3-26-296/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedO.R (kaebaja) esitas Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale Nõmme Linnaosa Valitsus määras 21.01.2026 otsusega kaebajale toimetulekutoetuse
Legislator headnote
AI generated3-26-296/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: O.R (kaebaja) esitas Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale Nõmme Linnaosa Valitsus määras 21.01.2026 otsusega kaebajale toimetulekutoetuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
12.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-296
Haldusasi
O.R-i kaebus Tallinna linna toimetulekutotust
puudutava tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.02.2026 määrus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebaja O.R
Vastustaja Tallinna linn
Menetluse alus ringkonnakohtus
O.R-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta O.R-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.02.2026 määruse peale
menetlusse.
2. Jätta O.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.02.2026 määruse
muutmata.
3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 252
lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. O.R (kaebaja) esitas Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale
taotluse 2026. a jaanuarikuu eest toimetulekutoetuse saamiseks.
2. Nõmme Linnaosa Valitsus määras 21.01.2026 otsusega kaebajale toimetulekutoetuse
169,08 eurot.
3-26-296
3. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles soovib tuvastada Nõmme Linnaosa
Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna väite, et XXX ei ole elatav, õigusvastasuse. Samuti on
kaebaja soovinud kaebuses linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kohustamist
kaebajaga suhtlema, et aru saada kaebaja elulistest vajadusest, sh võimalustest elementaarseks
elamiseks. Kaebusega soovib kaebaja ka linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna
kohustamist arvestama XXX elektrikulusid toimetulekutoetuse määramisel.
Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib Nõmme
Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kohustamist tagama kaebaja
elukorraldusvabaduse ning lõpetama kaebaja töötlemise ja huvi tundmise kaebaja tegelike
vajaduste kohta. Samuti esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks ja
menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4. Tallinna Halduskohus jättis 10.02.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse,
riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused rahuldamata.
Kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ja selle tõttu ei tule talle riigi õigusabi anda.
Uurimispõhimõtte kohaselt saab kohus vajadusel kaebajat menetluses aidata. Kohus saab
omal algatusel tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. On piisav, kui
kaebaja toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Kaebaja on olnud
võimeline esitama linnale toetuse taotluseid ning linna haldusaktide vaidlustamiseks esitama
kohtule kaebuseid, mistõttu ei ole kohtul põhjust eeldada, et kaebaja ei suudaks esitada
menetlusdokumente või iseseisvalt menetluses osaleda. Kaebaja võimekust iseseisvalt
kohtumenetluses orienteeruda kinnitavad ka tema varasemad kohtumenetlused. Kohtul
puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata
kohtumenetluses kaitseta.
Kuna kaebus on riigilõivuvaba, siis menetlusabi ei tule anda.
Esialgse õiguskaitse taotlus ei kattu kaebuse esemega. Kaebaja soovib kaebusega saavutada
seda, et tema elukoha aadressil asuvat eluaset ei peetaks elamiskõlbmatuks ja et vastustaja
tunnistaks asjaolu, et kaebaja tegelikult taotluses näidatud aadressil elab. See tagaks kaebaja
hinnangul tema 2026. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel kõnealuse
eluaseme elektrikulude arvestamise eluasemekulude hulka. Samuti on kaebaja kaebuses
soovinud linna kohustamist kaebajaga suhtlema, et aru saada kaebaja elulistest vajadusest, sh
võimalustest elementaarseks elamiseks. Esialgse õiguskaitse korras soovib kaebaja aga
Tallinna linna kohustamist tagama kaebaja elukorraldusvabadus ning lõpetama kaebaja
töötlemise ja huvi tundmise tema tegelike vajaduste kohta.
Ühtlasi puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale määrati toimetulekutoetus.
Kaebajat pole abita jäetud. Kaebaja pole isik, kellele saabuksid pöördumatud tagajärjed, kui
kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Toimetulekutoetuse eesmärgikesi ole hüvitada
kõikvõimalikke kulusid, mida inimene kannab. Sotsiaaltoetused on piiratud avalik ressurss,
mida tuleb jaotada pigem konservatiivselt hädavajalikel juhtumitel. Kuna kaebaja on
avaldanud soovi saada sotsiaaltoetuseid ja esitanud selleks vastavad taotlused, siis tuleb
kaebajal arvestada muu hulgas sellega, et kaebaja kohustub linnale esitama tõeseid ja
terviklikke andmeid ning linnal on kohustus kaebaja taotluste lahendamisel tema abivajadust
terviklikult hinnata. Kohaliku omavalitsuse üksusel on otsustus- ja kaalutlusruum kaebaja
2(3)
3-26-296
toetamiseks sobivaima meetme valikul, lähtudes kaebaja tegelikust abivajadusest. Seega
puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda linnalt kaebaja tegelike vajaduste väljaselgitamise
lõpetamist olukorras, kus kaebaja on ise linnalt sotsiaaltoetusi taotlenud. Kaebajal tuleb
sotsiaalteenuste ja -toetuste saamise soovi korral arvestada tema vajaduste ja elukorralduse
vastu huvi tundmisega selleks, et saada terviklik ülevaade tema sotsiaalmajandusliku olukorra
kohta ja tagamaks kaebaja vajadustele vastav abi. Kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus
nõuda kaebaja abivajaduse hindamise lõpetamist, siis puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse
vajadus.
Esmahinnangul ei ole kaebusel kuigi suured väljavaated. Kaebajaga seotud varasemates
haldusasjadest nähtuvalt ei ole tõendatud kaebaja elamine taotluses märgitud aadressil (vt nt
haldusasi nr 3-25-1383).
5. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud seisukohtadega selle kohta, miks
kaebaja esitatud taotlused tuli jätta rahuldamata. Kohus ei korda neid põhjendusi (HKMS §
201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kuna kaebaja pole määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid
halduskohtu põhjendustele, siis täiendavaid põhjendusi kohus ei esita.
8. Eelneva põhjal jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus
muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)