4-25-3639/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr 4-25-3639

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2026.a. Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3639

Kohtukoosseis

Kohtunik Merle Parts

Kohtuistungi sekretär

Kadri Vlassov

Kohtuasi

U M’u (isikukood: xxx) väärteokaebus nr 4-25-3639

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

12.09.2025.a otsus väärteoasjas nr. 2317,25,005481.

Asja läbivaatamise kuupäev

06.11.2025.a, 24.11.2025.a, 17.12.2025.a, 21.01.2026.a.

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja U M

kaitsja Ants Kuningas

kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi esindajad Jekaterina Koreneva, Triin

Lindau, Ivan Moskaljov

RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.09.2025.a otsus väärteoasjas nr.

2317,25,005481 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse esitaja kaitsja Ants Kuninga (Kuningas) taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada ning

mõista Eesti Vabariigilt U Mu kasuks välja 1874,88 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks jätta läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise

soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades

kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks

tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 11.03.2026.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna liiklussüütegude grupi

uurija Riina Mägi koostas 21.08.2025 väärteoprotokolli AB 1639715 U Mule selle eest, et tema,

30.06.2025 kell 10.34, Harju maakonnas, Viimsi vallas, Pärnamäe teel, Pärnamäe külas, Vehema tee ja

Soosepa tee vahel, suunaga Vehema tee, parkis mootorsõiduki Xx Xx reg nr xx viisil, mis tegi

võimatuks ning takistas automaatse liiklusjärelevalve süsteemi mõõtmistegevuse korrapärast toimimist

ja õigusrikkumiste andmete nõuetekohase dokumenteerimise või salvestamise. Väärteoprotokolli

kohaselt rikkus nimetatud tegevusega U M LS § 229 nõuet, pannes sellega toime LS § 229 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jekaterina Koreneva koostas 12.09.2025 väärteoasjas nr.

2317,25,005481 U Mu suhtes väärteootsuse ning KarS § 56 lg 1 alusel karistas U Mu LS § 229 alusel

rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetluskulude

väljamõistmist riigieelarve vahenditest. Alternatiivselt taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel, teise alternatiivina taotleb kergendada mõistetud karistust.

Kaitsja hinnangul sõiduki parkimine menetlusaluse isiku poolt ei toonud ja ei saanud kaasa tuua kaasa

LS § 229 sätestatud negatiivset tagajärge. Sõiduki parkimine toimus parkimiseks lubatud alal,

kusjuures auto parkimine ei toonud kaasa ja ei saanud kaasa tuua automaatse mõõtesüsteemi töö

võimatust ega õigusrikkumise andmete dokumenteerimise ja salvestamise takistuse faktilist tagajärge.

Kohtuvälise menetleja väited süsteemi mõõtmistegevuse võimatuse või takistuse kohta on seejuures

ümber lükatud väärteotoimikusse lisatud teisaldatava automaatse mõõteseadme videosalvestusega,

millest nähtub liikluses toimuva jätkuv salvestamine. Väärteootsuses kajastatud seisukoht ja

väärteoprotokolli teokirjeldus kui etteheide parkimise kohta on omavahel olulises vastuolus.

Ka pole arusaadav esitatud teokirjeldus, kuna kasutatud on alternatiivile viitavat sõna ,,või“. Kaebuse

esitaja tegevuses ei ole avaldunud rikkumisi, mis võiks kaasa tuua vastutuse LS § 229 järgi.

LS § 229 ei sätesta normiadressaadi jaoks arusaadavalt etteheidetavat ja äratuntavat teokirjeldust, mis

annaks tavalisele inimesele kui normiadressaadile (menetlusalusele isikule) võimaluse asjaolusid

objektiivselt hinnates ära tunda LS § 229 kohaselt õigusvastakseks loetavat tegu ja sellist tegu vältida,

mistõttu taotleb kaitsja tunnistada LS § 229 põhiseadusega vastuolus olevaks ja algatada

põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus. Kaitsja istungil avaldatud seisukohti refereerib kohus kohtu

järeldustes.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta sai telefonikõne selle kohta,

et väärteoprotokollis nimetatud kohas on kiirusmõõtemasin. Ta otsustas uurida, miks seal asukohas

kiirust mõõdetakse. Ta parkis auto, läks mõõteauto juurde, et küsimusi küsida, auto parkis umbes 2

autopikkuse kaugusele mõõteseadmest. Algselt ta kiirusmõõteseadet ei näinud, nägi vaid mõõteautot,

kuid kui ta autost väljus, siis nägi ka mõõteseadet. Ta esitas mõõteautos istunud isikule küsimuse, kuid

sai vastuseks korralduse auto ümber parkida, kuid ta seda korraldust ei täitnud, sest ootas vastust oma

küsimusele.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse esitaja süüline käitumine temale inkrimineeritavas

on tõendamist leidnud. Videosalvestiselt nähtuvalt asus automaatne liiklusjärelevalvesüsteem sõidukist

paremal pool ning väär on kaitsja seisukoht, et pardakaamera on kuidagi seotud mõõtesüsteemiga. Ka

on asjakohatu kaitsja viide kasutusjuhendi p-le 4.14, kuna kiiruskaamera oli paigaldatud statiivile.

Jooksvat pilti valvespetsialisti arvutisse ei kuvata. Kui süsteemil ei õnnestu kiiruse tulemust saada,

kuvatakse märget ,,X“ ning see nähtub ka videosalvestiselt. Mõõtmise takistamist tõendab ka politsei

andmekogust võetud ülevaade rikkumisest, mille kohasel ajal, kui kaebuse esitaja parkis mõõteseadme

ette, ei toimunud ühtegi kiiruse mõõtmist. Kaebuse esitaja pani teo toime tahtlikult. Ei ole eluliselt

usutav, et kaebuse esitaja ei saa aru, mida talle ette heidetakse. Kohtuvälise menetleja esindaja palus

kaebuse jätta rahuldamata.

Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte

esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus

kuulub rahuldamisele.

Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning

vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja parkis 30.06.2025 kell 10.34 sõiduki

Xx Xx reg nr xx ja seda väärteoprotokollis nimetatud kohas, seda kaebuse esitaja ka ei eita. Kaebuse

esitaja vaidlustab talle etteheidetavat teokirjeldust, kuivõrd tema poolt sõiduki parkimine ei toonud ja

ei saanud kaasa tuua LS § 229 sätestatud negatiivset tagajärge.

Kohtupraktikas on selgitatud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli

teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele

tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas

nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on

menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1

p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud

väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada

väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.

detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3, RKKKo 4-16-9132, p 13). Väärteoprotokoll

kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle

ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda

konkreetselt süüdistatakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-1-

1-5-15, p 6, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. märtsi 2018. a otsus asjas 4-17-3969, p 7).

Käesoleval juhul on väärteoprotokollis märgitud, et kaebuse esitaja parkis mootorsõiduki viisil, mis

tegi võimatuks ning takistas automaatse liiklusjärelevalve süsteemi mõõtmistegevuse korrapärast

toimimist ja õigusrikkumiste andmete nõuetekohase dokumenteerimise

või

salvestamise.

Väärteootsuses on märgitud, et parkis mootorsõiduki viisil, kus… Seega on väärteoprotokolli

rikkumise teokirjelduses esitatud sõnastuses alternatiiv dokumenteerimise või salvestamise osas. Kui

kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse esitaja tegevus tegi võimatuks nii dokumenteerimise kui

salvestamise, siis oleks pidanud seda ka selgelt väljendama, kasutades sõna ja, hetkel ei ole aru saada

kumma tegevuse takistamist kaebuse esitajale ette heidetakse. Ka annavad erinevad terminid „mis“ ja

„kus“ etteheidetavale tegevusele hoopis erineva sisu.

Kohtus uuriti kiirusmõõtekaamera Polican kasutusjuhendit ja kaitsja esitas oma seisukohad kaamera

tööpiirkonnast, kui kaamera on paigaldatud tugisambale kasutusjuhend p-st 4.14 nähtuvalt. Tegemist

oli kohtu eksitamisega, kuna käesoleval juhul oli mõõteseade paigaldatud statiivile, mitte tugisambale.

Küll aga kasutusjuhendi p-st 5.2 nähtub, et mõõtmise käigus kontrollib mõõtekiir sõiduteed u 75 m

ulatuses ning selle kasutusjuhendi jooniselt p 7.8.3 (kaitsja ekslikult märkis 7.8.5) tõesti nähtub, et

vaatesektorist jäävad välja kuni 20 m asuvad objektid. Ka nähtub jooniselt, et see töötab kooniliselt,

mis tähendab, et kiir laieneb kaugusesse, mis omakorda tähendab, et objektid kuni 20 m kaugusel

kaamerast ei tohiks takistada selle tööd. Esitatud videosalvestiselt on näha, kus asus kaebuses esitaja

sõiduk võrreldes mõõteseadmega ning seda saab hinnata kohtus vaadeldud videosalvestise pinnalt ka

sammude järgi, st palju kulus kaebuse esitajal mõõteauto juurde kõndimiseks (kui arvestada, et sammu

pikkuseks 75 cm-1 m, siis mitte 20 sammu).

Kohus leiab, et kaitsja seisukoht selles, et ei ole tõendatud, et kaebuse esitaja parkimine mõjutas

salvestusseadmete tööd, on õige, kuna lisaks eelkäsitletud kasutusjuhendist nähtuvale tööpõhimõtetele,

on vastuolud tunnistajana üle kuulatud I P ütluste ja antud seadme kasutusjuhendi vahel.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud I P selgitas, et ta ei ole politseiametnik, ta töötab

valvespetsialistina. Ta ei ole väitnud, et oleks mõõteprotokolli koostanud, ta selgitas, et paneb lihtsalt

aparaadi paika ja kui midagi on korrast ära, siis see lihtsalt ei hakka tööle (tl 50). Mõõteseadme

kasutusjuhend seevastu näeb ette mõõteprotokolli kohapealse juhtimistoiminguna (juhendi lk 47).

Tunnistaja P vastas kaitsja küsimusele, kas mobiilse kiiruskaamera salvestusseadmete ja abistavate

seadmete kellajad olid enne mõõtmistegevuse alustamist kontrollitud ja sünkroniseeritud, jaatavalt.

Samas selgitas ta, et videoregistraatoril olev kellaaeg oli erinev tunni võrra (tl 53). Tunnistaja ei olnud

tegelikult teadlik antud mõõteseadme töötamise olulistest mehhanismidest, nii näiteks väitis, et pilt

tehakse vahemikus 20-50 m alates kaamerast (tl 54), kuid kohus eelnevalt selgitas, et tulenevalt

kasutusjuhendist see nii ei ole, ka ei osanud ta mitmele seadme tööd puudutavale küsimusele üldse

vastata (tl 54). Eeltoodust tulenevalt ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed.

Kaebuse esitajale heidetakse ette, et ta parkis oma sõiduki viisil, mis takistas mobiilse kaamera tööd,

samas kasutusjuhendi p 7.8.7, 7.9.2.2 väidetakse, et on võimalik ka manuaalselt fotosid teha. Samuti

räägib juhend p 8.5 sellest, et seade annab tõrketeateid ja näitab ka tõrgete kellaaegu. Kohtuvälise

menetleja esindaja eksitas kohut, vastates kohtule, et mõõtmise takistamisel mingit veateadet ei tule (tl

60). Hiljem kohtuvaidlustes väitis ta, et videosalvestiselt nähtuvalt on siiski kuvatud „X“(tl 103).

Kohus selgitab, et tegelikkuses kohtuistungil vaadeldud videosalvestiselt mingit ,,X“ ei nähtu.

Kasutusjuhendi kohaselt olukorras, kus juhtum ei ole täielikult dokumenteeritud, kuvatakse ekraanile

punane ,,X“ (kasutusjuhendid 106) ja kui fotodokumenti ei saa luua, kuvatakse kaugeneva liiklus

korral sümbol Z (kasutusjuhendi lk 85).

Seda asjaolu kinnitab ka Xxx AS-i vastus päringule, millest nähtuvalt kui mõõtmine on takistatud

väljendub see ekraanil mööduvate autode mittenäitamisega või kuvatakse hinnangut ,,X“ ning

pikemaajalisel takistamisel tuleb ette ka hüpikaken, mille sisu viitab veale, et autosid ei ole võimalik

jälgida (tl 75). Hüpikakna ilmumist ei ole tunnistaja P kordagi maininud. Kohtuvälise menetleja

otsusest nähtuvalt tõendab kaebuse esitaja süüd videosalvestis, kuivõrd sellelt nähtub, et sõiduk pargiti

viisil, mis takistas kiirusmõõteseadme vaatevälja jäävate sõidukite suhtes kiiruse mõõtmist.

Kohtuistungil vahetult vaadeldud videosalvestiselt ei nähtu kasutusjuhendis kajastatud sümboleid X

või Z. Pelgalt kaebuse esitaja poolt auto parkimine antud asukohas ei tähenda automaatselt mobiilse

kiirusmõõteseadme töö takistamist eelviidatud põhjustel.

Käesoleval juhul ei ole mingeid andmeid selle kohta, et oleksid esinenud tõrked ja tõrketeated,

mistõttu on põhjendamatu väita, et salvestus ja mõõtetegevus ei olnud võimalik. Väide, et vahepeal

mõõdus sõidukeid, mida ei fikseeritud, ei ole tõend, kuna seade ju registreerib vaid kiirust ületavaid

sõidukeid.

Lisaks eelnevale leitaks kaebuses, et kuna tegemist ei olnud politseiametnikuga, puudus tal õigus

korraldusteks ,,parkige mujale“ jne ning kaebuse esitaja tegevuse eesmärk olid vaid aru saada, miks

mõõtetegevust viiakse läbi antud kohas. Kaebuse kohaselt puudub väärteoprotokollis viide, et kaebuse

esitaja oleks eiranud avalikus ruumis mingeid korraldusi, kuid kohtuvälise menetleja otsuses on viide

sellele olemas. Kohus selgitab, et eelnimetatud asjaoluga on sisustatud subjektiivset koosseisu. Kaitsja

heitis ette ka kohtule edastatud fotodel vesimärgise puudumist, mille olemasolu nõuab kasutusjuhend

(p 5.2), kuid kohus selgitab, et fotol on vesimärgis olemas (lk 78).

Kaitsjal oli etteheide, et valvespetsialisti rinnakaameraga tehtud salvestiselt nähtub, et teda ei

teavitatud salvestise tegemisest, mistõttu on salvestus lubamatu tõend, kuna rikuti KorS § 34 p 3.

Antud etteheide on põhjendamatu. KorS § 34 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul

muu korrakaitseorgan ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks

kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku.

Sama sätte lõike 3 kohaselt on korrakaitseorgan kohustatud eelnevalt avalikkust teavitama

isikuandmete töötlemisest tehnilise abivahendi jälgimisseadmestiku abil. Kohtu hinnangul ei ole

vormikaamera salvestis KorS § 34 lg 1 kohase jälgimisseadmestikuna käsitatav. KorS § 34 seletuskirja

kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan avalikku korda ähvardava

ohu väljaselgitamiseks, selle tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks jälgida avalikus kohas

toimuvat ja koguda isikuandmeid pildi salvestamiseks vajaliku tehnilise abivahendi abil. Seletuskirja

kohaselt on oluline, et vaadeldakse või salvestatakse ainult pilti, vastasel korral oleks juba tegemist

varjatud jälgimisega. Säte reguleerib olukordi, kus avalikus kohas viibival isikul puudub teave selle

kohta, et tema tegevus on korrakaitseorganite jälgimise või salvestamise objektiks. Vormikaamerat

kasutava ametniku puhul aga on isikule üheselt arusaadav, et ta suhtleb ametnikuga. Lisaks salvestab

see kaamera ka heli. Ainuüksi viimati nimetu tõttu ei ole politsei kasutatav vormikaamera paigutatav

KorS § 34 kohase jälgimisseadmestiku all, mistõttu on kohtus uuritud rinnakaamera videosalvestis

lubatav.

Tulenevalt kohtus uuritud tõenditest ja eelkäsitletust puuduvad tõendid, et U M oleks rikkunud LS §

229 nõudeid, mistõttu puuduvad tema tegevuses väärteotunnused ja kohus tühistab kohtuvälise

menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 12.09.2025.a otsuse väärteoasjas nr. 2317,25,005481 täies ulatuses ning lõpetab

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud

alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd käesoleval juhul kohus

lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse kaebuse esitaja U Mu suhtes, siis on kaebuse

esitajal õigus ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisele. Käesoleva

väärteokaebuse raames esitas kaebuse esitaja kaitsja kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks

summas 1874,88 eurot, millist summat ja mille aluseks olevaid menetlustoiminguid peab kohus

põhjendatuks ja mõistlikuks. Seetõttu tuleb mõista Eesti Vabariigilt U Mu kasuks välja 1874,88 eurot

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kuivõrd puuduvad tõendid, et kaebuse esitaja oleks rikkunud LS § 229 nõudeid ja kohus lõpetab

väärteoasjas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, jätab kohus kaitsja taotluse

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.

Kohus juhindub VTMS § 23, § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156.

Merle Parts

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/