2-25-14172/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-14172

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14172

Tsiviilasi

M.R.-i, R.R.-i ja R.R.-i hagi M.R.-i vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

M.R.-i osas 762,66 eurot

R.R.-i osas 2378,16 eurot

R.R.-i osas 2378,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: M.R. (isikukood: XXX, elukoht: XXX-i, 65306, XXX).

Hageja II: R.R. (isikukood: XXX, elukoht: XXX-i, 65306, XXX).

Hageja III: R.R. (isikukood: XXX, elukoht: XXX-i, 65306, XXX).

Hagejate seaduslik esindaja: U.C (isikukood: XXX, e-post: XXX).

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marina Kelpman

(OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, e-post: XXX).

Kostja: M.R. (isikukood: XXX, e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

18. veebruar 2026

Istungisekretär Liisi Lokk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.R.-i, R.R.-i ja R.R.-i hagi M.R.-i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Jätta rahuldamata M.R.-i hagi M.R.-i vastu elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 29.

august 2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o 11. märts 2026 eest.

3. Välja mõista Marek M.R. M.R.-i kasuks elatis 84,74 eurot kuus alates kohtuotsuse

tegemisest s.o 12. märtsist 2026, välja arvatud perioodil 26. juunist kuni 31. augustini,

kuni M.R.-i täisealiseks saamiseni.

4. Välja mõista M.R.-ilt R.R.-i kasuks elatis 264,24 eurot kuus alates 1. septembrist

2025, välja arvatud perioodil 26. juunist kuni 31. augustini, kuni R.R.-i täisealiseks

saamiseni.

5. Välja mõista Marek R.R.-i M.R.-i elatis 264,24 eurot kuus alates 1. septembrist 2025,

välja arvatud perioodil 26. juunist kuni 31. augustini, kuni R.R.-i täisealiseks

saamiseni.

6. M.R.-i, R.R.-i ja R.R.-i kasuks väljamõistetud elatist indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4 ning elatise suuruse arvestamisel võetakse

arvesse PKS § 101 lõiget 5 ning M.R.-i puhul ka lisaks PKS § 101 lõiget 6.

7. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja

U.C

poolt nimetatud arveldusarvele, mis hagi esitamise ajal on

EE902200221023753537 selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja

aasta, kelle eest elatist makstakse. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-7, 148-155)

1. Hagiavalduse kohaselt elavad M.R. (hageja I), R.R. (hageja II) ja R.R. (hageja III) emaga

ning kostja (hagejate isa) hagejate ülalpidamisel ega kasvatamisel ei osale.

2. Tartu Maakohtu 01.08.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-25-9900 määrati kindlaks

kostja ja hagejate suhtlemise kord. Kehtiva suhtluskorra järgi viibib hageja I kostja juures

keskmiselt 10 päeva kuus ja hagejad II ja III viibivad kostja juures keskmiselt 6 päeva kuus.

3. Kostja omab sissetulekut, kuid hagejatele elatist vabatahtlikult ei ole nõus maksma.

4. Eksitav on kostja väide, et elatise nõude suurus ei arvesta suhtluskorra tingimustega. Kostja

esitatud terviseportaali väljavõtted ei tõenda kostja töövõimetust ega suutmatust tagada

hagejatele vajalik ülalpidamine. Mõjuvad põhjused elatise määra vähendamiseks alla

miinimummäära puuduvad. Kostja on töövõimeline isik. Teisi ülalpidamist vajavaid lapsi

kostjal pole. Kostja saab endale lubada luksusiku elu. Hooldusõiguse istungil kiitles kostja,

et ostis auto, omab ettevõtet ja ostab maja ning kirjutab Elisa Huubi mingit sarja, tänu

millele suured rahasummad hakkavad liikuma. Kostja enda tahtlik valik on hobikorras

muusikuna tulu teenida. Kostja esitatud pangakontoväljavõttest nähtub, et ainuüksi juulikuu

seisuga on kontolt läbi käinud 32 041 eurot. Kohtule esitatud väljavõte tõendab, et kostja on

iga kuu saanud eraisikutelt mitmesaja euro suuruseid ülekandeid erapidudel esinemise eest.

Väljavõttest selgub, et iga kuu laekuvad kostjale esinemistasud, mis jäävad suurusjärku 250-

500 eurot. Seda, et ühes kuus toimub mitu esinemist kinnitab ka kostja esinemiste reklaam

Recovery bändi Facebooki lehel. Alates 15.07.2025 on kostja asutanud ettevõtte GR8EST

TUNE OÜ, mille tegevusalaks on muusika tootmine. Äriühingu ainukeseks juhatuse

liikmeks, omanikuks ja kasusaajaks on kostja. Kostja saab sissetulekut erinevatest allikatest,

mistõttu on väär kostja väide, et tal puudub võimalus hagis taotletud suuruses elatise

tasumiseks.

5. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis

-

R.R.-i kasuks alates hagiavalduse esitamisest s.o 29.08.2025 kuni täisealiseks

saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 264,24 eurot kuus,

-

R.R. kasuks alates hagiavalduse esitamisest s.o 29.08.2025 kuni täisealiseks

saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 264,24 eurot kuus ja

-

M.R.-i kasuks alates hagiavalduse esitamisest s.o 29.08.2025 kuni täisealiseks

saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 84,74 eurot kuus.

6. Hagejad soovivad, et elatise summa korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil ja elatise

summast arvestatakse maha pool lapsetoetuse summat, pool lasterikka pere toetust

ning kostja juures viibimise päevade arv.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 49-56)

7. Kostja ei nõustu elatise nõuete suurusega. Hagiavalduses esitatud igakuise elatise nõude

suurus ei arvesta vanemate vahel kokku lepitud suhtluskorra tingimustega laste suhtlemise

ajalise faktori muutumise kohta kostjaga. Hagiavalduses on täielikult jäetud tähele

panemata, et peaaegu igakuiselt muutub laste viibimise aeg isa juures. Välja ei ole toodud

arvestust igakuiselt laste isa juures viibimise aja kohta päevades suhtluskorra järgi ega

arvestatud elatisnõude suuruse esitamisel PKS § 101 lg 6 sätestatuga. Arvestades kõigi

suhtluskorra tingimustega ei ole võimalik elatiskalkulaatori järgi, so vahelduvalt üheselt

välja arvestada elatise suurust kuu kohta, seda ka alates 1. septembrist kuni 26. juunini, kui

välja jättes suvevaheaja, millal lapsed on vahelduvalt vanemate ülalpidamisel ja isal lastele

elatise tasumise kohustust ei ole.

8. Seisukoht, et R.R. ja R.R. viibivad suhtluskorra järgi kostja juures keskmiselt 6 päeva kuus

ja M.R. keskmiselt 10 päeva kuus ei ole tõendatud ega põhjendatud ja on väär.

9. Arvestades suhtluskorra tingimustega punktis 29.1 ja 29.2 ning ka järgnevates punktides

toodud tingimustega viibivad R.R. ja R.R. kostja juures tavalistel täis õppeajaga koolikuudel

rohkem kui 6 päeva ja M.R. 12 päeva. Elatiskalkulaatori järgi arvestatult, kui R.R. ja R.R.

viibivad isa juures 7 päeva kuus on elatise summa 140,92 eurot ja M.R.-i kohta on elatise

summa suurus kuus 50,85 eurot.

10. Koolivahaaegadel (veebruaris, aprillis ning oktoobris), kui R.R. ja R.R. viibivad isa juures

vähemalt 10 päeva kuus moodustab elatiskalkulaatori arvestuse järgi elatise suurus kuus

88,07 eurot lapse kohta ja M.R.-ile tasumisele kuuluva elatise suurus, kui ta viibib isa juures

12 päeva kuus, summas 50,85 eurot kuus. Jõuluvaheajal, so detsembris ja jaanuaris viibivad

R.R. ja R.R. isa juures vahelduvalt keskmiselt 13 päeva, millega arvestades moodustab

elatiskalkulaatori järgi elatis suurus ühes nendest kuudest 35,22 eurot lapse kohta ning kuna

M.R. viibib isa juures detsembris ja jaanuaris vahelduvalt keskmiselt 15 päeva, siis on ühes

nendes kuudes vahelduvalt elatise suurus 0 eurot.

11. Põhjendatud on arvestada asjaoluga, et alates 1. juuni kuni 26. juuni on lapsed suhtluskorra

järgi isaga, kuid alates 26. juunist on nad vahelduvalt kaks nädalat isaga ja kaks nädalat

emaga, siis on elatiskalkulaatori järgi tasumisele kuuluva elatise suurus perioodi kohta 26.

juuni kuni 31. august 0 eurot (vanemad peavad vahelduvalt lapsi ülal).

12. Kostja on hagejaid üleval pidanud kuni hagi esitamiseni. Kostja saab sissetulekuid töötades

vabakutselise muusikuna. Kostja ei ole võimeline tervislikust seisundist tulenevalt hagis

taotletud summas elatist tasuma ning kostjal on piiratud võimalused sissetuleku saamiseks.

13. Arvestades sissetulekutega on kostja võimeline tasuma igakuiselt R.R.-ile ülalpidamiseks

elatist 70 eurot kuus ja R.R.-ile 70 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni ning M.R.-

ile 50 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni.

KOHTU SEISUKOHT

14. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased.

15. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on M.R.-i, R.R.-i ja R.R.-i vanemad U.C ja M.R., kes on

kohustatud PKS § 96 lg 1 kohaselt andma hagejatele ülalpidamist.

16. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises.

17. Tartu Maakohtu 01.08.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-9900 (dtl 14-28) on muudetud

U.C ja M.R.-i vahel 19.12.2024 sõlmitud ja Sotsiaalkindlusameti poolt kinnitatud

vanemluskokkulepet ning määratud kindlaks M.R.-i ja laste R.R.-i, R.R.-i ja M.R.-i

suhtlemise kord. Määrus on jõustunud 19.08.2025.

18. Hagejad on elatise nõudmisel lähtunud suhtluskorrast ning nõuavad kostjalt elatist PKS §-s

101 arvutatud summas alates hagiavalduse esitamisest s.o 29.08.2025.

19. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Samas eeldab PKS § 101 kohaldamine, et kohus tuvastab mh lõikes 6

sätestatud asjaolud sh kui kaua viibib laps kohustatud vanema juures.

20. PKS § 101 lg 6 järgi vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga, kui kohtumenetluses selgub, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

13.06.2025 otsus tsiviilasjas 2-23-8691, p 13).

21. Eelviidatud lahendi p-s 13.1 on Riigikohus selgitanud, et kui lapse ja vanema suhtluskorda

reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava

vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses.

Seejuures peab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg-st 3 tulenevalt omal

algatusel tuvastama asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud

kohtulahendi või kokkuleppega. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või

kokkuleppes märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid

esitades see eeldus ümber lükata.

22. Hagimenetluses peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

23. Kehtiva kohtumääruse kohaselt elavad hagejad alates augustist 2025 emaga ning isaga on

kindlaksmääratud suhtlemise kord, mille järgi R.R. ja R.R. viibivad isa juures ca 6 päeva

kuus ja M.R. ca 10 päeva kuus (v.a koolivaheajad, jõulud ja aastavahetus).

24. Kostja on seisukohal, et hagejad ei ole elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestanud

suhtlemiskorra ja koolivaheaegadega. Koolivaheaegadel tuleks elatise suurust vähendada

nende päevade arvu võrra, mis hagejad kostja juures on ning alates 26. juunist kuni 31.

augustini ei peaks elatist üldse tasuma, kuna hagejad on kahe nädala kaupa vaheldumisi

kumbagi vanemaga.

25. Lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ning eelduslikult võrdses osas. Ajal, mil

laps viibib vanema juures, kannab see vanem vahetult lapse ülalpidamisega seotud kulusid.

26. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorda

tegelikkuses sellisel kujul ei täideta (dtl 184-216, 223). Samuti nähtub kohtute

infosüsteemist tsiviilasjas nr 2-25-9900 algatatud menetlustest, et suhtluskorda on rikkunud

mõlemad vanemad.

27. Kuigi kohtumääruse p 5.2 järgi peaks M.R. viibima isa juures üle nädala, paaritu nädala

kolmapäevast kuni pühapäevani (mis teeb ca 10 päeva kuus), on M.R. viibinud kostja juures

septembris 28 päeva, oktoobris 20 päeva, novembris 24 päeva, detsembris 29 päeva,

jaanuaris (2026) 31 päeva ja veebruaris (18.02.2026) seisuga 11 päeva (dtl 239, 220).

Kohtuistungil on hagejate ema avaldanud, et hagi esitamisest kuni käesoleva ajani ei ole

M.R. saanud ema juures olla, mõned üksikud päevad. Ka kohtule esitatud 10.03.2026

vanemate kirjavahetusest (dtl 292) nähtuvalt on M.R.-i elukoht ema juures, kuid ema ei ole

saanud lapsega koos olla.

28. R.R. ja R.R. peaksid kohtumääruse p 5.1 järgi viibima isa juures üle nädala, paaritutel

nädalatel reedest kuni pühapäevani (ca 6 päeva kuus), kuid alates septembrist 2025 kuni 18.

veebruari 2026 kohtuistungini on R.R. ja R.R. viibinud kostja juures selliselt, et R.R.

keskmiselt 2 päeva kuus ja R.R. keskmiselt 4,16 päeva kuus. Seega vähem kui suhtluskord

ette näeb.

29. Olukorras, kus suhtluskorra määrust ei täideta lahuselavast vanemast sõltuvatel asjaoludel

(nt ta ei soovi lapsega suhelda ulatuses, nagu see on kohtumääruses ette nähtud), saab elatise

suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse faktilisest elukorraldusest. Vastupidine seisukoht

ei ole kooskõlas lapse huvidega ja kahjustab lapse õigust saada ülalpidamist oma kõikide

eluvajaduste rahuldamiseks (PKS § 99 lg-d 1 ja 2) (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.10.2025

otsus tsiviilasjas 2-21-16454, p 17).

30. Kohtule ei ole esitatud ega on ka teada objektiivseid asjaolusid, mis takistaksid vanematel

suhtluskorra järgimist. Samas on leidnud tuvastamist, et alates hagiavalduse esitamisest s.o

29. augustist 2025 kuni lahendi tegemiseni on M.R. (hageja I) viibinud suurema osa ajast isa

juures. Kuigi kehtiva suhtluskorra järgi peaks viibima ema juures. Seega ei vasta hageja I

elukorraldus suures osas kohtulahendis märgitule.

31. Olenemata sellest, kelle käitumisest tingituna ei ole suudetud kohtumäärust täita, tuleb

elatise väljamõistmisel M.R.-i puhul lähtuda tegelikust olukorrast, sest elatis on mõeldud

lapse igapäevaste jooksvate kulutuste katmiseks, mitte vanema isiklikuks kasutamiseks.

Vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus vanem, kes on last vahetult ülal pidanud, peab

elatise maksmisega täitma ülalpidamiskohustust kahekordselt. Kuivõrd hageja I on alates 29.

augustist 2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni viibinud kostja juures, ei ole selle perioodi eest

elatis põhjendatud. Ka hagejate ema on andnud istungil mõista, küll mitte selgesõnaliselt

väljendatult, et selle aja eest oleks täpsustuse kohaselt õiglane elatist nõuda vähendatud

summas (dtl 241, 251-252).

32. R.R. ja R.R.-i puhul tuleb lähtuda kindlaksmääratud suhtluskorrast ning arvestades, et

hagejad on ka tegelikkuses viibinud kostja juures vähem kui 7 ööpäeva kuus, ei ole nende

osas põhjendatud kohaldada PKS § 101 lg-t 6.

33. Asjaolu, et igakuiselt võib laste viibimise aeg isa juures muutuda (nt sõltuvalt päevade

arvust kalendrikuus) ei tähenda seda, et aasta lõikes ei oleks võimalik suhtluskorraga

arvestada. Ka Riigikohus on selgitanud, et kindlaksmääratud suhtluskorrast tuleb lähtuda ka

juhul, kui tegeliku elukorralduse ja kohtulahendis määratud või kokkulepitud suhtluskorra

vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.06.2025

otsus tsiviilasjas 2-23-8691, p 13.2).

34. Eelviidatud lahendi p-s 18 on Riigikohus selgitanud, et kohus ei saa lapse ja kohustatud

vanema koos veedetava aja väljaselgitamisel lähtuda üksnes minevikusündmustest. Neid on

oluline arvestada, kuid kuna elatis on mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste

katmiseks, tuleb kohtutel PKS § 101 lg 6 järgi elatise vähendamisel hinnata, kui palju

veedab laps kohustatud vanemaga koos aega elatise kohta tehtava lahendi eeldatava

jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus.

35. Kui suhtluskorra mittejärgimine on tingitud lahuselava (elatist tasuma kohustatud) vanema

enda käitumisest või valikutest, siis on ühtlasi tema enda mõjusfääris tagajärg, kus lapsega

vähesema suhtlemise tõttu tuleb tal anda lapsele vahetu ülalpidamise asemel ülalpidamist

rahas (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.10.2025 otsus tsiviilasjas 2-21-16454, p 17).

36. Kohus leiab, et antud juhul tuleb jooksva elatise suuruse määramisel arvestada 01.08.2025

määrusega tsiviilasjas nr 2-25-9900 lastega kindlaksmääratud suhtlemise korda, et vältida

olukorda, kus laste ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramine (elatis) võiks vanematevaheliste

erimeelsuste korral kaudselt soodustada suhtluskorra mittetäitmist.

37. Kostja ei ole avaldanud kohtule on sissetuleku suurust, kuid on vastuses märkinud, et on

vabakutseline muusik ning tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimeline piisaval määral

sissetulekut teenima. Kostja esitatud terviseportaali väljavõtetest (dtl 57-63) nähtuvalt olid

kostjal jaanuarist 2024 kuni juunini 2025 terviseprobleemid, samas ei nähtu väljavõttetest, et

tegemist oleks püsiva tervisemurega, mis takistaks sissetuleku teenimist. Tõendeid selle

kohta, et kostjal oleks tuvastatud osaline või püsiv töövõimetus, kohtule esitatud ei ole.

38. Kostja on vastuses märkinud, et on võimeline tasuma R.R.-ile ja R.R.-ile kummalegi elatist

70 eurot ning M.R.-ile 50 eurot kuus. Vanem ei vabane PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

põhimõtete kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole

oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist.

39. Kohtul on jäänud ekslikult tähelepanuta hagejate taotlus kostja sissetulekute ja vara osas

tõendite kogumiseks. Kuna elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama

kostja, mitte hagejad ning kohus on istungil asja sisulise arutamise lõpetanud, ei pea kohus

käesolevas menetlusstaadiumis menetlusökonoomika kaalutlustel vajalikuks ka kohtu

minetuse tõttu menetlust uuendada.

40. Kostja ei ole kohtu hinnangul esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis oleksid PKS § 102

lg 2 tähenduses mõjuvaks põhjuseks, et vähendada elatise suurust alla seaduses sätestatud

miinimummäära.

41. Seega tuleb kostjal anda hagejatele ülalpidamist PKS § 101 lg-1 arvutatud suuruses

arvestades PKS § 101 lõigetega 5 ja 6 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

42. Kostja on seisukohal, et tuleb arvestada ka koolivaheaja (aprill, veebruar, oktoober), jõulude

ja aastavahetuse ning suvevaheajaga. Suvevaheajal on määruse p 5.6 järgi alates 26. juunist

või sellele järgnevast pühapäevast lapsed kummagi vanema hoole all järjestikku kaks

nädalat, vastavalt sellele kuidas on jooksva aasta maikuu vältel omavahel kirjalikult kokku

lepitud.

43. Kohus leiab, et suvevaheajal on põhjendatud elatist vähendada PKS § 101 lg 6 alusel nii, et

alates 26. juunist kuni 31. augustini elatist tasuma ei pea. Muul ajal (s.o kooliaasta sees

olevad vaheajad, jõulud, aastavahetus) ei ole põhjendatud lastega suhtluspäevade arvu

arvestada elatise suuruse määramisel, sest suhtluspäevade arv võib mõnes kuus erineda (kas

kalendripäevade või laste haigestumise tõttu või muul põhjusel) kuid aasta lõikes

tasanduvad need ära.

44. Kohus on eespool leidnud, et hageja I osas ei ole elatise nõue põhjendatud perioodil 29.

august 2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o 11. märtsini. Hagejad II ja III on õigustatud

kostjalt elatist saama alates 1. septembrist 2025, sest augustis oli veel suvevaheaeg.

45. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 4

järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

46. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus M.R.-i , R.R.-i ja R.R.-i hagi osaliselt ning mõistab

kostjalt hageja II ja III kasuks välja elatise alates 1. septembrist 2025, välja arvatud perioodil

26. juunist kuni 31. augustini, 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust ja lasterikka

pere toetust) kuni hagejate II ja III täisealiseks saamiseni. Hageja I kasuks mõistab kohus

elatise välja alates 12. märtsist 2026, välja arvatud perioodil 26. juunist kuni 31. augustini,

84,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning isa juures viibitud

aeg keskmiselt 10 ööpäeva kuus).

47. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 (järgmine

indekseerimine on 01.04.2026), elatise suuruse arvutamisel võetakse arvesse lapsetoetust ja

lasterikka pere toetust (PKS § 101 lg 5), mis laekub hagejate seadusliku esindaja

arveldusarvele ning hageja I puhul ka kostjaga viibitud aega (PKS § 101 lg 6).

48. Vanemad peavad lähtuma kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorrast, mis on laste huvides,

ning suhtluskorda ei tohi kasutada elatise tasumise vähendamiseks või enda kasuks soodsate

tingimuste loomisel. Juhul kui elatise suurust mõjutavad asjaolud muutuvad (eelkõige lapse

huvidest lähtuvalt tema elukorraldus muutub), saab kohustatud vanem pöörduda kohtu poole

elatise vähendamise nõudega.

49. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik