2-24-145906/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-145906

Määruse tegemise kuupäev ja koht

11. märts 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

Narva linn, Kangelaste prospekt 42

korteriühistu avaldus T T vastu võlgnevuse

nõudes

Menetluse liik

Menetlustoiming

Hagita menetlus

Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Narva linn, Kangelaste prospekt 42

korteriühistu (registrikood 80175430)

Avaldaja lepinguline esindaja Irina Reva

Puudutatud isik T T (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta Narva linn, Kangelaste prospekt 42 korteriühistu osaline avaldusest

loobumine T T vastu põhinõudes 457,67 eurot ja viivise nõudes ajavahemiku eest

01.04.2025 - 07.04.2025 ning lõpetada nendes nõuetes menetlus.

2. Rahuldada Narva linn, Kangelaste prospekt 42 korteriühistu avaldus viivise

nõudes.

3. Mõista T T välja Narva linn, Kangelaste prospekt 42 korteriühistu kasuks

seisuga 01.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 49,92 eurot.

Menetluskulud

4. Jätta Narva linn, Kangelaste prospekt 42 menetluskulud T T kanda. Jätta T T

menetluskulud tema enda kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtumääruse

jõustumist.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie

kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohtumäärus on edasikaevatav menetluskulude jaotuse osas.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-24-145906

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Avaldaja esitas 16.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 565,81 euro saamiseks. Võlgnik esitas 22.01.2025 nõudele vastuväite. Pärnu

Maakohus 06.02.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks

esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

2. Narva linn, Kangelaste prospekt 42 korteriühistu esitas 21.02.2025 Viru Maakohtule

avalduse puudutatud isiku vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Kohus 27.02.2025

võttis avalduse menetlusse.

3. Avalduse kohaselt (dtl 31 – 36) avaldaja valitseb korterelamu Narva linn, Kangelaste

prospekt 42. Puudutatud isikule kuulub korteriomand aadressil XXX ja ta on korteriühistu

liige. Puudutatud isikule kuuluva korteri üldpind on 28,4 m2. Avaldaja esitab korterelamu

Kangelaste prospekt 42 omanikele igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja

majandamiseks vajalike kulude katteks. Kõik arvete arveldus põhineb KÜ põhikirja,

üldkoosoleku poolt kinnitatud otsuste ning kommunaalteenust osutatavate firmade poolt

esitatud arvete alusel. Puudutatud isik tasub korteriomandiga seotud korteriühistu arved

mitteregulaarselt ja oma äranägemise järgi. Arvete tasumisel märgib puudutatud isik makse

selgituses, et ta tasub „korteri nr XXX (kuu eest: ainult jooksvad kulud, mitte viivis)”.

Tasumiste laekumisel arvestab avaldaja puudutatud isiku kohustusi vastavalt tema antud

selgitustele.

Avaldaja esitab nõude perioodi eest 01.12.2022 – 31.12.2024 ja nõuab puudutatud isikult

järgnevate arvete tasumist (põhikohustus):

- Arve 51/202212 summas 78,15 eurot detsembri 2022 kuu eest. 01.03.2023. a osa arvest oli

tasutud 67,11,82 euro ulatuses. Tasumata jäänud 11,04 eurot;

- Arve 51/202310 summas 102,07 eurot oktoobri 2023 kuu eest;

- Arve 51/20244, summas 102,49 eurot aprilli 2024 kuu eest;

- Arve 51/202410, summas 96,00 eurot oktoobri 2024 kuu eest;

- Arve 51/202412, summas 146,07 eurot detsembri 2024 kuu eest.

Kokku täitmata põhikohustus 457,67 eurot.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult ka viivist summas 44,30 eurot seoses arvete tasumise

viivitamisega ajavahemikul 01.12.2022 – 31.01.2025.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult järgmiste kulude tasumist: hoolduskulud, remondifond

ning tarbitud kommunaalteenuste (küte, vesi, gaas) kulud.

• 18.10.2022 üldkoosoleku otsusega määrati remonditasu tariifiks 0,05 eurot/m² ja

hooldustariifiks 0,59 eurot/m².

• 03.04.2023 üldkoosoleku otsuse kohaselt jäi hooldustariif samaks (0,59 eurot/m²).

Remonditariif määrati järgmiselt: 0,05 eurot/m² perioodil jaanuar – märts 2023; 0,20 eurot/m²

perioodil aprill – detsember 2023.

• 30.05.2024 üldkoosoleku otsusega määrati hooldustariifiks 0,59 eurot/m² ja remonditariifiks

0,20 eurot/m².

Avaldaja 14.04.2025 seisukohas (dtl 97 – 99) ja 30.07.2025 täiendavas seisukohas (dtl 113 –

114) loobub põhivõla nõudest summas 457,67 eurot ja lisanduvate viivise nõudest

ajavahemiku eest 01.04.2025 – 07.04.2025. Puudutatud isik on täitnud oma kohustused

põhinõude osas 07.04.2025. Avaldaja kinnitab, et puudutatud isikuga ei ole sõlmitud ühtegi

2(6)

Tsiviilasi nr 2-24-145906

suulist kokkulepet võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. korteriühistu esitas

kiirmenetluse avalduse kohtule 16.12.2024. Kohus tegi makseettepaneku 17.12.2024, mille

puudutatud isik sai kätte 07.01.2025. T T esitas vastuväite kogu nõude ulatuses 22.01.2025.

Puudutatud isik ei ole kiirmenetluse käigus pakkunud maksegraafikut ega avaldanud soovi

selle sõlmimiseks, kuigi tal oli selleks seadusest tulenev õigus ja võimalus. Tulenevalt

eeltoodust oli korteriühistu sunnitud jätkama nõude sissenõudmist tavamenetluse korras ning

esitas selleks vastava avalduse. Teiseks, tasub juhtida kohtu tähelepanu ka asjaolule, et

puudutatud isik tegi esimese makse võla kustutamiseks alles 10.02.2025, pärast seda, kui asi

oli 06.02.2025 üle antud Viru Maakohtule.

Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivis 49,22 eurot

seisuga 01.04.2025, mis tuleneb arvete tasumisega viivitamisest ajavahemikus 01.02.2022 –

31.12.2024. Viivise määr on 0,022% päevas. Avaldaja nõue viivise osas tugineb otseselt

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik

viivitab majandamiskulude tasumisega, on korteriühistul õigus nõuda temalt viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Käesolevas

paragrahvis sätestatust erinev viivise määr on lubatud üksnes eriomandi kokkuleppes.

Eeltoodust tulenevalt ei sõltu viiviste arvestamine eelneva ametliku nõude esitamisest, vaid

viivis hakkab kulgema automaatselt kohustuse täitmise tähtaja möödumisel.

4. Puudutatud isik esitab vastuväite avaldaja nõudele (dtl 82 – 83) . Teda ei teavitatud, et osa

summast jäi tasumata. Tasumata jäänud summa tasus puudutatud isik pärast seda kui sai

võlgnevusest teada avalduse lisast. Tasutud on neljast arvest tasumata jäänud summad.

Viimase makse 146,07 eurot teeb puudutatud isik 07.04.2025 peale pensioni saamist vastavalt

avaldajaga sõlmitud suulisele kokkuleppele. Avaldaja on rikkunud kohtueelse menetluse

põhimõtteid, jättes enne kohtusse pöördumist saatmata puudutatud isikule põhjendatud

nõudeid. Võlgnevuse arvestus ei ole selge. Viiviste arvestamine on põhjendamatu. Viiviseid

ei saa määrata ilma eelneva taotluseta.

16.02.2026 esitatud lõppseisukohas (dtl 122) puudutatud isik märgib, et ta on tasunud

põhinõude summas 457,67 eurot täielikult 07.04.2025. Seega on põhivõlg täidetud

vabatahtlikult enne kohtulahendi tegemist. Põhinõude tekkimine oli tingitud osaliselt

varasemate väikeste tasumata summade kuhjumisest, millest kostja ei olnud teadlik. Osa

makseid jäi õigeaegselt tasumata kostja tervisliku seisundi tõttu, kuna kostja viibis tõsise

haiguse tõttu haiglaravil. Pärast korteriühistu esimehe pöördumist palus kostja saata tasumata

arvete nimekirja ning teatas valmisolekust võlg tasuda. Kostja tasus võla seejärel

vabatahtlikult.

Kostja on kogu menetluse vältel tegutsenud heas usus ning ei ole viivitanud kohustuste

täitmisega tahtlikult. Avaldaja nõuab viivist summas 49,22 eurot. Puudutatud isik leiab, et

vaidlus jätkus üksnes vähese kõrvalnõude tõttu ning viivise väljamõistmine täies ulatuses ei

ole käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades õiglane ega proportsionaalne. Juhul kui kohus

leiab viivise nõude põhjendatuks, palub vähendada viivist mõistliku suuruseni.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et tuleb võtta vastu avaldaja põhinõudest

loobumine ja lõpetada selles nõudes asja menetluse. Rahuldada tuleb avaldaja nõude

puudutatud isiku vastu sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja

kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses

3(6)

Tsiviilasi nr 2-24-145906

läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus

lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

7. Avaldus on esitatud korteriühistu poolt sama korteriühistu korteriomaniku vastu

majandamiskulude tasumise nõudes. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita

menetluses.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus

hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui

seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 4 täpsustab, et

menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Seejuures ei

pea ärakuulamine toimuma kohtuistungil ning kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas

telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud

seisukoha. TsMS § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt

ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima.

Menetlusosalised ei taotlenud enda ärakuulamist kohtuistungil. Kohus leiab, et

menetlusosaliste poolt kirjalikult esitatud seisukohad on piisavad nende ärakuulamiseks TsMS

§ 477 lg 4 tähenduses.

Kohus määras menetlusosalistele korduvalt tähtaja seisukohtade kohtule esitamiseks ning tegi

menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust ja esitada kohtule

kompromissi kohtule kinnitamiseks, et lõpetada tsiviilasja menetlus võimalikult väikeste

kuludega. Menetlusosalised ei saavutanud kompromissi ja esitasid kohtule oma lõplikud

seisukohad.

Nõudest loobumine

8. Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles loobub põhinõudest summas 457,67 eurot.

Puudutatud isik on avaldaja nõude rahuldanud. Avaldaja loobub ka lisanduvate viiviste

väljamõistmise nõudest perioodi eest 01.04.2025 – 07.04.2025. Puudutatud isik on nõudest

loobumisega nõus.

9. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi.

Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võtab kohus osaline avaldusest loobumise vastu ja lõpetab

menetluse puudutatud isiku vastu põhinõudes summas 457,67 eurot ning lisanduvates

viivistes ajavahemiku eest 01.04.2025 kuni 07.04.2025. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §

432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

Avalduse lahendamine

4(6)

Tsiviilasi nr 2-24-145906

10. Avaldaja nõuab puudutatud isikult tasumata arvetelt sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmist mis tuleneb arvete tasumisega viivitamisest ajavahemikus 01.02.2022 –

31.12.2024.

11. Kohus selgitab, et hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti

(TsMS § 477 lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7).

12. Menetlusosalistel puudub vaidlus, et puudutatud isik on korteriomandi asukohaga XXX

Narva omanik ja korteriühistu liige (väljavõte kinnistusraamatust dtl 38 – 39).

13. Korteriühistu nõue põhineb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, mille

kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 3 annab õiguse keelduda kulude

kandmisest, kui nende nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Puudutatud isik ei vaidlustanud kulude suurust ega põhjendatust. Ta on avaldaja nõude täies

ulatuses tasunud.

14. KrtS § 42 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid

eriomandi kokkuleppes. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

15. Avaldaja esitas arvestuse kogunenud viivisevõlgnevuse kohta (dtl 102–103), millest

nähtub viivisenõude kujunemine, viivisenõude määr, nõude kujunemise periood ja tasumata

jäänud summad. Puudutatud isik on korduvalt viivitanud arvete tasumisega. Arvete tasumise

tähtajaks oli iga kuu viimane päev, kuid puudutatud isik tasus arved järgneva kuu jooksul.

Avaldaja arvestas viivist määras 0,022% päevas. Viivise määr vastab kuni 31.12.2022

kehtinud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale (8% aastas) ning alates 01.01.2023

on see madalam kui seaduses sätestatud viivisemäär. Seisuga 01.04.2025 on viivist arvestatud

summas 49,92 eurot.

15. Puudutatud isiku vastuväited, et viivise nõudmiseks peab olema eelnev taotlus ning et

avaldaja ei saa viivist nõuda põhjusel, et ta ei ole kohtueelselt püüdnud asja lahendada, ei ole

asjakohased.

16. Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud viivisenõude kujunemist.

Viivise nõue on põhjendatud KrtS § 42 lg 1, mis lubab korteriühistul nõuda viivist VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras. Avaldaja ei nõua viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

kõrgemas määras. Kohus nõustub esitatud viivisearvestusega. Puudutatud isik omapoolset

arvestust viivise osas kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUD

5(6)

Tsiviilasi nr 2-24-145906

17. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

18. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avaldaja loobus põhinõudest puudutatud

isiku vastu põhjusel, et puudutatud isik on menetluse käigus avaldaja nõude rahuldanud.

Seega nõudest osaliselt loobumisega seotud menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.

19. Kohus rahuldas avaldaja viivise nõude, ning leiab, et TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes

õiglane. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda.

20. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras, s.o eraldi määrusega peale kohtulahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

6(6)