3-23-749/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-749

Haldusasi

Sunly Wind OÜ kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti 27.03.2023 otsuse nr 1-7/23-079

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Sunly Wind OÜ, esindaja vandeadvokaat

Britta Retel

Vastustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

esindaja Maiga Liiv

Kaasatud haldusorgan Vabariigi Valitsus, esindaja Ivar

Siska

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta

Sunly Wind OÜ kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Avaldada jõustunud kohtuotsus tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 13.04.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

3-23-749

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sunly Wind OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 18.04.2022

taotluse anda Hiiu maakonnaga piirnevale merealale (edaspidi: Hiiumaa merealale)

hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga SW1. Taotluse kohaselt

koosneb kavandatav tuuleelektrijaam 33 elektrituulikust koguvõimsusega kuni 396 MW.

2. TTJA jättis 27.03.2023 otsusega nr 1-7/23-079 taotluse rahuldamata ja hoonestusloa

menetluse algatamata.

Alates 07.05.2022 on hoonestusloa menetlus sätestatud ehitusseaduses (EhS), kuid kooskõlas

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lg-ga 1 tuleb Sunly Wind

OÜ 18.04.2022 taotlus lahendada selle esitamise ajal kehtinud veeseaduse redaktsiooni (VeeS

v.r) alusel. Taotlus jääb VeeS v.r § 221 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel rahuldamata.

Taotluses märgitud tuuleelektrijaamad paikneksid Hiiumaa merealal, mille

maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-

1/2016/114. Riigikohus tühistas 08.08.2018 otsusega nr 3-16-1472 kõnealuse planeeringu

tuuleenergia tootmise alade osas. Pärast seda ei ole riik algatanud ega kehtestanud ühtegi

planeeringut, mis käsitleks küsimust, millistel Hiiumaa merealadel saab arendada tuulest

elektrienergia tootmist. Seega puudub seal tuuleenergia tootmise alade osas kehtiv planeering

ja tegemata on ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Seetõttu ei ole teada, kas

Hiiumaa merealale tuulepargi püstitamine on üldse võimalik.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu (REP) eesmärk sellise

olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on

suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide

väljendamiseks mh energeetika valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks

avalikus veekogus ja majandusvööndis. 33 elektrituulikust koosneval ja 82 km2 suurusel alal

laiuval tuulepargil on PlanS § 6 p 13 kohaselt oluline ruumiline mõju ning selle asukoha

valiku ja toimimise vastu on eelduslikult suur riiklik huvi. Tuuleparki kavandatakse, lähtudes

kogu Eesti riigi vajadusest suurendada taastuvenergeetika osakaalu ja varustada riiki

taastuvelektriga, mistõttu on sellel maakonnaülesed huvid. Lisaks kavandatakse tuuleparki

avalikku veekogusse. Sunly Wind OÜ kavandatava meretuulepargi vastu on seetõttu suur

riiklik ja avalik huvi ning tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega.

PlanS § 27 lg 2 kohaselt tuleb REP koostada muu hulgas riigi territooriumi või selle osa kohta

tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 MW püstitamiseks, kui ehitis vastab

PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud tingimustele. Vastavalt PlanS § 27 lg-le 3 koostatakse Vabariigi

Valitsuse põhjendatud otsuse korral REP PlanS § 27 lg-s 2 nimetamata muu ehitise

püstitamiseks, mis vastab PlanS § 27 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kavandatava tuulepargi

2(9)

3-23-749

nimivõimsus on 396 MW. Kuna ruumilist mõju ei avalda keskkonnale nimivõimsus, vaid

elektrituulikud, siis ei oma sisuliselt tähtsust, kas 33 tuulikut moodustavad kogumina

tuulepargi nimivõimsusega 396 MW või 400 MW.

PlanS § 27 lg 4 kohaselt on REP-i koostamine merealal mh tuuleelektrijaama puhul

kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud ehitise asukohta käsitlev

kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning ei ole asutud selle koostamisele.

Mitmed riigiasutused on pidanud taotluse kohta antud arvamustes vajalikuks REP-i või mõne

muu asjakohase planeeringu algatamist. TTJA nõustub sellega. Hiiumaa merealale on

võimalik taotleda hoonestusluba, kui riik on merealale planeerinud tuuleenergia tootmise alad.

Kuna praegu puudub üleriigilise planeeringu teemaplaneering, on REP-i koostamine

kohustuslik.

Sunly Wind OÜ kavandatavatele ehitistele ei ole võimalik väljastada ehitusluba, kuna ehitis ja

ehitamine peab vastama planeeringule, mida ei ole Hiiumaa merealale tuuleparkide osas

kehtestatud (vt EhS § 12 lg 2 ja § 44 p 1). Kuna Hiiumaa merealal on planeering

tuuleenergeetika osa tühistatud KSH-i puuduste tõttu, siis on vastuseta küsimus, kas alale on

üldse võimalik tuuleparke püstitada. Hoonestusloa menetlust ei ole alust algatada, sest

hoonestusloa andmine on VeeS v.r § 221 lg 1 järgi ilmselgelt võimatu olukorras, kus

kavandatava ehitise püstitamiseks on vajalik koostada REP (VeeS v.r § 221 lg 2 p 3).

PlanS § 27 lg 7 ja § 28 lg 1 alusel võib Sunly Wind OÜ-l taotleda pädevalt ministeeriumilt

Vabariigi Valitsusele REP-i algatamise ettepaneku tegemist. TTJA-l ei ole võimalik taotleda

REP-i algatamist arendaja eest.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimise tegevuskava p-s 1 on märkus, et Hiiumaa

merealal algatatakse planeering, lahendamaks tuuleenergeetika teemat. Edasiste otsuste

aluseks olev ruumianalüüs on juba tehtud.

3. Sunly Wind OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada TTJA

27.03.2023 otsus ning kohustada TTJA-d algatama kaebaja 18.04.2022 taotluse alusel

hoonestusloa menetlus või alternatiivselt taotlust uuesti läbi vaatama.

Kaebaja soovib arendada meretuuleparki Hiiumaa merealal. Sellel alal ei kehti ning ei ole ka

menetluses planeeringuid, mis reguleeriks tuuleenergeetika projektide arendamist. Riigikohus

tühistas 08.08.2018 otsusega nr 3-16-1472 Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringu

tuuleenergia tootmise alade osas ning riik ei ole seni astunud samme neil aladel uue

tuuleenergia tootmist käsitleva planeeringu kehtestamiseks. Hiiumaa mereala ei ole hõlmatud

üleriigilise mereala planeeringuga, mille Vabariigi Valitsus kehtestas 12.05.2022 korraldusega

nr 1461.

Kaebaja taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamata jätmise peamine põhjus on

vastustaja ebaõige seisukoht, nagu oleks kavandatava tuulepargi püstitamiseks vaja koostada

REP. Tegelikult ei ole REP-i koostamine kohustuslik, sest kavandatava tuulepargi võimsus

jääb alla 400 MW (PlanS § 27 lg-s 2 sätestatud eeldus) ning Vabariigi Valitsus kui pädev

asutus ei ole tuvastanud, et SW1 tuulepargi toimimise vastu esineb suur riiklik huvi (PlanS §

27 lg-s 1 sätestatud eeldus). Samuti ei ole Vabariigi Valitsus teinud PlanS § 27 lg 3 nimetatud

põhjendatud otsust REP-i koostamise kohta. TTJA-l ja teistel ametiasutustel, kelle arvamusele

on TTJA 27.03.2023 otsuse tegemisel tuginenud, puudub pädevus otsustada REP-i algatamise

vajaduse üle, sest selline pädevus on üksnes Vabariigi Valitsusel. TTJA on vaidlustatud

otsuses asunud lahendama Vabariigi Valitsuse pädevusse kuuluvat küsimust. TTJA seisukoht

REP-i kohustuslikkusest on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2021 otsusega nr 3-20-

1602, mille kohaselt on taotletud SW1 alale alla 400 MW võimsusega tuulepargi rajamine

3(9)

3-23-749

lubatav hoonestusloa alusel. TTJA on otsuse tegemisel ületanud kaalutlusõiguse piire ning

lähtunud asjakohatutest kaalutlustest (nt väide ehitusloa andmise võimatuse kohta).

4. TTJA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.03.2024 otsusega kaebuse ning tühistas TTJA

27.03.2023 otsuse, kohustas TTJA-d lahendama kaebaja 18.04.2022 taotlus uuesti ühe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ning mõistis TTJA-lt kaebaja menetluskulude

katteks välja 7332,32 eurot.

Asja lahendus sõltub sellest, kas kaebaja taotletud tuuleelektrijaamade rajamiseks peab olema

eelnevalt kehtestatud planeering, mis lubab hoonestusloa taotluses märgitud aladel

tuuleenergeetikat arendada. Pärast Riigikohtu 08.08.2018 otsust nr 3-16-1472 ei ole

maakonnaplaneeringus tuuleenergia tootmise alasid kindlaks määratud ning kehtestatud ei ole

ka ühtki muud planeeringut, mis seda küsimust puudutaks. Samuti ei ole Vabariigi Valitsus

otsustanud, et koostada tuleks REP.

Kaebajal on õigus, et REP-i koostamine ei olnud kohustuslik, mistõttu ei saanud vastustaja

sellele viidates hoonestusloa menetluse algatamisest VeeS v.r § 221 lg 2 p 3 alusel keelduda.

Taotluses oli märgitud tuuleelektrijaama maksimaalseks nimivõimsuseks 396 MW. Seega ei

ole PlanS § 27 lg-s 2 sätestatud tingimus (400 MW) täidetud. Kuna puudub Vabariigi

Valitsuse otsus REP-i algatamise kohta, ei ole täidetud ka PlanS § 27 lg-s 3 sätestatud

tingimus. Seega PlanS § 27 lg 4 kohaselt ei olnud REP-i koostamine kohustuslik. Sellist

kohustust ei tulene ka muudest õigusaktidest. Samal seisukohal oli Tallinna Ringkonnakohus

20.12.2021 otsuses nr 3-20-1602. Halduskohus nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega.

Vaidlustatud haldusakti kõik põhjendused lähtuvad eeldusest, et REP-i koostamine on

kohustuslik. Kuna see eeldus on vale, on ekslikud ka muud vaidlustatud haldusakti

põhjendused.

Kui planeeringu, sh REP-i koostamine ei ole kohustuslik, siis ei saaks ka ehitusloa andmisest

keelduda viitega planeeringu puudumisele. Seetõttu ei ole hoonestusloa menetlus nimetatud

põhjusel perspektiivitu ning menetluse algatamisest ei saanud keelduda ka VeeS v.r § 221 lg 1

alusel. Pealegi ei ole nimetatud sättes viidatud ehitusloa, vaid hoonestusloa andmise

võimatusele. VeeS v.r § 221 lg 1 alusel ei saanud taotluse rahuldamisest keelduda ka viitega

suurele riiklikule või rahvusvahelisele huvile. Selline huvi pidanuks olema väljendatud

Vabariigi Valitsuse otsuses REP-i koostamise kohta (PlanS § 27 lg 3), kuid sellist otsust ei ole

tehtud. TTJA ei saa põhjendada suurt avalikku huvi teiste ametiasutuste arvamusega, sest neil

puudub pädevus otsustada REP-i vajalikkuse üle.

Vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada, kuid asjaoludest tulenevalt ei saa kohustada vastustajat

algatama hoonestusloa menetlust, vaid üksnes kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja

õiguste kaitseks määrab kohus selleks omal algatusel tähtaja (HKMS § 246 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. TTJA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 07.03.2024 otsus ja teha uus

otsus, millega jätta Sunly Wind OÜ kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Halduskohus kohaldas vääralt VeeS v.r § 221 lg-t 1 ja lg 2 p-i 3. VeeS v.r § 221 lg 2 p 3

kohaldamise eeldus ei ole REP-i kohustuslikkus, vaid selle vajalikkus. Need ei ole kattuvad

mõisted.

VeeS v.r § 221 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Hiiumaa merealal on kehtestatud

maakonnaplaneering. Kuigi see planeering on tuuleenergia tootmise alade osas tühistatud, ei

4(9)

3-23-749

saa väita, et vaidlusalusel alal planeering puudub. Kehtivas maakonnaplaneeringus puuduvad

asjakohased tingimused tuuleenergia arendamise eesmärgil hoonestusloa menetlemiseks.

Seega tuleb lähtuda avaliku õiguse põhimõttest, et kõik, mis pole lubatud, on keelatud ning

hoonestusluba ei oleks võimalik õiguspäraselt väljastada. Ka VeeS v.r § 223 lg 1 p-st 3

tulenevalt on hoonestusloa andmisel oluline tagada kooskõla kehtiva planeeringuga. Enne uue

planeeringu kehtestamist ja KSH-d pole selge, kas Hiiumaa merealal saab üldse tuulikuid

püstitada. Mereala planeerimise kohustus mh taastuvenergeetika kavandamiseks tuleneb ka

Euroopa Liidu õigusest (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/89/EL, art-d 4–6 ja

8). Eesti on kehtestanud tähtaegselt (hiljemalt 31.03.2021) kolm planeeringut, mis hõlmavad

kogu Eesti mereala. Asjaolu, et tuuleenergeetika oli esialgu kavandatud ka Hiiumaa mereala

maakonnaplaneeringus, kinnitab selgelt Eesti riigi tahet luua Hiiumaa merealal terviklik

ruumilahendus, sh planeerida tuuleenergia tootmiseks sobivad alad. Riigikohtu 18.08.2018

otsuse nr 3-16-1472 tulemusel peab riik selle ala tuuleenergeetika osas uuesti planeerima.

Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht haldusasjas nr 3-20-1602 on vastuolus Riigikohtu

seisukohtadega haldusasjades nr 3-16-1472 ja nr 3-21-2682.

Vastustaja tegi vaidlustatud haldusaktis õigesti kindlaks REP-i koostamise vajaduse. Riik on

oma tegevusega (sh strateegiliste dokumentide koostamisel) järjepidevalt väljendanud huvi ja

vajadust, et tuuleenergeetika arendamine Hiiumaa merealal toimuks planeeringuga. Sellise

huvi väljendamine ei piirdu üksnes PlanS § 27 lg-s 3 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsusega

REP-i koostamise kohta, nagu leidis halduskohus.

Ekslik on halduskohtu seisukoht, et hoonestusloa menetluse algatamine ei ole perspektiivitu,

kuna ehitusluba on võimalik väljastada ka hoonestusloa alusel. Hoonestusluba on oma

olemuselt asjaõiguslik instrument, millega antakse riigile kuuluva avaliku veekogu osa

arendaja kasutusse ja seatakse koormamise (kasutamise) tingimused, mis võivad olla kitsamad

kui planeeringus ettenähtud ehitustingimused. VeeS § 23 lg 2 järgi kuuluvad avalikud

veekogud riigile ega ole tsiviilkäibes. VeeS v.r ega EhS ei näe ette hoonestusõigust

ehitusprojekti koostamise ehk ehitusõiguse alusena. PlanS-i kohaselt on merealale tuulepargi

rajamisel ehitusõiguse aluseks üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneering või REP.

Vajadust REP-i järele ei välista asjaolu, et praegu ei ole Hiiumaa mereala planeerimiseks

ühtki planeeringut algatatud. Riigil on REP-i algatamise huvi olemas. Kaebajal on samuti

võimalik esitada REP-i algatamise taotlus.

Vastustajale kaebaja taotluse uueks lahendamiseks tähtaja määramine on üllatuslik.

Menetlusnormid ei võimalda lahendada taotlust ühe kuu jooksul.

7. Sunly Wind OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja jääb varasemate

seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, rõhutades järgmist.

VeeS v.r § 221 lg 2 p 3 alusel saab hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda vaid siis,

kui REP on vajalik ehk nõutav PlanS § 27 lg-te 1–4 järgi. TTJA üritab apellatsioonkaebuses

laiendada „vajalikkuse“ mõistet väljapoole seadust. TTJA ei tuginenud vaidlustatud

haldusaktis sellisele tõlgendusele. Haldusaktile ei saa tagantjärele lisada uusi põhjendusi.

Siinses asjas ei ole REP-i koostamine nõutav, sest tuuleelektrijaama SW1 võimsus (kuni 396

MW) jääb alla PlanS § 27 lg-s 2 sätestatud lävendi (400 MW) ning puudub ka Vabariigi

Valitsuse põhjendatud otsus REP-i algatamiseks (PlanS § 27 lg 3).

Puudub hoonestusloa andmise ilmselge võimatus VeeS v.r § 221 lg 1 tähenduses. TTJA viitas

ehitusloa andmise väidetavale võimatusele, kuid viidatud säte nõuab hoonestusloa andmise

ilmselget võimatust. EhS-st ei tulene kohustust, et iga ehitise aluseks peab olema planeering.

Ehitusloa saab anda mh hoonestusloa alusel, nagu leidis ka ringkonnakohus haldusasjas nr 3-

5(9)

3-23-749

20-1602. Apellatsioonimenetluses asus vastustaja hoonestusloa andmise ilmselget võimatust

põhjendama uue asjaoluga, et esineb vastuolu Hiiumaa merealal kehtestatud

maakonnaplaneeringuga, mis ei näe ette tuuleenergia arendamise tingimusega. See seisukoht

on väär, nagu leidis ka ringkonnakohus haldusasjas nr 3-20-1602. Selles planeeringus on

tuuleenergia alad tühistatud ja planeering on selles osas algusest peale kehtetu. Seega puudub

vastuolu planeeringuga, s.o VeeS v.r § 223 lg 1 p-s 3 nimetatud keeldumise alus.

Planeeringu puudumine ega selle algatamine tulevikus ei välista hoonestusloa menetluse

algatamist. VeeS § 221 lg 2 p 2 ja lg 3 kohaselt ei ole planeeringu algatamine hoonestusloa

menetluse algatamisest keeldumise alus, kui taotleja nõustub tähtajalise hoonestusloaga. Riik

on andnud mõista, et ei kavatse Hiiumaa mereala uuesti planeerida. PlanS ei nõua merealal

tuuleparkide rajamiseks alati planeeringut.

KSH puudumine ei ole VeeS v.r § 221 kohaselt hoonestusloa menetluse algatamisest

keeldumise aluseks. KSH on mõeldud strateegilistele planeerimisdokumentidele. Kuna siinsel

juhul ei ole REP-i koostamise kohustust, siis ei saa nõuda ka KSH-d. Hoonestusloa

menetluses on kohustuslik teha KMH, mis võimaldab hinnata kõiki vajalikke mõjusid.

Varasemad KSH puudused saab heastada KMH käigus.

Kohtu määratud tähtaeg taotluse uueks lahendamiseks oli põhjendatud ega olnud üllatuslik.

Tähtaja järgimiseks ei ole õiguslikke takistusi.

8. Ringkonnakohus kaasas arvamuse andmiseks menetlusse Vabariigi Valitsuse, kes toetab

TTJA apellatsioonkaebust ja palub see rahuldada.

Hiiumaa mereala planeerimine on tuuleenergeetika kavandamiseks vajalik ning selleks sobiv

planeerimisinstrument on REP, mille raames on kohustuslik teha KSH. Planeeringus

lepitakse kokku mereala ruumilise arengu põhimõtetes ja tingimustes ning alles seejärel on

võimalik liikuda edasi järgmistesse etappidesse, siinsel juhul hoonestusloa menetlemise

juurde. Selline järjestus võimaldab kavandada ruumilisi arenguid terviklikult ja teadlikult,

arvestades mh kavandatavate tegevuste koosmõju. Kaebajal puudub õigustatud ootus kasutada

riigile kuuluvat avalikku veekogu kui piiratud ressurssi tuuleelektrijaama rajamiseks ilma riigi

nõusolekuta. Riik on selgelt väljendanud soovi koostada Hiiumaa merealal kõigepealt REP.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. TTJA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu 07.03.2024 otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab Sunly Wind OÜ kaebuse

rahuldamata.

10. Kaebaja esitas TTJA-le 18.04.2022 taotluse anda Hiiumaa merealale hoonestusluba

avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga SW1. Vastustaja jättis 27.03.2023

otsusega taotluse rahuldamata ja hoonestusloa menetluse algatamata, viidates VeeS v.r § 221

lg-le 1 ja lg 2 p-le 3. Apellatsioonkaebuses on vastustaja täiendavalt viidanud VeeS v.r § 223

lg 1 p-le 3.

11. VeeS v.r § 221 lg 1 alusel keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui

hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu, ning VeeS v.r § 221 lg 2 p 3 kohaselt ka juhul,

kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada REP. VeeS v.r § 223 lg 1 p 3 järgi

keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui taotletava hoonestusloa tingimused on

vastuolus kehtiva planeeringuga.

12. Ringkonnakohus leiab, et hoonestusloa andmisest ei saanud õiguspäraselt keelduda VeeS

v.r § 223 lg 1 p 3 alusel (koostoimes VeeS v.r § 221 lg-ga 1). Riigikohus tühistas 08.08.2018

6(9)

3-23-749

otsusega nr 3-16-1472 Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringu tuuleenergia tootmise alade

osas. See tähendab, et maakonnaplaneering on selles küsimuses algusest peale kehtetu. Pole

vaidlust, et riik ei ole pärast Riigikohtu 08.08.2018 otsust algatanud ega kehtestanud ühtegi

planeeringut, mis käsitleks küsimust, millistel Hiiumaa merealadel saab arendada tuulest

elektrienergia tootmist. Seega ei saa taotletava hoonestusloa tingimused olla vastuolus kehtiva

planeeringuga. Sarnasel seisukohal oli ringkonnakohus 22.12.2021 otsuses nr 3-20-1601 (p

21). Maakonnaplaneeringu kehtetusele tuuleenergia tootmise alade osas on tuginenud ka

TTJA 27.03.2023 otsuse p-des 27 ja 39. Vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud arutluskäik,

mille kohaselt hoonestusloa taotlusega hõlmatud alal kehtib jätkuvalt Hiiumaa mereala

maakonnaplaneering, mis keelab hoonestusloa andmise, ei põhine seadusel.

13. Vastustaja jättis hoonestusloa menetluse õiguspäraselt algatamata VeeS v.r § 221 lg 2 p 3

alusel

14. , s.o REP-i koostamise vajaduse tõttu.

15. 19. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.

REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks mh energeetika valdkonnas

või eespool nimetatud huvi väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS

20. § 27 lg 2 järgi tuleb REP koostada riigi territooriumi või selle osa kohta mh

tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 MW ja selle toimimiseks vajalike

ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 27

lg 3 sätestab, et Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse REP ka PlanS § 27

lg-s 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud

tingimustele. PlanS § 27 lg 4 kohaselt on REP-i koostamine merealal PlanS § 27 lg-tes 2 ja 3

nimetatud ehitisele kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud ehitise

asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning ei ole asutud selle

koostamisele.

21. Kaebaja 18.04.2022 taotluses märgitud tuuleelektrijaama elektriline nimivõimsus on 396

MW, s.o see jääb PlanS § 27 lg-s 2 sätestatud lävendist allapoole. Seega ei ole REP-i

koostamine kohustuslik PlanS § 27 lg 2 alusel. Vabariigi Valitsus ei ole teinud ka PlanS § 27

lg 3 alusel otsust Hiiumaa merealal REP-i koostamise kohta. Samas on vastustaja vaidlustatud

haldusaktis põhjendanud REP-i koostamise vajadust PlanS § 27 lg-te 1 ja 3 alusel. Selles osas

erinevad praeguse vaidluse asjaolud haldusasja nr 3-20-1601 asjaoludest. Lisaks tuleb siinse

asja lahendamisel arvestada pärast ringkonnakohtu 20.12.2021 otsust nr 3-20-1601

lisandunud kohtupraktikaga. Riigikohtu 22.03.2024 otsusest nr 3-21-2682 (p-d 12 ja 14) saab

järeldada, et REP-i koostamise vajadust võib TTJA oma pädevusse kuuluvate otsustuste

tegemisel põhjendada ja kohus neid põhjendusi hinnata ka olukorras, kus Vabariigi Valitsuses

ei ole PlanS § 27 lg 3 alusel otsustanud REP-i koostamist. Seega ei ületanud TTJA oma

pädevust, kui hindas kaebaja 18.04.2022 taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamist

otsustades mh REP-i koostamise vajalikkust PlanS § 27 lg-te 1, 3 ja 4 alusel. Tegemist ei ole

PlanS § 27 lg 3 alusel tehtud formaalse otsusega REP-i kohta, vaid vaidlustatud haldusakti

põhjendustega. Kui TTJA põhjendused REP-i koostamise vajalikkuse kohta on asjakohased ja

piisavad ning nende põhjal saab pidada REP-i koostamise algatamist tõenäoliseks, on

võimalik hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda VeeS v.r § 121 lg 2 p 3 alusel.

22. Kaebaja taotluse kohaselt koosneb kavandatav tuuleelektrijaam 33 elektrituulikust

koguvõimsusega kuni 396 MW ning koormatava ala suurus on 82,3 km2 (hõlmab nelja

7(9)

3-23-749

väiksemat ala vastavalt taotluses toodud koordinaatidele). Sellele lisandub tuuleparki

maismaaga ühendavate kaablite koormatav ala.

23. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt on kavandataval tuulepargil oluline ruumiline

mõju PlanS § 6 p 13 tähenduses ning selle asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik

huvi. Tegemist on tootmisüksusega, mis täisvõimsusel toimides kataks suure osa Eesti

elektritarbimisest ja võimaldaks Eestil oluliselt suurendada taastuvenergia osakaalu, kuid

teisalt tooks kaasa ka vajaduse uute põhivõrguvõimsuste järele.1 TTJA ei näinud ruumilise ja

keskkonnamõju puhul põhimõttelist erinevust, kas tuuleelektrijaama elektriline nimivõimsus

on 396 MW või 400 MW. Seetõttu pidas vastustaja REP-i koostamist oluliseks mh põhjusel,

et selle raames oleks kohustuslik teha KSH ja sellele tuginev kaalutletud asukoha eelvalik,

mis Riigikohtu 08.08.2018 otsuse nr 3-16-1472 kohaselt oli Hiiumaa mereala

maakonnaplaneeringus lahendatud puudulikult. TTJA tõi Riigikohtu 08.08.2018 otsusele

viidates välja, et KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut

otsustusprotsessi varajases staadiumis, kuid hoonestusloa menetluses tehtava KMH puhul

oleks keskseks küsimuseks eeskätt see, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha. Sellisel

seisukohal olid haldusmenetluses ka Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium2 ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vt 27.03.2023 otsuse p-d 10, 12, 18, 30, 34).

Maaeluministeerium3 tõi täiendavalt välja, et kavandatav tuulepargi ala kattub osaliselt

traalpüügi alaga, mistõttu mereala parimaks kooskasutuseks on vaja algatada REP

tuulepargile parima asukoha leidmiseks (vt 27.03.2023 otsuse p 7). Politsei- ja Piirivalveamet

märkis REP-i koostamise vajadusele viidates, et Hiiumaast loodesse ja läände jääb

rahvusvaheline laevatee, mida mööda liiguvad erinevate riikide tsiviil-, sõja- ja

riigihaldusülesandeid täitvad laevad ning REP-i koostamata on riigil keerulisem planeerida

oma võimekuste arendamist (nt mereseire, merereostuste avastamine ja likvideerimine; vt

27.03.2023 otsuse p 12).

24. Ringkonnakohus leiab, et TTJA 27.03.2023 on otsuses riigi strateegilistele dokumentidele

ja haldusmenetluses arvamust avaldanud riigiasutuste seisukohtadele tuginedes asjakohaselt ja

piisavalt põhjendanud REP-i koostamise vajadust PlanS § 27 lg-te 1 ja 3 alusel. PlanS § 6 p

13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige

transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või

tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju

ulatub suurele territooriumile. Kavandatava tuulepargi oluline ruumiline mõju väljendub mh

suures veeala vajaduses ja mõjus teistele merekasutusviisidele. Suur riiklik huvi kõnealuse

tuulepargi asukoha valiku ja toimimise vastu väljendub mh selles, et tegemist on avalikku

veekogusse kavandatava suure tootmisvõimsusega (sh PlanS § 27 lg-s 2 nimetatud elektrilise

nimivõimsusega võrreldava) tuulepargiga, mille mõju ei piirdu ühe maakonnaga. Seetõttu on

kavandataval tuulepargil ühelt poolt tähtsus riigi kliima- ja taastuvenergia eesmärkide

saavutamisel ning teisalt ka oluline keskkonnamõju. Seetõttu on selle asukoha läbikaalutud ja

õiguspäraseks valikuks (sh looduskeskkonnale ja muudele avalikele huvidele kaasnevate

mõjude hindamiseks) vaja teha KSH, mis on REP-i puhul kohustuslik.

25. Kuna ainuüksi eespool toodud põhjusel on hoonestusloa menetluse algatamata jätmine

õiguspärane, tuginedes VeeS v.r § 221 lg 2 p-le 3, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata,

1 Vt täpsemalt 27.03.2023 otsuse p-s 28 viidatud AB Artes Terrae OÜ töö nr 2208MT1 „Ruumiline eelanalüüs

Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimiseks. Lõpparuanne“, Tartu 2022. Leitav:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-07/Hiiu%20merealal%20tuulikute

%20planeerimine.%20L%C3%B5pparuanne%20%282022%29.pdf

2 Praegu Kliimaministeerium.

3 Praegu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

8(9)

3-23-749

kas taotluse rahuldamisest võis keelduda ka muudel vaidlustatud haldusaktis toodud

põhjendustel. Vastustaja põhiargument oli vajadus koostada REP. Muud argumendid olid

ilmselgelt kõrvalised ning neile antav hinnang ei mõjutaks asja lahendust.

26. Ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid teised menetlusosalised ei ole esitanud

taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Seega jäävad menetluskulud haldus- ja

ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).

27. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda otsus juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi

isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS §

175 lg 1 alusel avaldada tervikuna.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)