhul kostjalt

lepingutest tulenevate kohustuste täitmist.

16. Hageja esitas nõude loovutamise teatise, mille kohaselt XXX AS loovutas 27.02.2025

Aktiva Finance Group OÜ-le lepingust nr XXX tulenevad nõuded koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 33). Samuti loovutas XXX AS 27.02.2025

Aktiva Finance Group OÜ-le lepingust nr XXX tulenevad nõuded koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 34).

17. Kohtu hinnangul vastavad kostja ja AS XXX poolt sõlmitud järelmaksulepingud nr XXX

ja nr XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg-st 2

tuleneb, et krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine.

Õiguskirjanduses on jõutud seisukohale, et järelmaksuga müügileping on üks levinuimaid

tasulise maksetähtpäeva edasilükkamise lepinguid. Sellise lepingu sõlmimine võimaldab

ostjal tasuda kauba eest teatava perioodi jooksul pärast kauba ostjale üleandmist ning vastavat

järelmaksuga tasutavat osamakset intressitakse järelmaksu perioodi jooksul (VÕS komm II

(2019), § 401, p. 3.1.2.). Vaidlus puudub selles, et mõlemast lepingust tulenevad kaubad on

kostjale üle antud, mille maksumus oli lepingu nr XXX kohaselt 334,99 eurot ja lepingu nr

XXX kohaselt 1127,00 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingu nr XXX kohaselt 24 osamakset

suurusega 18,78 eurot (dtl 14). Lepingu nr XXX kohaselt kohustus kostja tasuma 12

osamakset 110,72 euro suuruses (dtl 21). Mõlema lepingu osamaksed sisaldasid lisaks

põhiosale ka igakuist intressi (dtl 15, 22). Seega oli tegemist tarbijakrediidilepingutega.

18. Hageja põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõuded võiksid kuuluda

rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel ja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel.

Põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema

järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi,

sissenõudmiskulude ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne

lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate

kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.

19. Vastavalt järelmaksulepingule nr XXX oli krediidi kulukuse määr 35,33% aastas (dtl 14)

ja lepingu nr XXX sõlmimisel oli krediidi kulukuse määr 36,51% (dtl 21). Eesti Panga poolt

avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2024. aasta oktoobris

(10.10.2024 lepingute sõlmimise päeval) oli 16,65%, seega ei ületa lepingute

krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidilepingud on

kehtivad.

20. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega

kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

21. Lepingute sõlmimise ajal (10.10.2024) kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1

punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik

talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

22. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr XXX kohta

esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja

veebitaotluse (dtl 35) ja taust.ee väljatrüki (dtl 37). Kostja veebitaotlusest nähtub, et lepingu

sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek oli 500 eurot ja kohustused 0 eurot.

Maksehäireregistrist tuvastas krediidiandja, et kostjal pole kehtivaid maksehäireid.

23. Lepingu nr XXX vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitas hageja

kohtule kostja esitatud veebitaotluse (dtl 36) ja taust.ee väljatrüki (dtl 37). Kostja

veebitaotlusest nähtub, et lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek oli 400 eurot ja

kohustused 0 eurot. Maksehäireregistrist tuvastas krediidiandja, et kostjal pole kehtivaid

maksehäireid.

24. Krediidiandja ei teinud kummagi lepingu sõlmimisel kindlaks kostja tegelikku sissetulekut

ja kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandja tugines

kostja enda esitatud teabele ja taust.ee-st saadud teabele. Kohtule esitatud taust.ee väljatrükk

on tehtud 13.01.2026 kell 9.32, mis seab kahtluse alla, kas krediidiandja kontrollis kostja

maksehäirete olemasolu krediidilepingute sõlmimise seisuga või kontrollis seda tagantjärele

(dtl 37). Sellele vaatamata, senise kohtupraktika põhjal ei saa piisavaks lugeda tuginemist

ainult krediidivõtja esitatud veebitaotlusele ja maksehäireregistri kontrollile. Hageja toob

hagiavalduses esile, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu

informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Kohtu hinnangul ei saa lugeda piisavaks

informatsiooniks kostja veebitaotlust ja väidetavat maksehäireregistri kontrolli.

25. Oluline on enne tarbijale krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt

kindlaks ei tehtud. Hageja tugines sellele, et krediidiandja lähtus sellest, et sissetulekud

peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Siiski ei ole eluliselt usutav, et kostja

igakuised kohustused on 0 eurot ning kuna krediidiandja piirdus sissetulekute ja kohustuste

hindamisel ainult kostja esitatud teabega, siis järelikult krediidiandja ei oleks VÕS § 4034 lg 6

kohaselt tohtinud kostjaga praeguse vaidluse esemeks olevaid järelmaksulepinguid sõlmida.

26. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine

seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe

esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule,

et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest

nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud.

27. VÕS § 4034 lg 7 lause järgi hageja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja

esitas ümberarvestuse, kus lepingu nr XXX tagasimaksed arvestas hageja põhivõlgnevuse ja

seadusjärgse intressimäära katteks. Hageja arvutuste kohaselt ei ole kogu summa veel

sissenõutavaks muutunud ja hageja soovib tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed

maksegraafiku alusel välja mõista. TsMS § 369 alusel võib tulevase nõude täitmise hagi

esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja on

põhjendanud oma nõuet sellega, et kostja viimane makse toimus 2025. aasta veebruaris, mis

tähendab, et kostja pole teinud aasta aega lepingulisi tagasimakseid. Õiguskirjanduses on

väljendatud seisukohta, et tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas võib hagi esitada, kui

esineb tõenäosus, et võlgnik subjektiivsete asjaolude tõttu jätab oma kohustused täitmata

(TsMS komm II (2017), § 369, p. 3.3.). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuivõrd kostja

pole teinud ligi aasta aega makseid, siis on vähetõenäoline, et kostja hakkab edaspidi oma

lepingulisi kohustusi täitma. Kohtu hinnangul on hageja nõue piisavalt põhjendatud ja

menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt rahuldab selle.

28. Hageja nõuab lepingu nr XXX osamaksetega viivitamise pealt viivist lepingujärgses

määras 14,90%. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisel seadusjärgset intressimäära, siis kohaldab kohus vastutustundliku

laenamise eesmärgist tulenevalt ka seadusjärgset viivisemäära. Kuivõrd käesoleval juhul on

lepingujärgne viivisemäär 14,90%, ning perioodil 2004-2026 pole kordagi olnud seadusjärgne

viivisemäär sama kõrge või kõrgem, siis kohaldab kohus seadusjärgset viivisemäära, kuivõrd

on ebatõenäoline, et kui kostja satub maksetega tulevikus viivitusse, siis lepingujärgne

viivisemäär on madalam kui seadusjärgne viivisemäär.

29. Lepingu nr XXX ei ole kostja teostanud ühtegi tagasimakset, seega on muutunud kogu

laenusumma sissenõutavaks. Lepingu lõpptähtaeg oli 10.10.2025, seega nõuab hageja alates

lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast kuni kohase tasumiseni lepingujärgses määras

15,90% viivist. Ka selle lepingu puhul jääb kohus otsuse p 28 selgituste juurde, mille kohaselt

kohaldab kohus käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära. Kohus arvutab seadusjärgses

viivisemääras sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt (1127 eurot) alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest 11.10.2025 kuni kohtuotsuse tegemise päevani

12.03.2026, ehk viivis on (1127×(10,15%)/365×82)+(1127×(10,15%)/365×71)=47,95 eurot.

30. Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 50 eurot. VÕS §

1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu punktis 7 on kirjas, et viivisele võivad lisanduda

sissenõudekulud hinnakirjas sätestatud määra(de)s ning viimase alusel võib

sissenõudmiskulusid nõuda välja kogusummas kuni 50 eurot kui nõue on üle 1000 euro. Kuna

lepingu lõpptähtaeg oli 10.10.2025 ja kõik kohtule esitatud meeldetuletuskirjad on saadetud

enne lepingu lõppemise kuupäeva (dtl 41-52), siis kohus ei rahulda hageja poolt 1132 lg 2

alusel esitatud nõuet.

31. Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja

järelmaksulepingult nr XXX põhivõlgnevuse maksegraafiku alusel ja maksetega viivitamise

korral VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud sätestatud määras viivise. Järelmaksulepingult

nr XXX mõistab kohus välja põhivõlgnevuse summas 1127 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 47,95 eurot ning põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

edasiulatuva viivise kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse täitmiseni.

Muus osas jääb hagi rahuldamata.

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 75% ulatuses, peab kohus

juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 25% ulatuses hageja ja 75%

ulatuses kostja kanda.

33. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 315 eurot ja hageja

õigusabikulud 338 eurot, kokku 653 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt

on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot.

34. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus

on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele (sh

dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja lisade komplekteerimine) 1,5 tunni ulatuses.

Hagiavalduse näol on sisuliselt tegemist tüüphagiga, millesarnaseid esitab hageja oma

tegevuses massiliselt paljude võlgnike vastu ja mille koostamisele kuluv aeg peaks olema

tavapärasest lühem. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/h ei pea kohus samuti

mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas

on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja

mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h. Hageja menetluskulud kuuluvad

hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulu 405 (315 + 90) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 303,75 eurot (s.o 405-st eurost 75%) ning menetluskuludelt

(303,75 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

35. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et väljamõistetud menetluskulude summa kantaks

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 718261157. Kohus ei pea

vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist konkreetse

pangakontoga. Kuna kostja pole menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastanud, siis ei ole

kostjal saanud käesolevas asjas menetluskulusid tekkida, mistõttu ei saa kohus kostja

menetluskulusid ka kindlaks määrata. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik