3-26-612/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-612

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Sven Enok

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

X (registrikood xxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxxx)

summas 63 483,87 eurot.

2. Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute

sooritamisest.

3. Kohtulahendi avaldamisel asendada füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed,

pangakontode andmed ja sõiduki andmed tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).

Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata

määrus koos Maksu- ja Tolliameti taotlusega X-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 04.03.2026 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks X ettemaksukontole (viitenumber

xxxxxxxxx) summas 63 483,87 eurot aresti seadmiseks. Taotluse põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

3-26-612

1.1. MTA on alustanud 18.12.2025 korralduse nr 12.2-3/068085-1 alusel X september 2025

tagastusnõude ning käibedeklaratsioonil (KMD) deklareeritud andmete õigsuse kontrolli1.

1.2. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine summas 63 483,87

eurot. Maksuhaldur tuvastas september 2025 kontrollimenetluse käigus, et puudutatud isik

soetas septembris 2025 XX 01.09.2025 arve nr 1163 alusel „20.04.2025 intellektuaalomandi

üleandmise lepingu p 2.1.1 järgse makse“ summas 328 000 eurot (sh käibemaks 63 483,87).

Lepingu järgi oli tehingu sisuks kaugjuhtimist võimaldava tehnoloogia lahenduse müük2. XX

väljastatud arvel märgitud käibemaksu summa 63 483,87 eurot kajastub puudutatud isiku

september 2025 KMD-l sisendkäibemaksu arvestuses. Kuivõrd maksuhalduril on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et tegemist on ettevõtte osalise üleminekuga käibemaksuseaduse (KMS)

§ 4 lg 2 p 1 alusel, siis ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS)

tähenduses käivet, mistõttu ei ole käibemaksu kajastav arve õige ning puudutatud isiku poolt

septembri 2025 KMD-l sisendkäibemaksu kajastamine summas 63 483,87 eurot ei ole

õigustatud.3

1.3. Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtlus tugineb alljärgnevale:

1) kinnistusraamatu andmetel ei oma puudutatud isik kinnisvara;

2) Eesti Väärtpaberi keskregistri andmetel ei oma äriühing seisuga 27.02.2026 väärtpabereid

ega väärtpaberikontosid;

3) väikelaevade registri andmetel puuduvad ka laevad;

4) MTA-l puudub puudutatud isiku arvelduskontol olevatest vabadest vahenditest hetkeline

seis, kuid MTA-le esitatud pangakonto EE1xxxxxxxxxxxxxxxxxx andmetel on seisuga

30.09.2025 konto lõppsaldo 10 471,99 eurot ning pangakonto EExxxxxxxxxxxxxxxxxx

lõppsaldo 997,50 eurot4.

5) seisuga 21.01.2026 omab puudutatud isik liiklusregistri kohaselt sõidukit xxxxxx X

XXXXX (esmane registreerimise kuupäev 30.12.2021)5. 2021. a väljalaskeaastaga sõiduki

väärtus on umbes 17 500 eurot. Kuna sõiduki puhul on tegemist üle viie aasta vana ja

kasutatud sõidukiga, siis tuleb arvestada asjaoluga, et selle turuväärtus pidevalt väheneb ning

tegemist on likviidse varaga, mille koosseis võib võõrandamise tulemusel väga kiiresti

muutuda. Lisaks tuleb arvestada, et liiklusregistri kanne on informatiivne. Seega ei pea

maksuhaldur otstarbekaks taotleda sõiduki keelumärke seadmist ega sõiduki arestimist.

1.4. Maksuhalduri hinnangul on kõige sobivam täitetoiming puudutatud isiku ettemaksukonto

rahaliste vahendite arestimine (MKS § 130 lg 1). Maksuhaldur on ära kasutanud KMS § 34 lg

2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude

täitmise tähtaega 60 päeva võrra6. Seega 12.11.2025 september 2025 KMD esitamisega tekkis

puudutatud isikul käibemaksu ettemakse summas 63 483,87 eurot, mis vabastatakse äriühingu

ettemaksukontole hiljemalt 12.03.2026. Maksuhaldur on pikendanud käibemaksu

tagastusnõude tagastamise tähtaegasid otsustega, milles on viidatud tagatise esitamist ja

aktsepteerimist kajastavatele MKS sätetele, kuid käesoleva ajani ei ole puudutatud isik

pöördunud maksuhalduri poole seoses tagatise seadmisega ega kasutanud võimalust tagatise

seadmiseks. Maksuhalduril ei ole õnnestunud kontrolli käigus saada kõiki maksumenetluses

1 Vt MTA 04.03.20026 taotluse lisa 1.

2 Vt MTA 04.03.20026 taotluse lisad 2-4.

3 Vt MTA 04.03.2026 taotluse lisad 5-10, 12-14.

4 Vt MTA 04.03.2026 taotluse lisad 15-16.

5 MTA 04.03.2026 taotluse lisa 17.

6 MTA 04.03.2026 taotluse lisad 19-20.

2(6)

3-26-612

otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, mida ta tulenevalt MKS § 11 sätestatud

uurimispõhimõttest on kohustatud koguma. Kuna MKS § 13 paneb maksuhaldurile kohustuse

enne maksukohustuslasele tema õigusi puudutava haldusakti andmist, tagada

ärakuulamisõigus, siis ei saa MTA väljastada ka maksuotsust, millega saaks jätta

tagastusnõude MKS § 107 lg 3 alusel rahuldamata. Seetõttu ei jõua MTA enne tagastusnõude

täitmise tähtaega väljastada kontrollakti ja tagada sellega menetlusosalise ärakuulamisõigus.

1.5. Puudutatud isik ei ole seisuga 02.03.2026 esitanud september 2025 käibedeklaratsiooniga

esitatud tagastusnõude täitmise taotlust oma pangakontole, kuid ei saa välistada, et äriühing

esitab taotluse koheselt peale enammaksu vabastamist ettemaksukontole. Vastavalt MKS §

106 lg-le 2 on MTA kohustatud täitma tagastusnõude viivitamata, kui on varem MKS § 33 lg

1 alusel kontrollinud tagastusnõude õigsust. Seega ei oleks MTA-l sellise taotluse esitamiseni

oodates võimalik selle täitmisega viivitada, et pöörduda alles siis taotlusega halduskohtu

poole enammakse arestimiseks. Ettemaksukonto arestimine võib olla ettevõtlust takistav

meede, kuid käesoleval juhul ei pruugi arestimine hilisemas menetlusstaadiumis kanda oma

eesmärki. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse kestust on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete

mitterakendamisel võib haldusakti täitmine olla raskendatud või lausa võimatu.

1.6. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur puudutatud isiku vastu suunatud

täitetoimingud hiljemalt 2 tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on

ära langenud või kui puudutatud isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või

kohustuse tagamiseks MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 63 483,87 eurot, valides

tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada

asjaoludega, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise

kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui puudutatud isik soovib

tagatissumma kanda deposiit, siis on kantava deposiidi väärtuseks 63 483,87 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa

saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse

esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei

näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab

kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.

3. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).

4. MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimused on järgmised: 1) maksuhaldur peab kontrollima

maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või

kohustuse määramine ning 3) kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud

kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks (vt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11).

3(6)

3-26-612

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab

seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud. Loa andmise eeldused on

täidetud.

7. Asjas on tõendatud, et maksuhaldur on alustanud kontrolli puudutatud isiku suhtes

september 2025 tagastusnõude ja käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse üle7.

Taotluses on usutavalt põhistatud, et puudutatud isiku suhtes käiva kontrollimenetluse

tulemusena tekib puudutatud isiku vastu 63 483,87 € suurune maksunõue. Maksusumma

koosneb sisendkäibemaksuna deklareeritud summast 63 483,87 eurot, mida maksuhalduri

hinnangul ei saa sisendkäibemaksuna maha arvata. Taotluses on piisavalt põhistatud8, et

tegemist võib olla ettevõtte osalise üleminekuga KMS § 4 lg 2 punkti 1 tähenduses, mistõttu

ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest käivet ega saa seetõttu ka sisendkäibemaksu

arvestuses summat 63 483,87 eurot kajastada.

8. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kuna

põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus

peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12,

punkt 10.4). Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on

maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase

võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu

halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23). Nõutav ei

ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis

takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad

sellise võimaluse tõenäosusele.

9. Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud

tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad

asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea

eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt

käituma.

10. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, miks on alust arvata, et tulevikus määratava

maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks või lausa võimatuks. Esiteks on

maksuhaldur välja toonud, et maksukohustuslasel puudub tõenäoliselt määratava

maksukohustuse tagamiseks piisav vara. Maksuhaldur on välja toonud, et puudutatud isikul

on MTA-le teadaolevalt arvelduskontodel kokku vara 11 469,49 eurot ning liiklusregistri

andmetel sõiduk, mille hinnanguline väärtus on umbes 17 500 eurot. Arvestades aga

maksukohustuse suurust, ei ole märgitud teadaolev vara piisav, seda enam, et sõiduauto on

likviidne vara ning liiklusregistri andmetel on informatiivne tähendus. Lisaks nähtuvad MTA

taotlusest järgmised asjaolud: 1) maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et arve nr 1163

koostati tagantjärgi ning ka deklareeriti tagantjärgi; 2) puudutatud isik oli teadlik müüja

7 Vt MTA 04.03.2026 taotluse lisa 1.

8 Vt MTA 04.03.2026 taotluse peatükk 2.

4(6)

3-26-612

majanduslikest raskustest; 3) XX arve 1163 tasumiseks sai puudutatud isik laenu X , kelle

juhatuse liikmeks ja osanikuks on X. X, seega sisuliselt rahastas X. X enda teise firma kaudu

kaugjuhitava tehnoloogia ostu puudutatud isiku poolt; 4) vaatamata tehnoloogia formaalsele

võõrandamisele juhib X. X endiselt selle arendust, reklaami ja tegevust; 5) puudutatud isik

esitas patendiametile kaubamärgi „X“ patenteerimiseks alles 13.01.20269; 6) müüjal ja

puudutatud isikul on töötamise registri järgi tööl samad isikud (2 töötajat), kes puudutatud

isikult töötasu ei saa, vaid saavad töötasu XX-st. Eelnev kogumis annab aluse põhjendatud

kahtluseks, et pärast maksukohustuse määramist võib maksukohustuse sundtäitmine osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks.

11. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-28-13 p-s 13 märkinud, et võimalik on arestida nii alles

tulevikus tekkivat tagastusnõuet (TMS § 113 lg 2), tagastusnõuet deklaratsiooni esitamisest

kuni kande tegemiseni ettemaksukontole (tagastusnõude tuvastamine), maksuhalduri poolt

aktsepteeritud ja ettemaksukontole kantud tagastusnõude summat, mille kohta

maksukohustuslane on esitanud tagastusnõude täitmise taotluse (tagastusnõude täitmine) kui

ka ettemaksukontot, st seal juba olevaid ning tulevikus laekuvaid summasid. Maksuhaldur on

taotluses palunud luba aresti seadmiseks ühingu ettemaksukontole summas 63 483,87 €.

Seejuures on maksuhaldur selgitanud, et on ära kasutanud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud

võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise

tähtaega 60 päeva võrra10. Maksuhaldur märgib, et ei ole kontrolli käigus saanud kõiki

maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, mida tulenevalt MKS § 11

uurimispõhimõttest on kohustatud koguma. MTA ei saa väljastada ka maksuotsust

tagastusnõude rahuldamata jätmiseks (MKS § 107 lg 3), kuivõrd see eeldab

ärakuulamisõiguse tagamist puudutatud isikule. Ühtlasi on maksuhaldur kaalunud ka teiste

täitetoimingute kohaldamist (nagu sõidukile keelumärke seadmist või arestimist), kuid

leidnud, et arvestades maksusumma suurust ning sõiduki likviidsust ja liiklusregistri kande

informatiivsust, ei pea maksuhaldur neid otstarbekaks11.

12. Võimalikku kohustust arvestades on tegemist vajaliku ja proportsionaalse meetmega, kuna

maksukohutuse tagamiseks puuduvad muud alternatiivid. Arvestades taotleja põhjendusi ning

maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti sundtäitmine

olla raskendatud või muutuda võimatuks. Seejuures on ettemaksukontole aresti seadmine

üheks kõige vähem riivavaks, kuid sellele vaatamata tõhusaks, täitetoiminguks. Lisaks juhib

kohus tähelepanu, et isegi kui maksumenetluse käigus selgub, et tagastusnõue oli

põhjendatud, siis lükkub ettemaksukonto arestimisel raha tagastamine üksnes edasi. Seejuures

nähtub asja materjalidest, et kuigi ettemaksukonto arestimine võib pärssida puudutatud isiku

majandustegevust, siiski on puudutatud isiku pangakontodel varalisi vahendeid

majandustegevusega jätkamiseks.

13. Maksuhaldur on esitanud nõuetekohased andmed tagatise kohta. Puudutatud isikul on

võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on

selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 63 483,87 € suuruse tagatise esitamisel.

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 04.03.2026 taotluse puudutatud isiku suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks täies ulatuses. Kohus annab MTA-le loa Eesti

Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks X ettemaksukontole (viitenumber

xxxxxxxxx) summas 63 483,87 eurot.

9 Vt MTA 04.03.2026 taotluse lisa 14.

10 Vt MTA 04.03.2026 taotluse lisad 19-20.

11 Vt MTA 04.03.2026 taotluse lk 4.

5(6)

3-26-612

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)