2-25-119334/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-119334

Tsiviilasi

Tallinn, Anni tn 8 korteriühistu avaldus X vastu

võlgnevuse 1101,38 euro ja viivise saamiseks

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Tallinn, Anni tn 8 korteriühistu (registrikood

80157804), lepinguline esindaja Juri Kononov

Puudutatud isik X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista Xlt Tallinn, Anni tn 8 korteriühistu kasuks võlgnevus 1101,38 eurot ja

seisuga 20. oktoober 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 46,58 eurot.

3. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud X kanda.

2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Anni tn 8 korteriühistu (avaldaja) esitas 01.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X (puudutatud isik) vastu 1000,59 euro saamiseks. Kohus tegi 05.08.2025

puudutatud isikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohus lõpetas 14.10.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja

menetlemiseks üle Harju Maakohtule.

2. Avaldaja esitas 31.10.2025 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu võlgnevuse

1101,38 euro ja viivise 46,58 euro saamiseks. Avaldus on esitatud puudutatud isikule kuuluva XXX,

Tallinn korteriomandi võlgnevuse kohta alates 12.04.2024 ning seisuga 20.10.2025, millele on

avaldaja lisanud viivise tasumata võla summast 0,02% päevas. Puudutatud isik on võlgnevuses

järgnevate arvetega: arve nr 546 summas 23,40 eurot, arve nr 726 summas 69,02 eurot, arve nr 906

summas 51,70 eurot, arve nr 1086 summas 41,41 eurot, arve nr 1266 summas 42,15 eurot, arve nr

1446 summas 38,16 eurot, arve nr 1626 summas 47,73 eurot, arve nr 1806 summas 60,87 eurot, arve

nr 1986 summas 74,40 eurot, arve nr 6 summas 89,30 eurot, arve nr 186 summas 90,10 eurot, arve

nr 366 summas 91,39 eurot, arve nr 546 summas 80,07 eurot, arve nr 726 summas 66,80 eurot, arve

nr 906 summas 61,15 eurot, arve nr 1086 summas 43,79 eurot, arve nr 1266 summas 43,01 eurot,

arve nr 1446 summas 43,32 eurot ja arve nr 1626 summas 43,61 eurot. Teatise kohaselt on

puudutatud isiku viivis seisuga 20.10.2025 summas 46,58 eurot. Puudutatud isik võlgnevust ei ole

tasunud. Puudutatud isiku registreeritud elukoha tuvastamiseks esitas avaldaja taotluse

rahvastikuregistrisse ja maksis selle läbivaatamise eest riigilõivu.

3. Kohus võttis 12.11.2025 määrusega avalduse menetlusse.

4. Puudutatud isik ei ole avalduse kohta seisukohta esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt TsMS § 613 lg 1 p-le 1 kuuluvad alates 01.01.2018 korteriomaniku või korteriühistu

avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest

ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja

korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks)

menetlemisele hagita menetluses. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud avalduse, mis puudutab

korteriomaniku ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi seoses korteriomandi eseme

valitsemisega (kommunaalmaksete ja muude kulude kandmine, kaasomandiesemel lasuvate

kohustuste täitmine). Seega vaatab kohus vaidluse läbi hagita asjana. Hagita asja vaatab kohus

TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

7. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha

tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 12 lg 1 kohaselt

teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s

sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes,

samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest. KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et korteriomanikud teevad majanduskava

alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et

korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 41 lg 1 p-de 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus

korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste

jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest;

kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja

maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu

põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast

kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.

Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või

vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused

majandamiskulude kandmisel on KÜ liikmetele kohustuslikud.

8. Avaldaja põhikirja p 4.2.6 kohaselt tasuvad ühistu liikmed regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt

juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks

makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse alused on kindlaks määratud

ühistu kodukorras. Maksete määrasid korrigeeritakse vähemalt üks kord aastas ühistu korralisel

üldkoosolekul. Põhikirja p 4.2.7 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu

juhatus nõuda korteriomandi omanikult viivist kuni 0,07% tasumata summalt päevas iga viivitatud

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule ülejärgneva kuu esimesest kuupäevast

arvates. Seega tuleneb avaldaja põhikirjast kohustus tasuda igakuiselt korteriomandi

kommunaalkulud vastavalt korteriühistu esitatavatele arvetele.

9. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et

puudutatud isik on avalduses toodud asjaolud omaks võtnud ning puudutatud isikul on kohustus

tasuda avaldajale põhivõlgnevus 1101,38 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud

isikult ka viivise väljamõistmist. Avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvetelt nähtub, et

avaldaja on arvestanud viivist määraga 0,02% päevas, kokku 46,58 eurot.

10. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja võlgnevuse 1101,38 eurot ja seisuga 20.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 46,58

eurot.

11. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

12. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

13. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)