2-25-14253/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 11. märts 2026

Tsiviilasja number

2-25-14253

Tsiviilasi

K.T hagi N.R vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K.T (isikukood XXX, elukoht XXX,

XXX-i, e-post XXX)

Kostja N.R

(isikukood XXX, elukoht

XXX ,XXX-i, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

19.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.T 01.09.2025 hagi N.R vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada K.T ja N.R 10.08.2007 Tartu Maavalitsuses sõlmitud abielu

(abieluakt nr 405).

3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1

kohaselt Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632

lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest,

kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.T (hageja) esitas 01.09.2025 hagi N.R (kostja) vastu, milles palus poolte vahel sõlmitud

abielu perekonnaseaduse (PKS) §-de 65–67 kohaselt lahutada. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid pooled abielu 10.08.2007 Tartu Maavalitsuses (abieluakt nr 405). Hageja pöördus

abielu lahutamiseks kohtusse, sest poolte abielulised suhted lõppesid 20.08.2025, kuid nad ei

ole kohtuväliselt lahutamises kokkuleppele jõudnud. Pooltel on üks ühine laps, N.R

(isikukood).

2. Tartu Maakohus võttis 19.09.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse ja

hagimaterjalid kostjale kätte 18.10.2025 nende postkasti jätmisega, kostja keeldus dokumente

vastu võtmast. Kostja hagile vastamise tähtaeg möödus 12.11.2025, kostja tähtaegselt hagile

ei vastanud.

3. Kohus määras kohtuasja lahendamiseks 19.02.2026 kohtuistungi. Kohtuistungil osales

isiklikult hageja, kostja osales kohtuistungil tõlgi vahendusel telefoni teel. Kostjale toimetati

kohtukutse kätte 10.01.2026 23:59 (kättetoimetatud jäetud postkasti – ei viibinud kohal).

Kostja püüab kohtuistungil kohtule väita, et ta ei ole hagimaterjale ega kohtkutset kätte

saanud, ta ei teadnud abielulahutusest midagi, kuid jutu sees tuleb välja, et ta on arutanud

abielulahutust hagejaga ja lastega ning olnud teadlik. Hageja tõi välja, et tal on uus kaaslane,

abielulised suhted kostjaga lõppesid 20.08.2025 ning ta soovib lahutust, kostja lahutusega ei

nõustunud.

3.1. Kohus selgitas, et kohtul on võimalik anda pooltele kuni pooleaastane leppimisaeg, kuid

kui ära ei lepita, siis üksinda abielus olla ei saa, kohus siiski lahutab abielu. Hageja jäi enda

soovi juurde abielu lahutada, oli nõus üksnes ühe kuu pikkuse leppimisajaga. Kohus määras

pooltele leppimisaja kuni 23.02.2026 (k.a) ning palus pooltel kohtule teada anda, kas jäädakse

hagi juurde. Pooled kohtule midagi teada ei andnud.

3.2. Kohus helistas mõlemale poolele 10.03.2026 telefoni teel ning küsis, kas pooled on ära

leppinud või soovib hageja endiselt abielu lahutada. Hageja selgitas, et pooled ära ei leppinud,

jäi hagi juurde ning soovis abielu endiselt lahutada. Hageja väitel saatis ta kohtule ka kirja, et

nad ära ei leppinud, kuid kohtute infosüsteemist seda ei nähtu. Hageja ütles, et võib

dokumendi ka 10.03.2026 kohtule uuesti saata, kuid ta kohtule nimetatud kuupäeval ühtegi

dokumenti ei esitanud. Kostja tõi välja, et tema ei soovi endiselt lahutada, et nad ometi

arutasid ja arutavad veel omavahel asju. Kohus selgitas kostjale, et hageja kinnitas viis minutit

tagasi telefonis kohtule, et tema ära leppida ei soovi ja tahab abielu lahutada, kohus selgitas ka

seda, et abielus saab olla vaid kahekesi, üksinda abielus olla ei saa. Kohus teavitas pooli, et

teeb otsuse 11.03.2026

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning korraldanud kohtuasja arutamiseks

kohtuistungi. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning poolte abielu tuleb lahutada. Kohus

lahutab PKS § 65 lg 2 järgi abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega

seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.

5. Kohus võib PKS § 67 lg 1 kohaselt abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse PKS § 67 lg 2

järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et nimetatud eeldused

on käesoleval juhul täidetud.

5.1. Kohtu tuvastatud asjaoludel sõlmisid pooled abielu 10.08.2007 ning pooltevahelised

abielusuhted on PKS § 67 lg 1 mõttes praeguseks pöördumatult lõppenud. Hageja väitel

lõppesid abielusuhted pöördumatult 20.08.2025, kuid pooltel ei ole õnnestunud abielu

kokkuleppel kohtuväliselt lahutada, sest kostja ei andnud selleks nõusolekut. Pooled ei vaidle

selle, et nad elavad veel endiselt samal elamispinnal, kuid hageja selgitas, et nad elavad samas

korteris, kuid mul on mitu aastat juba teine naine. Koos elame kostjaga, sest ei ole muud

võimalust, ei olnud, nüüd juba on. Hageja selgitas, et ta kavatseb ära kolida siis, kui abielu on

lahutatud, praegu veel ei tea.

5.2. Kohus leiab, et PKS § 67 lg 1 mõttes on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta ning

abielusuhete lõppemine on pöördumatu. Kuivõrd hageja ei olnud nõus ega pidanud vajalikuks

leppimisaja määramist, siis ta nõustus kohtuistungil, et kuu aega võib leppimisaeg kostja

soove arvestades olla. Hageja kinnitas ka pärast leppimisaja möödumist, et ta soovib abielu

lahutada. Kohus leiab, et puudub alus arvata, et abikaasad kooselu taastaksid, sest hagejal on

aastaid teine naine, mida kohta kinnitas ka kostja kohtuistungil, et ta on linna peal jutte

kuulnud.

6. Kohus peab PKS § 67 lg 3 kohaselt tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja

arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda

pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus võib TsMS § 357 lg-te 1 ja 3 järgi abielu

lahutamise menetluse ühe korra kuni kuueks kuuks peatada, kui abielu saab säilitada.

Kohus andis kostja soove arvestades pooltele ühe kuu pikkuse leppimisaja, kuigi hageja

väljendas selgelt, et leppimisaja andmine ei ole mõistlik ega vajalik. Hageja jäi ka pärast

leppimisaja möödumist enda seisukoha juurde, et soovib abielu lahutada. Kohtu hinnangul ei

ole täiendavate abinõude kasutamine lepitamiseks asjakohane.

7. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada ning poolte vahel sõlmitud abielu

lahutada. Kohus selgitab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu PKS § 66 p 2 järgi

päeval, millal kohtuotsus jõustub.

8. Kostja kandis abielu eel perekonnanime „Udila“, kostja ei ole esitanud kohtule

nimeseaduse (NS) § 11 lg-te 1 ja 2 kohast taotlust taastada abielueelne perekonnanimi

„Udila“. Kohus selgitab, et kui kostja siiski soovib enda perekonnanime muuta, saab ta selle

jaoks pöörduda perekonnaseisuasutuse poole. Selgitused on leitavad siin: Nime muutmine |

XXX ning vene keelses tõlkes siin: Изменение имени | Tartu.

9. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 üldreegli järgi poolte endi kanda. Kohus võib

erandina jaotada menetluskulud TsMS § 164 lg 2 kohaselt üldreeglist erinevalt, kui

menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks

ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Kohus leiab, et puuduvad kaalukad asjaolud, mis annaksid aluse kalduda menetluskulude

jaotuse üldreeglist TsMS § 164 lg 1 mõttes kõrvale. Pooled ei ole väitnud, et menetluskulude

poolte endi kanda jätmine kahjustaks ühe abikaasa olulisi vajadusi, samuti ei ole pooled

toonud kohtu ette muid kaalukaid asjaolusid, millest nähtuks, et menetluskulude poolte endi

kanda jätmine ei oleks õiglane. Eeltoodut arvestades jätab kohus TsMS § 164 lg 1 üldreegli

järgi menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin