2-25-13436/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-25-13436

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-13436

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi J.A vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

4125,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, Tallinn, 10145), lepinguline esindaja Dagne

Niit (e-post: XXX)

Kostja: J.A (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata hageja taotlus kuulutada J.A arvelduskonto xxx väljavõte

kinniseks.

2.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3.Mõista kostjalt J.A (isikukood XXX) välja AS SEB Pank (registrikood 10004252)

kasuks poolte vahel 29.03.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr 2023004127 tulenev

võlgnevus 3793,77 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest summas 3225,66 eurot,

intressinõudest summas 92,56 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 18.08.2025

summas 475,55 eurot.

4.Mõista J.A-lt AS SEB Pank kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõude summalt 3225,66 eurot alates 19.08.2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

2-25-13436

6. Jätta menetluskulud kostja J.A kanda.

7.Mõista J.A-lt välja AS SEB Pank kasuks menetluskulud, s.o tasutud riigilõiv

summas 490,00 eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal

on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu

Maakohtule (30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt

hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema

esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu selgitused

Hageja taotluse lahendamine

1. Hageja esitas hagis taotluse kuulutada J.A arvelduskonto xxx väljavõte kinniseks.

2. Hageja kasutas kostja kohustuste väljaselgitamiseks ja maksevõime analüüsi üheks andmete

allikaks arvelduskonto xxx väljavõtet perioodi 21.09.2022-20.03.2023 kohta (edaspidi

arvelduskonto väljavõte), millele laekus kostja töötasu (lisa 9). Arvelduskonto väljavõte

sisaldab pangasaladust, mille hoidmise kohustus hagejal krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88

järgi on. Kostja arvelduskonto väljavõte ei kajasta ainult kostja enda poolt tehtud tehinguid,

vaid teavet ka kolmandate isikute kohta, kes ei ole antud menetluses osalised. Riigikohus on

asunud seisukohale, et pangakonto väljavõte sisaldab isikuandmeid ning pangakonto väljavõte

on KAS §-s 88 sätestatut arvestades kaetud pangasaladusega (Riigikohtu 18.04.2022 otsus 3-

20-1342, p 17).

3. Hageja märgib, et TsMS § 38 lg 1 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal

algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks. Seda saab teha näiteks menetlusosalise eraelu

kaitseks või ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu

vastu ei ole eraelu või saladuse kaitse huvist suurem (TsMS § 38 lg 1 p-d 3 ja 6).

Pangasaladuse hoidmise kohustuse sätestab KAS ja seega on pangasaladus TsMS § 38 lõike 1

punktis 6 mainitud muu saladus (vt ka Riigikohtu 12.06.2024 otsus nr 2-20-19001, p 22 ning

Õiguskantsleri

03.07.2024

arvamus

2-25-13436

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Pangasaladuse%20avaldamine

%20ja%20hoid

4. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

5. TsMS § 59 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest

menetlusdokumentidest ärakirju ning hagimenetluse poolte vastavat õigust piirata ei või (TsMS

§ 59 lg 11). Muul isikul on TsMS § 59 lg 2 kohaselt hagimenetluses õigus toimikuga tutvuda ja

saada toimikus olevast menetlusdokumendist ärakirja üksnes poolte nõusolekul. Kui asjas on

menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, võib muu isik toimikuga tutvuda ja saada

menetlusdokumendi ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta

põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu (TsMS § 59

lg 3). Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 7 sätestab selgesõnaliselt, et isikud, kellele on

avaldatud pangasaladus, võivad seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete

täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neile laieneb pangasaladuse tähtajatu

hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Arvestades eeltoodud sätteid on kohtul seadusest tulenev kohustus tähtajatult hoida

pangasaladust ehk keeld avaldada kostja konto väljavõtet menetlusvälistele isikutele ning alus

konto väljavõtte täiendavalt kinniseks kuulutamiseks puudub.

Hagi lahendamine

7. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

8. AS SEB Pank esitas 18.08.2025 Pärnu Maakohtule hagi J.A vastu. Hageja palub mõista J.A

`lt AS-i SEB Pank kasuks välja lepingust 2023004127 tulenev võlgnevus, mis koosneb põhiosa

nõudest summas 3225,66 eurot, intressinõudest summas 92,56 eurot ning viivisenõudest

arvestatuna kuni 18.08.2025 summas 475,55 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõude summalt 3225,66 eurot alates 19.08.2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

9. Hagi kohaselt 29.03.2023 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 2023004127, mille

alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 5 000,00 eurot. Alates 07.02.2024 ei täitnud

kostja lepingust tulenevaid kohustusi, jäädes laenumaksetega võlgnevusse. Kuivõrd 08.05.2024

seisuga ei olnud kostja hagejale võlgnevust tasunud, saatis hageja kostjapoolse maksekohustuse

rikkumise tõttu kostjale teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võlgnevuse

tasumist hiljemalt 05.06.2024. Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja

võlgnevuses 4 järjestikuse laenumaksega (07.02.2024 - 07.05.2025). Üldtingimuste kohaselt sai

lugeda ülesütlemise teade kostja poolt kättesaaduks hiljemalt 11.05.2024. Kirjas märgitud

tähtajaks (s.o 05.06.2024) võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 06.06.2025 lepingu

erakorraliselt üles. Ülesütlemise ajal oli kostja võlas 5 järjestikuse laenumaksega (07.02.2024 -

06.06.2025).

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused.

Enne lepingu sõlmimise pakkumise esitamist kostjale on hageja kontrollinud ja analüüsinud

järgmisi andmeid: - Kostja ei olnud pankrotis (ega ka varem olnud). - Kostja krediidiajaloo

hinne puudus, kuna kostjal ei olnud varasemaid kohustusi SEB-s. - Kostja maksepraktika hinne

ka puudus, kuna kostjal ei olnud varasemaid kohustusi SEB-s. - Kas ja kui suured kohustused

olid kostjal eelnevalt hageja ees – analüüsitud perioodil kostjal kohustused puudusid. - Kostja

keskmine netosissetulek laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul (analüüsi periood

2-25-13436

21.09.2022-20.03.2023) oli 906,18 eurot. - Kas kostjal oli olnud viimase kuue kuu jooksul

võlgnevusega seotud kontakti – selliseid kontakte ei olnud. - Kas kostjale on tulnud töötusega

seotud laekumisi viimase 6 kuu jooksul (laekumised selgitusega: "töötuskindlustushüvitis",

"koondamishüvitis", "töötutoetus", "tööandja maksejõuetuse hüvitis", "töötu toetus", "lõpparve"

ning töötusele viitavaid laekumisi Töötukassalt) – selliseid laekumisi kostjale toimunud ei

olnud. - Maksehäirete kontroll Creditinfo Eesti andmebaasis – maksehäired puudusid

(kontrollitud masspäringuga). - Kas ja kui suured kohustused olid kostjal teiste krediidiandjate

ees – kostjal ei olnud kohustusi teiste krediidiandjate ees. Kostja keskmine netosissetulek oli

906,18 eurot kuus, seega arvutuste kohaselt ei tohtinud kostja maksimaalne kuumakse ületada

362,47 eurot. Lepingu 1 jõustumise päeval arvutatud annuiteetmakse (laenumakse koos

intressiga) suurus oli 226,66 eurot. Seega ei ületanud kostja igakuised laenumakse kohustused

40% kostja igakuisest netosissetulekust. Arvutused on tehtud hagejale teadaoleva info põhjalt,

sh arvestades kostja kohustusi hageja ees ning tulenevalt kostja arvelduskontolt nähtuvast.

Kostja ei teavitanud hagejat lepingu sõlmimise ajal täiendavate kohustuste olemasolust, ka ei

nähtunud selliste kohustuste olemasolu kostja arvelduskontolt.

11. Kohus võttis hagi 14.10.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et

kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

12. Kostjale on hagimaterjalid ja 14.10.2025 määrus kätte toimetatud avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.02.2026. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (05.03.2026)

vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus

kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

13. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS §

406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus

seisukohale, et krediidiandja on kostjaga hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

15. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja

soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

16. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

2-25-13436

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

17. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv

490,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

18. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse

menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

19. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava

ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

20. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

Kohtunik