3-23-1434/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1434

Haldusasi

Balti Audit OÜ ja O.U kaebus avaliku võimu kandjalt

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad Balti Audit OÜ ja O.U, esindaja

vandeadvokaat Kaupo Kask

Vastustaja Rahandusministeerium, esindaja Heili Jaamu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. mai 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rahandusministeeriumi apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda Balti Audit OÜ ja O.U kaebus esitatuks seaduses sätestatud kaebetähtaega

rikkudes ning jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. mai 2024. a otsus ning lõpetada asja menetlus.

3. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot Balti Audit OÜ

arvelduskontole nr EE427700771003193133. Selgitusse märkida: „Kaebus asjas nr

3-23-1434.“

4. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Avaldada jõustunud lahend arvutivõrgus tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) tunnistas 15. jaanuari 2019. a otsusega nr

488 Balti Audit OÜ tegevusloa kehtetuks ja võttis vandeaudiitor O.Ult ära vandeaudiitori

kutse.

2. Balti Audit OÜ-le ja O.Ule toimetati AJN-i otsus kätte 16. jaanuaril 2019.

3-23-1434

3. Balti Audit OÜ ja O.U esitasid 15. veebruaril 2019 kaebuse halduskohtule, milles

nõudsid AJN-i otsuse nr 488 tühistamist (haldusasi nr 3-19-292).

4. Riigikohus tühistas 10. novembri 2022. a otsusega asjas nr 3-19-292 AJN-i otsuse nr 488.

5. Balti Audit OÜ ja O.U esitasid Rahandusministeeriumile 31. märtsil 2023 taotluse

AJN-i õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Balti Audit OÜ taotles saamata

jäänud tulu hüvitamist 193 703 eurot, viivist 24 523,84 eurot ja kasu saamise võimaluse

kaotamisest tekkiva kahju hüvitamist 96 852 eurot. O.U taotles mittevaralise kahju hüvitist 50

000 eurot.

6. Rahandusministeerium hüvitas 29. mai 2023. a käskkirjaga nr 106 audiitorbüroole

varalise kahju 54 715 eurot.

7. Balti Audit OÜ ja O.U esitasid halduskohtule 27. juunil 2023 kaebuse mõista Eesti

Vabariigilt (Rahandusministeeriumi kaudu) välja hüvitis AJN-i 15. jaanuari 2019. a otsusega

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest ning viivis.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 3. mai 2024. a otsusega O.U kaebuse osaliselt ja mõistis

talle mittevaralise kahju eest välja hüvitise 25 000 eurot koos viivisega alates 27. juunist 2023

kuni nõude täitmiseni (resolutsiooni p 2). Halduskohus rahuldas Balti Audit OÜ kaebuse

osaliselt ja mõistis talle välja varalise kahju hüvitise 206 525,13 eurot koos viivisega alates

27. juunist 2023 kuni nõude täitmiseni (resolutsiooni p 3).

9. Rahandusministeerium esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 3. mai 2024.

a otsuse peale.

10. Tallinna Ringkonnakohus määras otsuse avalikult kuulutamise ajaks 30. jaanuari 2026.

11. Tallinna Ringkonnakohus uuendas 27. jaanuari 2026. a määrusega asja menetluse ja andis

menetlusosalistele võimaluse esitada seisukohad kaebetähtaega puudutavas küsimuses.

12. Balti Audit OÜ ja O.U on vastuses seisukohal, et kaebus esitati tähtasegselt,

alternatiivselt taotlevad nad kaebetähtaja ennistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebetähtaega tuleb asuda lugema Riigikohtu 10. novembri 2022. a otsusest asjas nr 3-19-

292, sest selle otsusega tühistas kohus AJN-i 15. jaanuari 2019. a otsuse nr 488. Vastustajad

ei teadnud kuni selle hetkeni, kas otsus nr 488 on õigusvastane. Kaebajad said kahju

tekkimisest teada alles Riigikohtu otsuse kättesaamisest. Pärast Riigikohtu otsust esitati

kaebus kolme aasta jooksul;

2) analoogia korras tuleb kohaldada jätkuva haldustoiminguga tekitatud kahju hüvitamise

nõude esitamise tähtaegu;

3) põhiseaduse (PS) § 25 pole kooskõlas see, kui kaebajad ei saa nõudakahju hüvitamist ;

4) kaebajad peaksid välja makstud hüvitise haldusorganile tagastama ja paneks nad raskesse

majanduslikku olukorda;

5) kaebetähtaeg tuleb ennistada, sest kahju tekitamine ei olnud kaebetähtaja möödumise

hetkeks lõplikult selge. Kahju tekkimise õiguslik hinnang sõltus pikast kohtumenetlusest ja

kaebus polnud perspektiivitu. Kaebajad tegutsesid pärast Riigikohtu lahendi avalikustamist

viivitamatult. Tegemist poleks PS § 25 proportsionaalse riivega.

2(5)

3-23-1434

13. Rahandusministeerium taotleb vastuses kaebetähtaja ennistamata jätmist, sest puudub

mõjuv põhjus. Kaebajad olid juba otsuse nr 488 vaidlustamisel seisukohal, et see on

õigusvastane ja nad pidid aru saama, et neile tekib kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab

kaebetähtaja ennistamise taotluse (HKMS § 124 lg 1). Kui halduskohus on menetlenud

kaebust sisuliselt ja langetanud kaebuse kohta otsuse olukorras, kus kaebus pole esitatud

tähtaegselt ning kaebetähtaja ennistamise alused puuduvad, on tegemist olulise

menetlusnormi rikkumisega. Viimati märgitud olukorras oleks halduskohtul tulnud menetlus

lõpetada (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Ka ringkonnakohus ei saa tähtaja

rikkumisega halduskohtule esitatud kaebust sisuliselt lahendada (TlnRngKo 28.03.2019, nr 3-

16-871, p 25; 23.01.2020, nr 3-18-1396).

15. Kaebuse lubatavust tuleb kontrollida kogu kohtumenetluse ajal. HKMS § 124 lg-ga 1

pole vastuolus, kui tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooniastmes kaebetähtaja küsimust halduskohtu asemel (HKMS § 2 lg 2, § 185 lg 1).

Ringkonnakohtul on võimalik oluline menetlusnormi rikkumine kõrvaldada, ilma et asi tuleks

saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS § 199 lg 3; vt ka

TlnRngKm nr 3-18-1396, p 19).

16. Ringkonnakohtu hinnangul on hüvitamiskaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.

17. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajad esitasid kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul

Rahandusministeeriumi 29. mai 2023. a kahju hüvitamise taotluse osaliselt rahuldamata

jätmise otsuse teatavaks tegemisest arvates. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või

viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2).

18. Kahju hüvitamise kaebuse võib halduskohtule isik esitada üksnes siis, kui ta on pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast (HKMS § 47 lg 1 teine lause; vt ka

RKHKm 3-21-2395, p 12). Kui isik pole kahju hüvitamist haldusorganilt tähtaegselt nõudnud,

siis ei saa ta ka kohtusse kaebust esitada hoolimata nt sellest, et haldusorgan on kahju

hüvitamise nõude tähtaja jätnud tähelepanuta ning talle esitatud nõude osaliselt rahuldanud.

Seega oleks kaebuse esitamine halduskohtule õiguslikult lubatav, kui kahju hüvitamise taotlus

oleks vastustajale (s.o Rahandusministeeriumile) esitatud selleks ettenähtud korda järgides ehk

seaduses sätestatud tähtaja jooksul (vt RKHKm 3-16-519, p 11).

19. Kaebajad esitasid kahju hüvitamise nõude Rahandusministeeriumile 31. märtsil 2023 ehk

pärast RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega.

20. Kahju hüvitamise nõue tuleb haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates

päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama,

sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud

3(5)

3-23-1434

sündmusest arvates (RVastS § 17 lg 3). Normi kohaselt hakkab nõude esitamise tähtaeg

kulgema sellest hetkest, kui isik sai kahju tekkimisest ja selle põhjustanud isikust teada

(RKHKm 3-22-717, p 11.1). Tähtaja kulgema hakkamine ei sõltu sellest, kas kannatanu teab

kahju täpset ulatust (RKHKm 3-16-519, p 13). Kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta kuidagi

kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamine (RKHKm 3-22-717, p 11; 3-3-1-20-15, p 19).

Kaebaja väited, et kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema Riigikohtu 10. novembri

2022. a otsusest haldusasjas nr 3-19-292, ei ole seega õiged.

21. Kahju tekitamiseks või põhjustamiseks tuleb RVastS § 17 lg 3 rakendamisel lugeda tegu

(tegevust või tegevusetust), mille kaebaja on näidanud ära kaebuse alusena, mitte teo kahjulike

tagajärgede hilisemat ilmnemist (RKHKm 3-22-717, p 11.1). Kaebuse kohaselt on kaebajatele

kahju tekitatud õigusvastase AJN-i 15. jaanuari 2019. a otsusega nr 488. Kaebajad nõuavad

kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel.

22. Balti Audit OÜ pidi varalise kahju tekkimisest teada saama AJN-i 15. jaanuari 2019. a

otsusest teatavaks saamisest alates ehk 16. jaanuaril 2019 (vt haldusasjas nr 3-19-292 esitatud

kaebuse p 1.5). Selle otsusega võeti Balti Audit OÜ-lt tegevusluba ja O.Ult vandeaudiitori

kutse ning nad ei saanud audiitorteenust pakkuda ja tulu teenida.

22. O.U pidi mittevaralise kahju teadasaamisest hiljemalt 22. veebruaril 2019, kuna ta sidus

kaebuse punktis 5.4 mittevaralise kahju tekkimise AJN-i 15. jaanuari 2019. a otsuse

avaldamisega AJN-i kodulehel ja Google`i otsingumootoris 22. veebruaril 2019.

23. Kaebajate viited Riigikohtu lahenditele, mis puudutavad jätkuva haldustoiminguga

tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaegade arvutamist, ei seondu praeguse

vaidlusega. Kaebajatele ei tekitatud kahju jätkuva haldustegevusega (nt vabaduse võtmine

teatud perioodiks). Kaebajatelt võeti tegevusluba ja vandeaudiitori kutse ühekordse aktiga ja

sellest tekkis neile kahju. Kahju täpse ulatuse hilisem teada saamine ei muutnud seda tegevust

jätkuvaks haldustegevuseks.

24. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

25. Kahjunõude esitamist ei takistanud see, et kaebajad ei teadnud kahju lõpliku ulatust,

kohus menetles haldusasjas nr 3-19-292 AJN-i otsuse nr 488 tühistamiskaebust ning kaebajad

asusid pärast Riigikohtu 10. novembri 2022. a otsust viivitamatult tegutsema. Ükski nendest

asjaoludest ei takistanud kaebajatel esitada kahju hüvitamise nõuet tähtaegselt ja seda ka siis,

kui kohus menetles tühistamiskaebust. Teises kohtuasjas kohtulahendi jõustumise ära ootamist

ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, ennistamaks kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega (vt

RKHKm 3-19-519, p 14).

26. Kaebajate viited Riigikohtu 27. novembri 2024. a otsusele asjas 3-18-830 ei too siinses

asjas kaasa kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja ennistamist. Praeguse vaidluse asjaolud

erinevad viidatud kohtuasja asjaoludest. Viidatud asjas soovis isik Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetust. PRIA keeldus 19. septembri 2012. a otsusega toetuse

andmisest, mille kohus tühistas ja saatis taotluse PRIA-le uueks lahendamiseks (3-12-2513).

PRIA jättis 5. juuli 2013. a otsusega toetuse taotluse uuesti rahuldamata, mille kohus tühistas ja

saatis taotluse PRIA-le uueks lahendamiseks (3-3-1-4-17). PRIA jättis 22. detsembri 2017. a

4(5)

3-23-1434

otsusega toetuse taotluse kolmandat korda rahuldamata ja seda seekord põhjusel, et toetuseks

ette nähtud raha oli ära kulutatud ja uue programmperioodi raha ei olnud lubatud kasutada

eelmise programmperioodi väljamaksete tegemiseks (vt RKHKo 11. august 2020 otsus nr 3-

18-830). Viimati viidatud asjas ennistati kahju hüvitamise nõude tähtaeg põhjusel, et kohus

tühistas 2012. ja 2013. a PRIA keeldumisotsused ning selle tõttu valitses kahju tekitamise

küsimuses ebakindlus kuni 2017. aastani, mil tehti lõplik otsus toetuse andmata jätmise kohta.

Kuni 2017. a-ni oli kaebajal võimalik PRIA-lt toetust saada, sest programmperiood ei olnud

selleks hetkeks veel lõppenud. Haldusorgani eksitava tegevuse tõttu esines kahju tekkimise

küsimuses ebaselgus. Praeguses asjas ei taotlenud kaebajad toetust, mille andmisest oleks

korduvalt keeldutud ja viimast keeldumist oleks põhjendatud sellega, et programmperioodiks

ette nähtud raha on otsas. AJN võttis kaebajatelt õiguse tegeleda nende soovitud tegevusalal.

AJN pole sarnaselt PRIA-ga kaebajad korduvalt eksitanud ja nad pole haldusorgani eksitava

tegevuse tõttu jäänud taotletud toetusest ega kahju nõude esitamisest ilma. Juba AJN-i otsuse

nr 488 tühistamiskaebuse esitamise ajal (s.o 15. jaanuaril 2019) olid kaebajad seisukohal, et

tegemist on õigusvastase otsusega ja nad teadsid, et nad ei saa enda valitud tegevusalal jätkata.

Kahju tekkimine oli seega kaebajatele selge.

27. Kahju hüvitamise nõude tähtaja ennistamata jätmine ei riku PS § 25. Tegemist pole

absoluutse põhiõigusega, vaid seda on lubatud nõude esitamise tähtaja normidega piirata.

RVastS § 17 lg 3 ja sellekohane kohtupraktika on pikaajaline. Nõude esitamise tähtaja

ennistamist ei tingi ka kaebajate väide, et vastustaja võib neilt välja makstud hüvitise tagasi

küsida. See ei ole praeguse vaidluse esemeks.

27. Eeltoodust tulenevalt tuleb asja menetlus lõpetada (HKMS § 124 lg 3 ja § 152 lg 1 p 2)

ja tühistada halduskohtu otsus (HKMS § 200 p 5). Menetluskulud jäävad menetlusosaliste

endi kanda, välja arvatud kaebuselt tasutud riigilõiv 2100 eurot, mis tuleb tagastada (HKMS §

104 lg 5 p 4, § 108 lg 4 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)