2-26-2256/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

12. märts 2026

Tsiviilasi

nr 2-26-2256

H.H. hagi K.H. vastu abielu lahutamiseks

hagimenetlus

Hagihind

3500 eurot (TsMS § 132)

Kohtunik

Kadi Karting

Kohtuistungi aeg

11. märts 2026

Hageja

H.H. (isikukood: XXX)

Kostja

K.H. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada H.H. ja K.H. XX.XX.XXXXa. registreeritud abielu.

3. Taastada pärast abielu lahutamise jõustumist H.H. perekonnanimi X.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja edastada jõustunud kohtuotsus

rahvastikuregistris kande tegemiseks Viljandi Linnavalitsusele.

Edasikaebamise kord ja selgitus

Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 29.01.2026 kohtule hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamiseks (dtl 3-5).

Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja XX.XX.XXXX XXX (kanne nr 15-32-2017/45).

Hageja soovib abielu lahutada ja kanda pärast abielulahutust perekonnanime X.

2. Kostja vaidles 17.02.2026 kirjalikus avalduses hagile vastu ja märkis, et abielulahutust soovib

hageja munitsipaalkorteri saamise pärast (dtl 13).

3. Kohtuistungil 11.03.2026 avaldas hageja, et jääb oma nõude juurde ja palus abielu lahutada. Ta

lisas, et ei soovi kostjaga koos elada, kuivõrd kostja joob pidevalt. Hageja avaldas, et tal on hetkel

rahulik elu üürikorteris koos pojaga ning saavad kuidagi rahaliselt hakkama.

4. Kostja jäi istungil selle juurde, et ei soovi lahutust, vaid ajapikendust, kuid avaldas ka, et vägisi ta

hagejat kinni ei hoia. Kostja avaldas, et abielulised suhted ei ole kindlasti lõppenud, omavahel

suheldakse aktiivselt ja neid seob pereettevõte. Kostja lisas, et ta ei saanud enne tööle minna, kuna

pidi lapsi sõidutama, nüüd aga said lambad müüdud ja nendest ei pea ka sõltuma iga päev, seega

vaatab Pärnusse töökohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud pooled ära, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

6. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX Viljandi Maavalitsuses.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja

on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele

abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

7. Hagiavalduse ja hageja ning kostja poolt 11.03.2026 kohtuistungil antud seletuste alusel tuvastab

kohus, et poolte abielusuhete taastamine ei ole hageja selge vastuseisu tõttu võimalik. Kohus selgitab,

et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Abielu ei ole võimalik

säilitada ilma mõlemapoolse vastastikuse pingutuseta. Kohus ei saa sundida pooli abielus olema, kui

ühel vabatahtliku liidu osapoolest puudub selleks ühemõtteline tahe. Seega on PKS §-s 67 sätestatud

eeldused abielu lahutamiseks täidetud ning hageja ja kostja abielu tuleb lahutada.

8. Hageja soovis pärast abielu lahutamist kanda oma sünnijärgset perekonnanime Viir. Nimeseaduse

(NS) § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus isiku avalduse alusel

taastada tema varem kantud perekonnanime, vastasel juhul jääb isikule alles abielu ajal kantud

perekonnanimi. Kuna hageja on vastavat taotlenud, tuleb tema perekonnanimi X abielulahutuse

jõustumisel taastada (NS §11 lg 2 p 2).

9. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik