2-24-13297/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-13297

Kohtuasi

Chemoprojekt, a.s. avaldus EuroChem Terminal

Sillamäe OÜ vastu vahekohtu otsuse tunnustamiseks

ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

EuroChem Terminal Sillamäe OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja):

Chemoprojekt, a.s. (Tšehhi

Vabariigi registrikood 45273383), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaarel Kais

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): EuroChem

Terminal Sillamäe OÜ (registrikood 11014598),

lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20.02.2025 määrus jätta muutmata.

2. EuroChem Terminal Sillamäe OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-13297

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli Chemoprojekt, a.s (avaldaja) avaldus ICC International

Court of Arbitration 10.05.2024 otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Harju

Maakohus rahuldas 21.10.2024 määrusega avaldaja avalduse ja jättis menetluskulud

EuroChem Terminal Sillamäe OÜ (puudutatud isik) kanda. Tallinna Ringkonnakohus võttis

03.12.2024 määrusega vastu puudutatud isiku loobumise 25.10.2024 määruskaebusest Harju

Maakohtu 21.10.2024 määruse peale ning jättis määruskaebuse esitamisega seotud

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määrused jõustusid 19.12.2024.

2. Avaldaja palus puudutult isikult 03.09.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt välja

mõista maakohtu menetluskulud 7760,70 eurot ning 25.11.2024 menetluskulude nimekirja

kohaselt ringkonnakohtu menetluskulud 2502 eurot ja 2592,50 Šveitsi franki. Avaldaja palus

määrata, et puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tuleb

puudutatud isikul tasuda avaldajale viivist menetluskulusid rahaliselt kindlaksmäärava lahendi

jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Puudutatud isikul puudusid vastuväited avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu osas, kuid

puudutatud isiku hinnangul on avaldaja menetluskulud ebamõistlikult suured ja

põhjendamatud. Puudutatud isik leidis, et avaldaja menetluskulud on paisutatud, sest tegemist

on sisult lihtsa õigusvaidlusega, milles vaieldi ühe õigusliku küsimus üle – kas tunnistada

välisriigi kohtuotsus täidetavaks või mitte. Avaldaja poolt esitatud avaldus on 6 lehekülje

pikkune ning antud asja menetlus ei hõlmanud mitmeid erinevaid keerukaid õiguslikke

küsimusi või mahukaid menetlustoiminguid. Puudutatud isik leidis, et Šveits õigusabi kulud ei

kuulu hüvitamisele, sest tegemist ei ole avaldaja lepingulise esindajaga käesolevas tsiviilasjas.

Avaldaja on ise kohtule teatanud, et tema lepinguline esindaja on vandeadvokaat Kaarel Kais,

mitte mõni muu isik. TsMS ei võimalda menetluskulusid mõista välja kõrvalistele isikutele,

kes ei ole kohtumenetluses menetlusosalise esindaja

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus tegi 20.02.2025 määruse, millega rahuldas Chemoprojekt, a.s. avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni punkt 1); määras Chemoprojekt,

a.s. hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 9542,70 eurot ning mõistis EuroChem

Terminal Sillamäe OÜ-lt välja Chemoprojekt, a.s. kasuks menetluskulud 9542,70 eurot

(resolutsiooni punkt 2); määras, et käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

EuroChem Terminal Sillamäe OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(9542,70 eurot) Chemoprojekt, a.s.-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(resolutsiooni punkt 3); jättis rahuldamata Chemoprojekt, a.s. avalduse summas 2592,50

Šveitsi franki ja summas 720 eurot (resolutsiooni punkt 4).

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 177 lg 1 p-le 2, § 174 lg-le

8, § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1.

6. Avaldajat on esindanud menetluses vandeadvokaat Kaarel Kais tunnitasuga 180 eurot

(käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120

eurot ilma käibemaksuta (RKTKm, 02.10.2013, 3-2-1-93-13), aga ka nt 205,58 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKo, 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Kuigi Riigikohtu lahendite järgimine

ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku

2-24-13297

määra osas. Kohus arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni ja keskmisi

turuhindasid leidis, et tunnihind on põhjendatud ja ei ületa keskmisi turuhindasid.

7. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot ja tõlkinud avalduse lisasid (sh

vahekohtu otsus) summas 4090,70 eurot, mistõttu need kulud tuleb puudutatud isikul

avaldajale hüvitada. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, menetlusdokumentide

mahtu ja sisu ja seda, et lepinguline esindaja ei ole osalenud vahekohtu menetluses, oli

seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg avaldaja poolt esitatud asjassepuutuvate

dokumentide läbi vaatamiseks ja analüüsiks, dokumentide tõlgete ülevaatamiseks,

nõupidamisteks ja avalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks on 16 h; puudutatud isiku

25.10.2024 määruskaebusega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks, kliendiga kirjavahetuseks,

määruskaebusele seisukoha koostamiseks, 08.11.2024 kohtumäärusega tutvumiseks 10,5 h;

puudutatud isiku 12.11.2024 loobumise avaldusega tutvumiseks, seisukoha esitamiseks,

kliendiga nõupidamiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks 3,4 h, kokku 29,9 h

summas 5382 (29,9*180) eurot. Tulenevalt eeltoodust olid põhjendatud ja vajalikeks

menetluskuludeks kohtu hinnangul riigilõiv 70 eurot, asja läbivaatamise kulud 4090,70 eurot

ja lepingulise esindaja kulud 5382 eurot, kokku 9542,70 eurot. Kohus jättis avaldus

rahuldamata summas 2592,50 Šveitsi franki ja 720 eurot.

8. Kuna avaldaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4, märkis kohus, et puudutatud

isikul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

9. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 20.02.2025 määrus

ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi osas, millega puudutatud isikult mõisteti avaldaja

kasuks välja menetluskulud summas 9542,70 eurot; alternatiivselt tühistada kaevatav määrus

osas, millega puudutatud isikult mõisteti avaldaja kasuks välja menetluskulud summas

9542,70 eurot ning teha uus kohtumäärus, hinnates iseseisvalt iga üksiku vastaspoole

menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust ning põhjendada kohtulahendis ette nähtud

menetluskulude hüvitamise ulatust.

10. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus sisuliselt hinnanud menetluskulude

põhjendatud ja vajalikkust. Maakohtu poolne menetlusõigusnormide rikkumine niivõrd

oluline, et ringkonnakohtul ei ole võimalik seda kõrvaldada. TsMS § 175 lg 1 kohaldamisel

on kohtule antud lai kaalutlusõigus ning kohtus peab lähtuma uurimisprintsiibist.

Kohtumääruses tuleb põhjendada kaalutlusotsust, mida kohtumääruses sisuliselt ei ole tehtud.

Menetluskulude väljamõistmine on isikult omandipõhiõiguse piirang. Isiku omandiõigus on

kaitstud PS § 32 alusel, mis sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.

Riigikohus on leidnud, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on küll

kõrvalnõude lahendamine, kuid sellega otsustatakse menetlusosaliste varaliste õiguste (PS §

32) üle lõplikult.

11. Maakohus on põhjendamatult rahuldanud vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse ja õigusvastaselt otsustanud mõista määruskaebuse esitajalt välja vastustaja

menetluskulud. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud

menetlusõigusnorme, sest ei ole hinnanud iga üksiku vastustaja lepingulise esindaja

menetlustoimingu ajakulu põhjendatust ja vajalikkust, millega on vaidlustatav kohtumäärus

jäetud sisuliselt motiveerimata.

2-24-13297

12. Lisaks sellele leiab määruskaebuse esitaja, et vastustaja tõlkekulud tuleb samuti üle

kontrollida ning hinnata nende põhjendatust ja vajalikkust. Vastustaja on esitanud kohtule

vandetõlgi poolt tõlgitud vahekohtuotsuse. Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja

täitmise konventsioon artikkel 4 kohaselt võib tõlke kinnitada ametlik tõlk või vannutatud

tõlk, mistõttu määruskaebuse esitaja palub hinnata vandetõlkega seotud kulude vajalikkust

ning põhjendatust.

Menetlusosaliste seisukohad

13. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isiku

kanda. Etteheited maakohtule on otsitud. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu

diskretsiooni sekkuda.

Menetluse edasine käik

14. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

kohtumäärus on selle vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le

659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

16. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Määruskaebusest nähtuvalt palub puudutatud isik tühistada maakohtu määruse osas, millega

kohus mõistis temalt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 9542,70 eurot. Seega

kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes eelnimetatud summat

puudutavas osas. Ülejäänud osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva §

456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

17. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruses kindlaks TsMS § 174 lg 8 järgi hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm, 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt

RKTKm,17.04.2024, 2-17-124505, p 12). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (RKTKm,

2-24-13297

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14).

18. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule ei ole

põhjendatud ning alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks puudub. Maakohtu

siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus oma otsustust piisavalt

põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus menetluskulude

kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka esitatud

menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega

kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning avaldajale õigusabi osutanud lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), saab õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega,

mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ja põhjendatuks ka

ringkonnakohtu hinnangul. Sealjuures ei ole maakohus põhjendamiskohustust rikkunud, kui

jättis määruses üksikasjalikult analüüsimata ja hindamata iga üksiku avaldajale osutatud

õigusabi toimingu vajalikkuse. Ringkonnakohus osundab, et kohus välja mõistetavate

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige andma hinnangu lepingulise

esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna

vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm, 17.04.2024, 2-17-

124505, p 12). Vaidlustatud määrus vastab kirjeldatule. Toodust tulenevalt ei hinda avaldajale

osutatud õigusabi iga ükski toimingu vajalikkust eraldi ka ringkonnakohus.

19. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus ka väita, et avaldaja lepingulise esindaja poolt

osutatud õigusabi ajakulu on maakohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses ülemäärane.

Ringkonnakohtule ei ole asja materjalide põhjal nähtav, et avaldaja lepinguline esindaja oleks

õigusabi osutades esitanud asjasse mittepuutuvaid dokumente ja väiteid või tegutsenud

põhjendamatuid menetluskulusid tekitavalt. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse

osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus,

et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt RKTKm, 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).

Määruskaebuse vastusest nähtuvalt tingis avaldaja kohtusse pöördumise asjaolu, et

puudutatud isik ei soovinud täita tema suhtes tehtud vahekohtu otsust. Seega oli kohtusse

pöördumine vajalik. Määruskaebemenetluse tingis asjaolu, et puudutatud isik maakohtu

määruse, millega kohus vahekohtu otsuse tunnustas ja täidetavaks tunnistas, vaidlustas. Kuna

kohus nõudis avaldajalt kaebusele vastust, tuli see anda. Arvestades, et sellele järgnevalt

otsustas puudutatud isik kaebusest loobuda ja kohus ka selle osas avaldaja seisukohta nõudis,

oli põhjendatud ka sellega seotud õigusabitoimingute tegemine.

20. Ülemäärased ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka avaldaja tõlkekulud. Nii nagu toob ise

õigesti esile määruskaebuse esitaja, sätestab siinses asjas kohaldunud New Yorgi 10.06.1058

Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon artikkel 4 imperatiivselt, et

kui vahekohtu otsust ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, laseb

otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool selle tõlkida vastavasse keelde ning tõlke kinnitab

ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja. TsMS § 32 lg 1

kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Seega tuli avaldajal lasta

vahekohtu otsus vältimatult eesti keelde tõlkida. Siinses asjas on maakohtule esitatud

vandetõlgi poolt tõlgitud vahekohtu otsus. Sealjuures on otsus ise 90-leheküljeline (dtl 8-97)

ning selle tõlge 74-leheküljeline (dtl 99-172). Vandetõlgi seaduse (VTS) § 14 lg 1 ja § 5 lg 1 p

1 koostoimest nähtuvalt on vandetõlgi tasu dokumentide tõlkimise teenuse osutamisel

kokkuleppeline. Ringkonnakohtul puudub eeltoodut arvestades alus kahelda, et tõlkimise

tasustamise kokkulepe avaldaja ja vandetõlgi vahel puudus kas üldse või oli see maakohtule

2-24-13297

avaldatud summast oluliselt väiksem. Nendele asjaoludele ei ole tuginenud ka määruskaebuse

esitaja.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

21. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/