2-23-8685/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

13.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-8685

Tsiviilasi

Q.H hagi Arvi Pinki vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagi läbi vaatamata jätmine ja menetlusse võtmisest

keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja) Q.H, lepinguline

esindaja Suido Västra

Kostja (vastustaja) Arvi Pink, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Toomas Vaher

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 08.10.2025 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult

teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Harju Maakohtu menetluses oli Q.H (hageja) hagi Arvi Pinki (kostja) vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja esitas 07.03.2025 avaldusega täiendavaid nõudeid.

1.1.

Vaidluse põhjustas kostja läbi viidud täitemenetlus, milles hageja enda väitel osales

sissenõudjana. Võlgnikule kuulus korteriomand (korter), milles elas hageja koos lastega.

Kostja võimaldas võlgnikul korteri võõrandada kohtutäituri kontrolli all, milleks puudus

sissenõudja nõusolek (TMS § 102 lg 1) ega eelnenud enampakkumise nurjumist (TMS § 102

lg 2). Hageja leiab, et nii rikkus kostja oma seadusest tulenevat kohustust ja põhjustas

hagejale kahju.

1.2.

Hagetav kahju juba menetlusse võetud nõuete osas seisneb järgnevas: hagejalt uue

korteriomaniku kasuks väljamõistetud kasutuseelis 30 000 € ning menetluskulud tsiviilasjas

2-17-6089 summas 6178,35 € ja tsiviilasjas nr 2-17-10103 summas 3705,67 €, samuti hageja

tasutud riigilõivud tsiviilasjades nr 2-17-6089, 2-17-10103 ja 2-20-4350 kokku 2390 €.

Hageja nõuab nende summade hüvitamist ja ka viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates

14.06.2023

1.3.

Hageja esitas 07.03.2025 hagiavalduse täienduse ja uue nõude, mille sisu on üürikulu 34

540,24 € hüvitamine ajavahemiku eest 13.09.2017 – 31.03.2024 ja viivis sellelt nõudelt VÕS

§ 113 lg 1 ls 2 määras alates 14.06.2023.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ei saa olla esitatud nõudeid kostja vastu TMS § 102

väidetava rikkumise tõttu, sest kirjeldatud kahju ei ole hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga.

Hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Lisaks on hageja nõuded aegunud ja kostja esitas ka muid

vastuväiteid. Seoses uute nõuetega avaldas kostja, et ta ei anna nõusolekut hagi muutmiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus tegi 08.10.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis seni menetlusse

võetud nõuded läbi vaatamata ja keeldus uute nõuete menetlusse võtmisest. Menetluskulud

jäid § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata need rahaliselt kindlaks

edaspidi.

3.1.

Hageja tugineb TMS §-st 102 tuleneva kohustuse (küsida sissenõudja nõusolek juhul,

kui vara müüakse kohtutäituri kontrolli) rikkumisele. Hageja väitel tekitas kostja (kohtutäitur)

talle kahju, mis seisneb korteri vabastamata jätmise tulemusena hageja kohustustes uue

korteriomaniku ees.

3.2.

TMS § 102 eesmärk on kaitsta sissenõudjat võlgniku vara liigodava müügi eest, mis

seaks ohtu sundtäitmisel oleva nõude rahuldamise sissenõudja vara arvelt. Seega on normi

eesmärk hoida ära kahju, mis tekib sissenõudjale võlgniku vara müümisel liiga madala

hinnaga. Niisugust kahju hageja ei väida. Sissenõudja huvi täitemenetluses on selgelt

piiritletud sissenõutava nõude rahuldamisega. See eesmärk on täitemenetluses saavutatud,

kuivõrd vaidlus puudub, et sissenõutav nõue korteri müügi arvelt täideti. TMS § 102 eesmärk

ei ole ära hoida kahju, mis tekib korteri omanikuks mitte oleval isikul põhjusel, et ta kasutab

täitemenetluse ajal võlgniku vara oma elukohana ja jätkab seda ka pärast vara müüki, keeldub

ruume vabastamast ja peab sel põhjusel vara uuele omanikule hüvitama kasutuseelised uue

omaniku vara õigustamatu kasutamise eest. Tähtsust ei oma, et konkreetses täitemenetluses

sissenõudja isik ja võlgniku vara kasutanud ja selle müügi järgselt vara vabastamisest

keeldunud isik kokku langevad. Neil kaalutlustel ei ole VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitatav uuele

omanikule tasuda tulnud kasutuseelis, vastava vaidluse kulud ega ka võimalik üürikulu.

3.3.

Menetlusse võetud hageja nõuded on eeltoodud kaalutlustel õiguslikult perspektiivitud.

Esiteks ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (TsMS § 423 lg 2 p 1).

2 (4)

Teiseks ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Neil

kaalutlustel jäid menetlusse võetud nõuded läbi vaatamata.

3.4.

Sarnaselt eelnevaga tuleb täiendavate nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2

p-de 1 ja 2 alusel keelduda.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas 27.10.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja RVastS § 7 lg 4 jäid alusetult kohaldamata;

-

VÕS § 127 lg 2 kohaldamine on põhjendamata;

-

TMS § 102 lg-d 1 ja 2 kohaldati valesti;

-

TsMS § 376 lg 4 p-d 1 ja 2 võimaldaks täiendavate nõuete menetlemist.

5. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 654 lg 6, § 659). Kaebemenetluse kulud jäävad hageja kanda.

7. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

7.1.

Maakohus ei eksinud VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel ega pidanud lisaks käsitlema VÕS §

1045 lg 1 p 7 ja RVastS § 7 lg 4. Nimelt ei ole VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva

kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui rikutud sätte eesmärk ei olnud

kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Nii on seadusest tuleneva kohustuse

rikkumine seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb

analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temale tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte

(kaitsenormi) eesmärk (RKTKo 05.04.2023, 2-20-1836/55, p 14 ja seal viidatud varasem

praktika).

7.2.

Õige on maakohtu arusaam TMS § 102 lg-te 1 ja 2 eesmärgist kaitsta sissenõudjat

võlgniku vara liiga odava müügi eest tulemusega, et osa tema nõudest jääb rahuldamata.

Nimetatud normi rikkumisele tugineva kahju hüvitamise nõude saab sissenõudja esitada vaid

juhul, kui ta tugineb mh väitele, et tema nõue jäi osaliselt rahuldamata – sellist väidet hageja

käesolevas asjas ei esitanud.

7.3.

Kuivõrd hageja väidetud kahju pole hõlmatud hageja nimetatud normi kaitse-

eesmärgiga, otsustas maakohus õigesti, et nii juba menetlusse võetud nõue kui ka täiendav

nõue on õiguslikult perspektiivitud, sest neid ei ole võimalik rahuldada, eeldades hageja esile

toodud asjaolude õigsust (TsMS § 423 lg 2 p 1, § 371 lg 2 p 1). Viivise nõuded on

perspektiivitud põhinõuete ilmse õigusliku edutuse tõttu.

7.4.

Maakohus ei pidanud täiendavate nõuete puhul lisaks kaaluma TsMS § 376 sätete

kohaldamist, sest need nõuded jäid menetlusse võtmata eelkõige TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.

Sel juhul pole enam oluline, kas hagi saab hageja soovitud viisi muuta ja täiendada.

7.5.

Menetluskulud jättis maakohus hagi läbi vaatamata jätmise (TsMS § 168 lg 2) ja

täiendavate nõuete menetlusse võtmisest keeldumise tõttu (TsMS § 168 lg 1) õigesti hageja

kanda.

8. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulud

määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).

3 (4)

9. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 427 ja § 372 lg 5 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)