2-25-21509/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-21509

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11.03.2026, Jõgeva

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Tsiviilasja number

2-25-21509

Tsiviilasi

E.P. hagi T.S.-i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.P. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx XXX-i,

xxxxx XXX),

Hageja seaduslik esindaja A.P. (isikukood: XXX;

elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxXXX; e-post: XXX);

Kostja: T.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i,xxxxxx

XXX; e-post: XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kohtuistung

03.03.2026

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja E.P. esindaja ja kostja T.S. vahel 03.03.2026 istungil suuliselt

sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. T.S. maksab E.P.-le elatist 250 eurot kuus alates 01.03.2026 kuni 31.08.2026 ning 270

eurot kuus alates 01.09.2026 kuni E.P. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx).

1.2. Elatise võlgnevuse summas 100 eurot maksab T.S. kahe osamaksega – 50 eurot märtsis

2026 ning 50 eurot aprillis 2026.

1.3. Punktis 1.1 ja 1.2 märgitud elatis tuleb T.S.-il maksta A.P. pangakontole.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-21509 menetlus E.P. hagi T.S.-i vastu elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Hageja esitas 10.12.2025 hagi elatise nõudes. Hagi kohaselt maksab kostja elatist vaid 100

eurot kuus. Kostja rahaline toetus ei kata lapse tegelikke igakuiseid vajadusi. Hageja kulud

ühes kuus on kokku 327,50 eurot. Hageja ema igakuine sissetulek on umbes 980 eurot. Hageja

nõuab kostjalt elatist seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

2-25-21509

Tartu Maakohtu 30.12.2025.a määrusega võeti elatise nõue menetlusse. Kostja esitas nõudele

vastuväited.

Pooled esitasid kohtule kirjalikult sõlmitud kompromissi. Kohus määras kompromissi

arutamiseks istungi 03.03.2026, sest kompromissis kokkulepitu oli ebaselge ning seda polnud

esitatud kujul võimalik kinnitada. Pooled saavutasid kompromissi elatise tasumise osas.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik