Legislator Case Law & Legislation
2-26-2791/9 AI generated

2-26-2791/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-26-2791/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A.Q (avaldaja, võlgnik) esitas 5. veebruaril 2026 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse Kohus jättis 13. veebruari 2026. a määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja

Legislator headnote

AI generated

2-26-2791/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: veebruaril 2026 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse Kohus jättis 13. veebruari 2026. a määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja

Keywords

AI generated
consequences of withdrawal reassignment of claim subsequent bankruptcy proceedings risk of return forfeiture of recourse rights exposure to danger
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 12. märts 2026

Tsiviilasja number

2-26-2791

Tsiviilasi

A.Q K. (A.Q ) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: A.Q (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

xxx; telefon xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A.Q K. (A.Q) maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ning lugeda

avaldus A.Q K. tagastatuks.

2. Jätta menetluskulud A.Q K. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte A.Q K. .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

määruse tegemist viie kuu möödumist.

ASJAOLUD

1. A.Q (avaldaja, võlgnik) esitas 5. veebruaril 2026 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Kohus jättis 13. veebruari 2026. a määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja

avalduses toodud asjaolude selgitamiseks ning avaldaja abikaasaga seotud asjaolude

täpsustamiseks.

2. Avaldaja esitas 18. veebruaril 2026 avalduse täienduse. 22. veebruaril 2026 teatas avaldaja,

et on proovimas saavutada kohtutäituriga kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks ning

kokkuleppe saavutamisel on avaldajal võimalik maksejõuetusavaldus tagasi võtta.

3. Avaldaja on 12. märtsil 2026 maksejõuetusavalduse tagasi võtnud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 14 lg 1 p 1, § 18 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

5. FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele,

võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei

tulene teisiti.

6. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta

sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

7. Avaldaja on 22. veebruaril 2026 esitanud kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks

põhjusel, et proovib saavutada kohtutäituriga kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks.

Avaldaja leidis, et kokkuleppe saavutamisel on võimalik esitatud maksejõuetusavaldus tagasi

võtta.

Avaldaja esitas kohtule 12. märtsil 2026 taotluse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.

Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste

algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja

maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu

maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus

rahuldada.

8. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

FIMS § 18 lg 3 kohaselt ei saa kohus otsustada ühegi FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud menetluse

algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja

maksejõuetusavalduse alusel.

9. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse

võtmata.

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel (koosmõjus FIMS § 4 lg-ga 1 ja TsMS § 477

lg-ga 1) jätta avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik