2-24-5841/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5841

Kohtuasi

Y.Y avaldus kohtu loa saamiseks alaealise C-ga

suhtlemiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja Y.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Grete Kirsimaa

Puudutatud isik (ema) Y.B (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Vladimir Makarov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 02.04.2025 määrus muutmata.

2. Jätta Y.B määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata.

Edasikaebamise kord

2-24-5841

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Y.Y (avaldaja) avaldus kohtu loa saamiseks alaealise C-ga

suhtlemiseks.

2. Harju Maakohus jättis 11.07.2024 määrusega avalduse rahuldamata ning avalduse

menetlemise kulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Tallinna Ringkonnakohus jättis avaldaja määruskaebuse 11.11.2024 määrusega rahuldamata.

3. Lapse ema Y.B (puudutatud isik) maakohtu menetluses 10.09.2024 esitatud

menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja puudutatud isikule

õigusteenuseid tunnihinnaga 120 eurot ning teenuste osutamise ajakulu oli 19 tundi 30

minutit. Puudutatud isiku menetluskulud maakohtus olid kokku 2340 eurot. Ringkonnakohtu

menetluses olid puudutatud isiku menetluskulud 240 eurot ning teenuste osutamise ajakulu oli

2 tundi. Lepinguline esindaja osutas puudutatud isikule teenuseid tunnihinnaga 120 eurot

(ilma käibemaksuta). Puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb

menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Puudutatud isik palus menetluskulud välja

mõista koos seadusjärgses määras viivisega.

4. Avaldaja vaidles puudutatud isiku menetluskuludele vastu ning leidis, et tegelikkuses ei ole

puudutatud isik neid menetluskulusid kandnud, kuna menetluses esindas puudutatud isikut

tema elukaaslane. Puudutatud isik ja tema lepinguline esindaja elavad avaldajale teadaolevalt

juba aastaid koos. Avaldaja viitas ka praeguses asjas lapsele määratud esindaja kohtule

esitatud arvamusele, milles lapsele määratud esindaja kirjutas: „minu kohale jõudes teatas C

ema, et soovib minuga vestelda oma esindaja juuresolekul, kes samuti korteris viibis ja ennast

juristina tutvustas“. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku menetluskulud on ülemäärased ning

vastaspool ei pea hüvitama menetluskulusid, mis ei nähtu kohtule esitatud

menetlusdokumentidest (nt kliendisuhtlus).

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 02.04.2025 määrusega puudutatud isiku menetluskulude

hüvitamise taotluse osaliselt ning määras puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks

suuruseks 840 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus mõistis kindlaksmääratud menetluskulud

avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja koos seadusjärgses määras viivisega.

5.1. Maakohus vähendas puudutatud isiku lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu

maakohtu menetluses kuue tunnini (19 tunni 30 minuti asemel) ning ringkonnakohtus pidas

2-24-5841

maakohus puudutatud isiku lepingulise esindaja menetluskulusid põhjendatuks ühe tunni

ulatuses (kahe tunni asemel).

5.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku lepingulise esindaja

toimingud asja sisu ja mahtu ning lepingulise esindaja menetlustoiminguid arvestades

põhjendatud üksnes seitsme tunni ulatuses. Lisaks arvestas maakohus asjaoluga, et

puudutatud isik ning tema esindaja on lähikondsed, kelle puhul ei ole võimalik määratleda,

millisel juhul toimusid arutelud igapäevase suhtluse käigus ning millal oli tegemist

professionaalse õigusabi osutamisega. Puudutatud isikuga lähisuhtes olevale esindajale ei

olnud vaidluse sisu uudne. Puudutatud isik osales menetluses ka isiklikult. Sellistes vaidlustes

ongi lapsevanem isikuks, kes saab ja oskab vaidluse asjaolusid esitada ja selgitada. Tegemist

ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, mis eeldaks menetluses osalemist esindaja

vahendusel. Esindaja kaasamine on menetlusosalise õigus, kuid sellest ei tulene, et kõik

esindaja osalemisega seotud kulud oleks põhjendatud jätta teise menetlusosalise (vastaspoole)

kanda. Puudutatud isikule õigusabi osutamisel tehtud toimingud hõlmavad suures osas

menetluses esitatud arvamuste ja seisukohtadega tutvumist ning kliendi nõustamist. Sellele ei

ole järgnenud ühtegi toimingut (seisukoha esitamist, taotlust vms). Menetluses esitatud

seisukohad, millega tutvumisele puudutatud isiku aeg peamiselt kulus, ei ole mahukad ega

sisalda professionaalse esindaja jaoks õiguslikult keerukat sisu. Maakohus luges seitsme

tunniga hõlmatuks ja põhjendatud kuluks puudutatud isiku esindaja toimingud, milleks olid

materjalidega tutvumine, kirjalike seisukohtade koostamine (maakohtus kaks seisukohta) ja

ärakuulamisel osalemine. Ülejäänud osas ei pidanud maakohus puudutatud isiku esindaja

kulude avaldaja kanda jätmist põhjendatuks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ning teha uue määruse, millega mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks

välja 840 eurot ületavad menetluskulud, maakohtu menetluskuludest täiendavalt 1740 eurot

ning ringkonnakohtu menetluskuludest täiendavalt 120 eurot. Alternatiivselt, kui

ringkonnakohus ei rahulda esimest taotlust, siis tühistada maakohtu määrus osas, millega

maakohus jättis menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata ning saata asi tühistatud

ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

6.1. Määruskaebuse väidete kohaselt esitas avaldaja lepinguline esindaja puudutatud isiku ja

tema esindaja vaheliste suhete kohta alusetuid ja menetlusosalise au ja väärikust kahjustavaid

väiteid. Maakohus ei ole andnud puudutatud isiku menetluskulude hindamisel piisavalt

kaalutletud hinnangut, millised puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingud olid

vältimatult vajalikud ning millised mitte. Maakohus piirdus üksnes üldise hinnanguga

toimingute ajakulu kohta (7 tundi). Maakohus tugines menetluskulude kindlaksmääramisel

puudutatud isikut ja tema lepingulist esindajat solvavale asjaolule, et esindaja ja puudutatud

isik on lähikondsed ning seetõttu ei ole võimalik professionaalset õigusabi ja tavasuhtlust

eristada. See asjaolu ei saa olla menetluskulude hüvitamise ulatuse piiramise aluseks.

Maakohus leidis ekslikult, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka asjaga. Puudutatud isiku

hinnangul viitab asja keerukusule juba see, et avaldajat esindas menetluses algusest peale

vandeadvokaat. Puudutatud isikule oli kohtumenetluses osalemine ning suhtlus kohtuga

keeruline, vaimselt koormav ja hirmutav, mistõttu professionaalse esindaja kaasamine oli

põhjendatud.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele avaldaja seisukoha.

2-24-5841

8. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm

14.04.2021, 2-19-10324, p 17 ja RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14).

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS §

175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega,

samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 12.05.2021, 2-20-114596/21, p

11).

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude

kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus leidis õigesti, et tegemist on

keskmise või vähem keeruka tsiviilasjaga. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et suur

osa puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingutest hõlmas üksnes teiste menetlusosaliste

seisukohtade ja arvamustega tutvumist ning kliendi nõustamist ning nende toimingute

tulemusena ei esitatud ühtegi menetlusdokumenti. Seetõttu on ka maakohtu kindlaks määratud

ajakulu, mis tuleb teisel poolel hüvitada, põhjendatud. Asjaolu, et maakohus lähtus

menetluskulude kindlaksmääramisel ühe väitena ka sellest, et väidetavalt on puudutatud isik

ja tema lepinguline esindaja lähisuhetes, ei omanud kolleegiumi hinnangul määravat kaalu

menetluskulude põhjendatud mahu kindlaksmääramisel.

13. Vastuseks määruskaebuse etteheitele, et maakohus andis üksnes üldise hinnangu

puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingute ajakulule ning ei analüüsinud teostatud

toiminguid üksikult, leiab kolleegium, et maakohus ei rikkunud sellega

põhjendamiskohustust. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotustkindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud,mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Välja

mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige

andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12).

2-24-5841

14. Kokkuvõttes on puudutatud isiku lepingulise esindaja menetluskulud maakohtu

kindlaksmääratud ulatuses põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks ning maakohtu

määruse muutmiseks puudub alus.

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)