2-25-15905/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2026. a, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-15905

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi A.M-i vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5247,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Julianus Inkasso OÜ

(registrikood

106869553), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

(e-post XXX)

Kostja: A.M (isikukood XXX , elukoht: XXX, e-post

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ hagi A.M-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda. Menetluskulude rahaline suurus

jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 24.09.2025 Pärnu Maakohtule hagi A.M-i (kostja)

vastu lepingust nr XXX tulenevate nõuete väljamõistmiseks, s.o põhivõlgnevus 2386,46

eurot, intressist 520,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 51,63 eurot. Hageja palub

kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka

viivis alates 25.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääraga

29,90% aastas. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõiv 595

eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (laenuandja) ja kostja A.M 11.07.2017

laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu summas 5080 eurot (dtl

13-19). Pooled leppisid kokku, et laenulepingu intressimäär on 29,9% aastas, kostja tasub

igakuiselt maksegraafiku alusel Bigbank AS arvelduskontole, lepingu sõlmimisel tasub kostja

lepingutasu 76,20 eurot, mis tasaarvestatakse laenu väljastamisel. Krediidikulukuse määr on

lepingu kohaselt 35,38%. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimustele

kohaldatakse poolte kokkuleppel ka krediidiandja üldtingimusi, mis on välja toodud lepingus

(dtl 13-19). Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus krediidiandja

kostja arveldusarvele 5003,80 eurot (dtl 48). Kostja kohustus lepingu alusel saadud laenu

tagastamata perioodil 15.08.2017–15.08.2022. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt ja jäi alates 15.01.2020 tagasimaksetega osaliselt võlgnevusse. Bigbank

AS saatis 19.05.2020 kostjale lepingus märgitud aadressile lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks hiljemalt 05.06.2020 (dtl 23).

Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

Bigbank AS 01.07.2020 lepingu üles (dtl 24). Bigbank AS loovutas nõuete loovutamise

lepinguga antud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum

Debt Finance AG-le. Intrum Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis oli Intrum Estonia

AS kuni 9.01.2024, mil Intrum Estonia AS ühendati Julianus Portfolio AS-iga ning 9.01.2023

Julianus Portfolio AS ühendati Julianus Inkasso OÜ-ga (edaspidi hageja) ja Julianus Portfolio

AS kustutati registrist.

2. Pärnu Maakohus jättis 13.01.2026 hagiavalduse käiguta. Hageja kõrvaldas puudused

30.01.2023.

3. Kohus võttis 02.02.2026 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostjale toimetati hagiavaldus ja 02.02.2026 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kostja

kätte e-posti teel, kostja kinnitad menetlusdokumentide kätte saamist 18.02.2026. Kostja

kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 04.03.2026 (k.a). Kostja ei ole kohtu poolt

määratud tähtajaks (04.03.2026) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud

ning tuleb jätta rahuldamata.

Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega

tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ei taotlenud enda

ärakuulamist. Seda ei ole taotlenud ka kostja.

Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja 11.07.2017

tarbijakrediidilepingu XXX, mille alusel sai kostja laenu 5080 eurot. Laenusummana märgiti

lepingul 5080 eurot, millest 76,20 eurot oli lepingutasu (dtl 13-19). Esitatud andmetest

järelduvalt on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja kandnud kostja

arveldusarvele 12.07.2017 laenu summas 5003,80 eurot (dtl 48). Lepingu järgi tuli kostjal

laen tagastada osamaksetena (vastavalt maksegraafikule) hiljemalt 15.08.2022 (dtl 13-17).

Kuna Bigbank AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui

füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

5. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu

tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 13.01.2026 puuduste kõrvaldamise

määruses.

6. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei

ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 11.07.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

18,92% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 56,76%. Poolte vahel sõlmitud

lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 29,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 35,38%

aastas. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel,

et krediidisummas on 5080 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress 29,90% aastas,

lepingutasu 76,80 eurot, eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus

(dtl 18). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus

märgitud ebaõigesti.

7. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb

krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).

Kohus leiab, et hageja ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ 4034 lg 1, 2-4, 6). Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingu nr

XXX sõlmimist oli ebapiisav.

Hageja on kinnitanud kohtule, et esialgne võlausaldaja on lähtunud laenuandmisel üksnes

kostja laenutaotlusest ja konto väljavõttest (dtl 4, 20-21, 25-30).

Esiteks peab kohus oluliseks, et hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks teabe

saamiseks kasutanud andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister,

maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) või küsinud teavet kostjalt endalt (VÕS § 403⁴ lg

3).

Kohus ei saa nõustuda krediidiandja analüüsi tulemustega kostja krediidivõimelisuse kohta.

Hageja ei ole selgitanud, et milliste andmete pinnalt on krediidiandja jõudnud järeldusele, et

kostja oli lepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud

11.07.2017 lepingu sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja

tegelikke kulude suurust, sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms.

Kostja on laenutaotluses märkinud 4 kuu sissetulekuks 650 eurot ja olemasolevateks

kohustusteks Omarahast võetud laen (jääk 300 eurot), kuumakse suurus 77 eurot. Kostja on

esitanud konto väljavõtte perioodi 01.03.2017–09.07.2017 kohta (dtl 25-30). Kohus on

seisukohal, et nelja kuu kontoväljavõte ei ole piisav, et saaks tekkida veendumus, et kostja

suudab kogu lepingu kehtivuse perioodi jooksul lepingust tulenvaid kohustusi täita.

Hageja on puuduste kõrvaldamisel kopeerinud kostja laenutaotluse ja täiendanud, et laenu

väljastamisel on arvestatud kostja sissetulekuna töötasu summas 650 eurot ning laenu

kohustusena omaraha kuumaksega 77 eurot. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja

tasus igakuiselt Elisa Eesti AS-i ja Tele2 Eesti arveid, lisaks tegi kostja igakuiselt

väljamaksed eraisikutele (nt märtsis 100 eurot, aprillis 200 eurot, mais 80 eurot, juunis 90

eurot, juulis kokku 600 eurot – selgitusega võla tagasimakse) ning juulis laekus kostja kontole

eraisikutelt kokku 400 eurot. Lisaks nähtub ka kostja konto väljavõttelt, et märtsis 2017 sai

kostja omarahalt krediiti juurde summas 138 eurot ja juulis 205,90 eurot. Hageja viitab

hagiavalduses, et lepingu sõlmimise ajal (s.o 2017) oli arvestuslik elatusmiinimum 207,23

eurot. Hageja poolt esitatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitatud

andmetest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud mistahes andmeid temal juba olemasolevate

kohustuste kohta, sh millised on kostja regulaarsed püsikulud esmavajalikule ja

majapidamiskulude kohta. Lisaks esitatud andmetest ei nähtu, kui palju oleks jäänud

krediidivõtjale raha kätte sissetulekutest pärast krediidi võtmist. Samuti ei nähtu, et teavet

oleks kogutud kostja olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suuruse, lepingu kestuse

ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju

kohta kostja maksevõimele.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega.

8. Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena

sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg

7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS §

4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna käsitletav

laenulepingu tasu 76,80 eurot.

9. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu kokku summas 5080 eurot, kohustusega

tasuda igakuiselt põhiosast ja intressist koosnevaid makseid, kokku 60 osamakset. Kostja on

teinud tagasimakseid perioodil 15.08.2017–18.05.2020 kokku summas 5085,55 eurot

(24.09.2025 hagiavalduse lisana 7 esitatud maksete väljavõte, dtl 49-54). Seega oli lepingu

ülesütlemise ajaks tagastatud kogu põhivõlgnevus. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teinud

Intrum Estonia AS-ile makseid summas 883 eurot (24.09 hagiavalduse p 2.1, dtl 6).

Tsiviilasjas esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldub, et kostja on krediidiandjale tasunud

kohustuste täitmisena rohkem kui on põhinõude suurus (5080-5085,55= 5,55 eurot ning

Intrum Estonia AS-ile tasutud summa 883 eurot). Sellest tulenevalt on kostjal õigus alusetult

tagastatu tagastamist (VÕS § 1028).

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei saa lugeda lepingut ülesöelduks.

11. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

kostja on tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue põhjendatud ja tuleb

jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

12. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

Kostjal eelduslikult menetluskulud puuduvad, kuna ta ei ole hagile vastanud. Seega jätab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eve Grass

kohtunik