Legislator Case Law & Legislation
3-26-296/11 AI generated

3-26-296/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-26-296/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

O.R (kaebaja) esitas Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale Nõmme Linnaosa Valitsus määras 21.01.2026 otsusega kaebajale toimetulekutoetuse

Legislator headnote

AI generated

3-26-296/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: O.R (kaebaja) esitas Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale Nõmme Linnaosa Valitsus määras 21.01.2026 otsusega kaebajale toimetulekutoetuse

Keywords

AI generated
medical care requirements warranted characteristic reasonableness unfit notwithstanding health condition outpatient treatment health coverage for cataract
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-296

Haldusasi

O.R-i kaebus Tallinna linna toimetulekutotust

puudutava tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.02.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja O.R

Vastustaja Tallinna linn

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.R-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta O.R-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.02.2026 määruse peale

menetlusse.

2. Jätta O.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.02.2026 määruse

muutmata.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 252

lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.R (kaebaja) esitas Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

taotluse 2026. a jaanuarikuu eest toimetulekutoetuse saamiseks.

2. Nõmme Linnaosa Valitsus määras 21.01.2026 otsusega kaebajale toimetulekutoetuse

169,08 eurot.

3-26-296

3. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles soovib tuvastada Nõmme Linnaosa

Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna väite, et XXX ei ole elatav, õigusvastasuse. Samuti on

kaebaja soovinud kaebuses linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kohustamist

kaebajaga suhtlema, et aru saada kaebaja elulistest vajadusest, sh võimalustest elementaarseks

elamiseks. Kaebusega soovib kaebaja ka linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna

kohustamist arvestama XXX elektrikulusid toimetulekutoetuse määramisel.

Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib Nõmme

Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kohustamist tagama kaebaja

elukorraldusvabaduse ning lõpetama kaebaja töötlemise ja huvi tundmise kaebaja tegelike

vajaduste kohta. Samuti esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks ja

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis 10.02.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse,

riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused rahuldamata.

Kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ja selle tõttu ei tule talle riigi õigusabi anda.

Uurimispõhimõtte kohaselt saab kohus vajadusel kaebajat menetluses aidata. Kohus saab

omal algatusel tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. On piisav, kui

kaebaja toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Kaebaja on olnud

võimeline esitama linnale toetuse taotluseid ning linna haldusaktide vaidlustamiseks esitama

kohtule kaebuseid, mistõttu ei ole kohtul põhjust eeldada, et kaebaja ei suudaks esitada

menetlusdokumente või iseseisvalt menetluses osaleda. Kaebaja võimekust iseseisvalt

kohtumenetluses orienteeruda kinnitavad ka tema varasemad kohtumenetlused. Kohtul

puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata

kohtumenetluses kaitseta.

Kuna kaebus on riigilõivuvaba, siis menetlusabi ei tule anda.

Esialgse õiguskaitse taotlus ei kattu kaebuse esemega. Kaebaja soovib kaebusega saavutada

seda, et tema elukoha aadressil asuvat eluaset ei peetaks elamiskõlbmatuks ja et vastustaja

tunnistaks asjaolu, et kaebaja tegelikult taotluses näidatud aadressil elab. See tagaks kaebaja

hinnangul tema 2026. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel kõnealuse

eluaseme elektrikulude arvestamise eluasemekulude hulka. Samuti on kaebaja kaebuses

soovinud linna kohustamist kaebajaga suhtlema, et aru saada kaebaja elulistest vajadusest, sh

võimalustest elementaarseks elamiseks. Esialgse õiguskaitse korras soovib kaebaja aga

Tallinna linna kohustamist tagama kaebaja elukorraldusvabadus ning lõpetama kaebaja

töötlemise ja huvi tundmise tema tegelike vajaduste kohta.

Ühtlasi puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale määrati toimetulekutoetus.

Kaebajat pole abita jäetud. Kaebaja pole isik, kellele saabuksid pöördumatud tagajärjed, kui

kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Toimetulekutoetuse eesmärgikesi ole hüvitada

kõikvõimalikke kulusid, mida inimene kannab. Sotsiaaltoetused on piiratud avalik ressurss,

mida tuleb jaotada pigem konservatiivselt hädavajalikel juhtumitel. Kuna kaebaja on

avaldanud soovi saada sotsiaaltoetuseid ja esitanud selleks vastavad taotlused, siis tuleb

kaebajal arvestada muu hulgas sellega, et kaebaja kohustub linnale esitama tõeseid ja

terviklikke andmeid ning linnal on kohustus kaebaja taotluste lahendamisel tema abivajadust

terviklikult hinnata. Kohaliku omavalitsuse üksusel on otsustus- ja kaalutlusruum kaebaja

2(3)

3-26-296

toetamiseks sobivaima meetme valikul, lähtudes kaebaja tegelikust abivajadusest. Seega

puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda linnalt kaebaja tegelike vajaduste väljaselgitamise

lõpetamist olukorras, kus kaebaja on ise linnalt sotsiaaltoetusi taotlenud. Kaebajal tuleb

sotsiaalteenuste ja -toetuste saamise soovi korral arvestada tema vajaduste ja elukorralduse

vastu huvi tundmisega selleks, et saada terviklik ülevaade tema sotsiaalmajandusliku olukorra

kohta ja tagamaks kaebaja vajadustele vastav abi. Kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus

nõuda kaebaja abivajaduse hindamise lõpetamist, siis puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse

vajadus.

Esmahinnangul ei ole kaebusel kuigi suured väljavaated. Kaebajaga seotud varasemates

haldusasjadest nähtuvalt ei ole tõendatud kaebaja elamine taotluses märgitud aadressil (vt nt

haldusasi nr 3-25-1383).

5. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud seisukohtadega selle kohta, miks

kaebaja esitatud taotlused tuli jätta rahuldamata. Kohus ei korda neid põhjendusi (HKMS §

201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kuna kaebaja pole määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid

halduskohtu põhjendustele, siis täiendavaid põhjendusi kohus ei esita.

8. Eelneva põhjal jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)