2-26-137/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-26-137

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V.X vastu põhivõla

162 euro 92 sendi, sissenõudmiskulude ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

210 eurot 30 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: V.X (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista V.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 197 eurot 81 senti

(põhinõue 162 eurot 92 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 4 eurot 89 senti).

3. Mõista V.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata

põhinõudelt alates 1. jaanuarist 2026 kuni põhinõude (162 euro 92 sendi) täitmiseni

määras 0,021 % päevas.

4. Jätta menetluskulud hagi V.X-i kanda.

5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 280 eurot. Mõista

V.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 280 eurot.

6. Mõista V.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks temalt väljamõistetud 280 euro

suuruste menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 718737937.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 5. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule hagi V.X-i

(kostja) vastu, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevus 162 eurot 92

senti, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4 eurot 89 senti. Lisaks

palub hageja välja mõista alates 1. jaanuarist 2026 viivis kuni põhinõude (162 euro 92 senti)

täitmiseni 0,021% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Placet Group OÜ 26.

veebruaril 2025 tarbijakrediidilepingu nr JM4193284. Kuna kostja rikkus lepingut, ütles

esialgne võlausaldaja lepingu üles 10. augustil 2025 ning loovutas 26. augustil 2025 lepingust

tulenevad nõuded hagejale. Hageja on arvestanud viivist alates 11. augustist 2025 kuni 31.

detsembrini 2025 lepingujärgses määras 0,021% aastas põhinõudelt.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale KÄPO-s

kättetoimetatud 5. veebruaril 2026. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest.

Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (19. veebruariks 2026) ega ka hiljem hagile vastanud.

Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus

on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja

taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud

tähtajaks.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

4. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping

VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul

tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 0% aastas. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi

kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

6. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida

omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

8. Laenuandja selgituste kohaselt hinnatakse kostja krediidivõimelisust kostja esitatud

andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel. Samuti on laenuandja kasutanud

krediidivõimelisuse analüüsimisel avalikke andmebaase (Maksu- ja Tolliameti andmebaase,

creditinfo.ee ja taust.ee andmebaase), olemasolevaid kohustusi ja krediidiajalugu. Kostjal

puudusid maksehäired lepingu sõlmimise ajal. Krediidiandja on arvestanud laenuotsuse

tegemisel kostja igakuiseks sissetulekuks 1789 eurot 51 senti, finantskohustusteks 419 eurot

84 senti, majapidamiskuludeks 1186 eurot 42 senti ning laenulepingu kuumakset 54 eurot 31

senti.

9. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest

tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2

ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik

põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.

10. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

12. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 100 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 töötundi tasumääraga 169 eurot tund käibemaksuta).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära

pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat

mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse

turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas

mitteadvokaadist esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga,

loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa

hagiga, see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude

kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 1,5 h.

Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 180 eurot (1,5 x 120).

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 280 eurot (100+180). Vastavalt hageja

taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele

kostja saab menetluskulud tasuda.

13. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik