2-25-19044/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatednr L89010655932/L89014251552 alusel põhivõlgnevus 2888,66 eurot ja intress 410,50 eurot; välja mõista C.Y-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt
Legislator headnote
AI generated2-25-19044/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: nr L89010655932/L89014251552 alusel põhivõlgnevus 2888,66 eurot ja intress 410,50 eurot; välja mõista C.Y-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Avalikult teatavakstegemine
11. märts 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-25-19044;
Aktiva Finance Group OÜ hagi C.Y vastu
võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;
tsiviilasja hind 11 036,41 eurot
Kohtunik
Kalev Kuningas
Hageja
Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress
XXX, 10149 Harjumaa)
Hageja esindaja
Ahto Järvela (XXX)
Sigrid Rahkema
Kostja
C.Y (isikukood XXX; aadress XXX)
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista C.Y-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu
nr L89010655932/L89014251552 alusel põhivõlgnevus 2888,66 eurot ja intress 410,50 eurot;
2. välja mõista C.Y-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt
(2888,66 eurot) 8,9% aastas alates 11.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist
mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
3. Mõista
C.Y-lt
OÜ Aktiva Finance Group
kasuks lepingu nr
L89010655932/L89014251552 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa
osamaksed järgmise graafiku kohaselt:
Maksepäev
Põhiosa jääk põhiosa
intress
osamakse
05.04.2026
4 922,26 € 139,78 €
8,82 €
148,60 €
05.05.2026
4 782,48 €
142,25 €
8,57 €
150,82 €
05.06.2026
4 640,23 €
141,94 €
8,31 €
150,25 €
05.07.2026
4 498,29 € 144,35 €
8,06 € 152,41 €
05.08.2026
4 353,94 € 144,13 €
144,13 €
05.09.2026
4 209,81 €
145,24 €
145,24 €
05.10.2026
4 064,57 € 147,57 €
147,57 €
05.11.2026
3 917,00 € 147,48 €
147,48 €
05.12.2026 3 769,52 €
149,76 €
149,76 €
05.01.2027
3 619,76 €
149,76 €
149,76 €
05.02.2027
3 470,00 € 150,91 €
150,91 €
05.03.2027
3 319,09 €
155,17 €
155,17 €
05.04.2027
3 163,92 €
153,26 €
153,26 €
05.05.2027
3 010,66 €
155,39 €
155,39 €
05.06.2027
2 855,27 €
155,62 €
155,62 €
05.07.2027
2 699,65 € 157,69 €
157,69 €
05.08.2027
2 541,96 € 158,02 €
158,02 €
05.09.2027
2 383,94 €
159,23 €
159,23 €
05.10.2027
2 224,71 €
161,22 €
161,22 €
05.11.2027
2 063,49 € 161,69 €
161,69 €
05.12.2027 1 901,80 €
163,61 €
163,61 €
05.01.2028
1 738,19 € 164,18 €
164,18 €
05.02.2028
1 574,01 € 165,44 €
165,44 €
05.03.2028
1 408,57 € 167,83 €
167,83 €
05.04.2028
1 240,74 € 167,99 €
167,99 €
05.05.2028
1 072,75 €
169,76 €
169,76 €
05.06.2028
902,99 € 170,58 €
170,58 €
05.07.2028
732,41 € 172,28 €
172,28 €
05.08.2028
560,13 €
173,21 €
173,21 €
05.09.2028
386,92 € 174,54 €
174,54 €
05.10.2028
212,38 € 176,14 €
176,14 €
05.11.2028
36,24 €
36,24 €
36,24 €
4. Mõista C.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis käesoleva otsuse
resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga
osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni 8,9% aastas.
5. Seoses eelnevaga:
5.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda32% ja hageja kanda 68 %;
5.2 välja mõista C.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 307,20 eurot;
5.3 välja mõista C.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o
307,20 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud
määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;
5.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;
5.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
6.Selgitada:
6.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg
2);
6.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel
tagatiseta viivitamata täidetavaks;
6.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või
lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega
saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib
nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;
6.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu
Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva
jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul
alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada;
6.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada
apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on
apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-
tegemisest;
6.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil;
6.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1. AS Inbank Finance ja C.Y sõlmisid 01.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr.
L89010655932, mille alusel sai kostja laenu summas 10000 eurot. Laenuleping nr
L89010655932 muudeti 10.11.2023 poolte kokkuleppel laenulepinguks nr L89014251552,
mille alusel oli kostja laenujääk summas 8981,57 eurot. Lepingu nr. L89014251552 kohaselt
on krediidi kulukuse määr 10,22% aastas ja intressimäär 8,9% aastas. Krediidi kulukuse
määra arvutamisel on arvesse võetud laenujääki 8981,57 eurot, intressimäära 8,90%,
krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 05.03.2029, osamaksete arv 64, laenulepingu
sõlmimise tasu 25 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kostja ei täitnud lepingust
tulenevaid kohustusi tähtaegselt, tasumata oli kolm järjestikkust osamakset 05.04.2024,
05.05.2024, 05.06.2024, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.07.2024 kostjale
laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse
tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 29.07.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale
teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja
jooksul. AS Inbank Finance loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group
OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks
välja põhivõlgnevus 8861,84 eurot, intress 311,75 eurot, haldustasu 11,60 eurot,
sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1012,52 eurot. Mõista kostjalt
hageja kasuks viivised alates 11.11.2025 kuni põhinõude summas 8861,84 eurot täitmiseni
lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud,
sealhulgas riigilõiv summas 840 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot. Mõista kostjalt
väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 11.11.2025,
kostja tähtaegselt vastanud ei ole.
Kohtu põhjendused
3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut
eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1
kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.
6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,
puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse
võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja AS Inbank Finance vahel
sõlmitud 01.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr. L89010655932 (dtl 13-19) laenuga 10000
eurot (dtl 20). Laenuleping nr L89010655932 muudeti 10.11.2023 poolte kokkuleppel
laenulepinguks nr L89014251552, mille alusel oli kostja laenujääk summas 8981,57 eurot (dtl
22-34, 40).
8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping
võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance oli oma majandus- ja
kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes
tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte
vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 29.07.2024 (dtl 35-36). Vaidlust
ei ole, et kostjale on antud laenu 10000 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on
tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on
rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9. Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise
põhimõtet.
10. Hagiavalduse kohaselt krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne
võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega
varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud
pangakonto väljavõtte alusel: igakuised sissetulekud 2100 eurot, igakuised kohustused 387
eurot. Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud tarbija kohustuste suurus, mis krediidiotsuse
tegemisel arvesse võeti, nähtub tarbija esitatud krediiditaotluses. Sissetulekute ning
kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks
suhtarvuks 50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub
krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema
suuremad kui igakuised kohustused. Samuti arvestab Inbank krediidiotsuse tegemisel, et
kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik
elatusmiinimum. (dtl 38-39).
11. Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema
sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.
Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda
ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada
tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja
vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui
tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle
tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud
asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud
nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et
krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja
finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud
kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste
kontrollimiseks. Hageja poolt kohtule esitatud pangakonto hõlmab ajavahemikku 1.11.2021-
17.05.2022, mis ei ole seostatav laenulepinguga nr L89010655932/L89014251552. Käesolev
laenuleping sõlmiti kostjaga 1.12.2022. Samuti kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja
krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja
kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema
selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto
väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et
kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama
mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma
väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet
laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud
kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt
selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema
pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal
selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotluses märgitu vahel.
Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed Credit.ee ja Bigbank AS-ga. (dtl
73-152).
12. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja
krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS
§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s
94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja
muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu
jne).
13. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata
jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Tarbijakrediidilepingu nr.
L89010655932/L89014251552 alusel on kostja teostanud makseid kokku 1881,83 eurot (dtl
153-169).
14. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise
tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos
VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise
intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb
see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,
RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes
seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest
lausest hagejale muid tasusid.
15. Hageja on esitanud alternatiivselt nr L89010655932/L89014251552 lepingu täitmise
nõude VÕS § 108 lg 1 ümberarvestuse ja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks
muutuvat võlgnevust ja lepingujärgset viivist 8,90% aastas igale osamaksele järgnevast
päevast vastavalt maksegraafikule (dtl 170).
16. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva
summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata
jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus
peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse
ülesütlemine tühiseks.
17. AS Inbank ütles lepingu üles alates 26.02.2025. Lepingu ülesütlemise aluseks oli
asjaolu, et kostja ei olnud tasunud perioodil 05.04.2024-05.06.2024. Laenulepingu
ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 9.07.2024. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS §
416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine
hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades
alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu põhiosa
katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme
järjestikuse maksega (alternatiivse nõude järgi tuleb lugeda maksed täielikult tasutuks kuni
05.12.2023-05.04.2024 ja osaliselt tasutud 05.05.2024 osamakse). Eeltoodust tulenevalt on
leping kehtiv. Arvestades hageja esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse
tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks maksed alates 05.05.2024-05.03.2026 kokku
põhiosa 2888,66 eurot ja intress 410,50 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja
mõistab.
18. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust
eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka
kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,
samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist
tulevikus.
19. Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse märtsis
2024. Samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis
viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet.
Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks
lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et
kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul
põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
20. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui
lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus
leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane
mõista kostjalt välja viivis lepingujärgses viivisemääras, s.o 8,90% aastas.
21. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 606,08 eurolt
alates kohtuotsuse tegemisest (10.03.2026) kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse §
113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras ning viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3
toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise
tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni 8,90% aastas.
22. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub
väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud lepingu nr L89010655932/L89014251552
põhivõlg 2888,66 eurot ja intress 410,50 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (2888,66 eurot) alates
kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni 8,90% aastas, tulevikus sissenõutavaks
muutuvad põhiosa osamaksed graafiku järgi ning viivis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis
3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise
tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni 8,90% aastas.
23. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
25. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 32% ulatuses kostja ja 68%
ulatuses hageja kanda.
26. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja
kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste
esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab
menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu
esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
27. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest
nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 840 eurot ning
õigusabikuludest summas 338 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks
menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,
mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu
hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on
tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks
tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb
kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 960 x 32% = 307,2 eurot.
28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul
on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest
kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (307,2
eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas
Kohtunik