4-25-4724/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-4724

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märtsil 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-4724 (2302,25,014239)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuasi

D. A. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi 25.11.2025 üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2302,25,014239

Menetlusalune isik

D. A.

Isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-posti aadress: XXX

Kaitsja

jurist Andrei Pankratov; OÜ Panater Consult; e-post:

XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 3, 133, 134, maakohus

otsustas:

1. Rahuldada D. A. kaitsja Andrei Pankratovi kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 25.11.2025 üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2302,25,014239, millega karistati D. A.t LS § 201 lg 1 järgi 100

trahviühiku ulatuses s.o rahatrahviga 800 eurot.

3. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise

tõttu.

4. Jätta kaebaja taotlus 03.11.2025 Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelvalvetalituse

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamiseks läbi vaatamata.

Edastada kohtuotsus D. A.le, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

4-25-4724

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi 25.11.2025 otsusega väärteoasjas nr 2302,25,014239 karistati D. A.t

liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 800 eurot (s.o 100 trahviühiku ulatuses).

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis D. A. 03.11.2025 kell 15.55 Saku vallas,

Tallinn-Rapla-Türi maantee 10. kilomeetril

mootorsõidukit Suzuki Liana

registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht

elab alaliselt Eestis, kuid esitas Valgevene juhiloa nr XXX kehtivusega 23.05.2018 kuni

23.05.2028, mille pidi väärteo etteheite kohaselt LS § 99 lg 10 alusel vahetama Eesti juhiloa

vastu. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS §-des § 99 lg 10 ja 90 lg 1 p 1

nõudeid ja pani toime LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo.

2. 19.12.2025 esitas menetlusaluse isiku D. A. kaitsja Andrei Pankratov Harju Maakohtule

kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi 25.11.2025 otsusele väärteoasjas nr 2302,25,014239. Kaebaja pidas

võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, taotledes eeltoodud kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist ja D. A. suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

lõpetamist. Lisaks taotles kaebaja 03.11.2025 D. A. kohta Politsei- ja Piirivalveameti

liiklusjärelvalvetalituse patrullpolitseiniku Aleksander Raua poolt tehtud sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsuse tühistamist.

2.1

Kaebaja leidis, et väärteomenetluse alustamine on olnud põhjendamatu, kohtuvälises

menetluses on jäetud kaebaja seisukohad ja esitatud tõendid tähelepanuta. Kaebaja hinnangul

lähtus menetleja otsuse tegemisel üksnes D. A. kohta rahvastikuregistrisse kantud Eesti

Vabariigi aadressist ja jättis arvestamata, et sealsamas oli märgitud ka tema elukoha aadress

Valgevenes. Kaebaja hinnangul ei tõenda registrikanne üksi tema alalist elamist Eestis.

2.2

Kaebuse kohaselt esitas D. A. politseiametnikele oma juhtimisõiguse tõendamiseks

Valgevenes väljastatud juhiloa nr XXX kehtivusega 23.05.2018 kuni 23.05.2028 (lisa 1). See

fakt on kajastatud nii protokollis, kui ka tunnistaja ütluses. Tegemist oli LS § 99 lg 1

tähenduses Eestis kehtiva muu riigi juhiloaga.

2.3

Kaebuses leiti, et D. A. Valgevene juhiload ei olnud nende esitamise ajaks kaotanud

kehtivust LS § 99 lg 10 alusel, nagu ekslikult leidis kohtuväline menetleja. Antud

seadusenorm puudutab vaid isikuid, kes on asunud Eestisse elama alaliselt. Kaebaja ei ole

kunagi Eestis alaliselt elanud. Tal on olemas sünnijärgne Eesti kodakondsus ja tema kohta

rahvastikuregistrisse kantud Eesti aadress tähendab tema elukoha määramist vaid ajal, kui ta

lühiajaliselt viibib Eestis, samuti see on tema kontaktaadressiks temale kui Eesti kodanikule

võimaliku ametliku korrespondentsi edastamiseks. Kaebaja omab samaaegselt ka Valgevene

kodakondsust ja on praegu Valgevenega püsivalt seotud. Ta elab alaliselt Valgevenes, mida ta

on väitnud ja tõendanud ka kohtuvälises menetluses.

2.4

Kaebuses märgiti, et D. A.l puudub õigus Eestis väljastatava juhiloa saamisele või

vahetamisele, kuna ta ei ela Eestis alaliselt ja tal ei ole Eestis alalist elukoha. Selle väite kohta

esitas kaebaja faktid ja neid kinnitavad tõendid.

4-25-4724

2.5

Kaebusele lisatud tõenditest nähtuvalt on D. A. Valgevenes sündinud ja selle riigi

kodanik (lisa 3). Ta on maksuresident seoses alalise elamisega Valgevenes. Viimast fakti

tõendab Valgevene maksuinspektsiooni poolt väljastatud ametlik õiend (lisa 4 ja selle tõlge

lisa 4.1). D. A. viibib üle 185 päeva aastas Valgevenes, mida kinnitab Valgevene Riigi

Piirivalvekomitee poolt väljastatud ametlik õiend riigipiiri ületamise kohta (lisa 5 ja selle

tõlge lisa 5.1). Kaebaja elab Valgevenes alaliselt koos oma perekonnaliikmetega (abikaasa ja

alaealine tütar), mida kinnitavad abielutunnistus (lisa 6. ja selle tõlge lisa 6.1) ja Minski linna

Sovetski rajooni Arveldus- ja teabekeskuse nr 4 õiend (lisa 7 ja selle tõlge lisa 7.1), kus

asuvad tema tegelik alaline elukoht (lisad 3.1, ja lisad 7 ja 7.1) ja töökoht. Seega leidis

kaebaja, et tegelikkusele ei vastanud väärteo protokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses

kajastatud väide, et kaebaja elab alaliselt Eestis. Kaebaja arvates kinnitavad eeltoodud

asjaolud ja neid näitavad tõendid, et D. A. elab alaliselt Valgevenes.

2.6

Lisaks pidas kaebaja vajalikuks esitada nn negatiivse sisuga tõendid, mis ei kajasta

ega kinnita kaebaja alalist elamist Eestis. Nimelt puudub D. A.l Eestis sissetulek. Seda

tõendab Maksu- ja Tolliameti õiend (lisa 9). Kaebajal ka töökoht Eestis, mida tõendab

negatiivne vastus päringule Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist (lisa 10). D. A. on Eesti

mitteresident, mida tõendab vastus päringule Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel – jaotis

„Residentsuse määramise avaldused“ (lisa 11). Lisaks tõi kaebaja esile, et D. A. ei ela

rahvastikuregistrisse kantud aadressil XXX. Kinnistu omaniku kinnitusest (lisa 12) nähtuvalt

viibib kaebaja nimetatud aadressil üksnes külastajana. D. A. selgitas, et rahvastikuregistrisse

kantud Eesti aadress on üksnes kontaktaadress sugulase juures, mida ta kasutab Eestis

viibimise ajal. Kuigi ta on ka Eesti kodanik, asub siiski tema alaline elukoht Valgevenes.

2.7

. Seega leidis kaebaja kokkuvõttes, et kuna D. A. ei ela alaliselt Eestis, puudub tal

kohustus vahetada Valgevenes väljastatud juhiluba Eesti juhiloa vastu. Valgevenes väljastatud

juhiluba nr XXX ei ole kehtivust kaotanud ja selle alusel sõiduki juhtimisel 03.11.2025 ei

esinenud tema tegevuses etteheidetud väärteokoosseisu tunnuseid.

3. 23.01.2026 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustus

väärteoasjas esitatud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ja selgitas seda

järgnevalt.

3.1 Rahvastikuregistri väljatrükk kinnitab, et D. A. alaline elukoht on Eesti Vabariigis alates

09.05.2023 (aadressil XXX). Arvestades eelpool märgitut on kohtuväline menetleja

seisukohal, et kuivõrd LS § 100 lg 2 tähenduses tõendavad isiku alalist elukohta

rahvastikuregistri andmed ja D. A. elukoht on alates 09.05.2023 stabiilselt olnud

registreeritud Eestis, siis ei kehti tema Valgevenes väljastatud juhiluba juhtimisõigust

tõendava dokumendina Eesti Vabariigis alates 09.05.2024.

3.2 Kohtuväline menetleja tõi täiendavalt esile, et D. A. kohta rahvastikuregistris olev kanne

tema lisa-aadressiga (XXX) on informatiivne, see ei näita põhielukoha andmeid

rahvastikuregistri seaduse tähenduses. 15.01.2026 seisuga ei ole D. A. teinud

Rahvastikuregistrile taotlust põhielukoha staatuse muutmiseks Eesti Vabariigist Valgevene

Vabariiki. Väärteotoimikust leiduva Transpordiameti liiklusregistri päringu vastuses nähtuvalt

ei ole D. A. endale omistanud juhtimisõigust Eesti Vabariigis.

3.3 Karistuse määramisel juhindus kohtuväline menetleja KarS § 56 lg-st 1. Menetlusalusele

isikule määrati kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol sanktsiooni keskmises määras.

Arvestati sellega, et D. A. puuduvad kehtivad karistused.

4-25-4724

3.4 Nii jõudis kohtuväline menetleja seisukohale, et vaidlustatud otsus on seaduslik,

põhjendatud ja proportsionaalne, vastab nii eri- kui üldpreventsiooni eesmärkidele, mistõttu

tuleb see jätta VTMS § 132 lg 1 alusel muutmata ja vastavalt kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Antud

juhul teatasid kaebaja ja kohtuväline menetleja kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega

kirjalikus menetluses ega taotlenud tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Seega

kohus, olles tutvunud nii menetlusaluse isiku D. A. kaitsja A. Pankratovi esitatud kaebuse,

väärteoasja nr 2302,25,014239 materjalide ja kohtuvälise menetleja 23.01.2026 esitatud

kirjaliku seisukohaga, leiab, et väärteoasjas nr 2302,25,014239 25.11.2025 tehtud otsuse peale

esitatud kaebust on võimalik ja põhjendatud lahendada kirjalikus menetluses.

5. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et vaidlust ei ole selles, et D. A. juhtis 03.11.2025

kell 15.55 mootorsõidukit Suzuki Liana registreerimismärgiga XXX Saku vallas, Tallinn-

Rapla-Türi maantee 10. kilomeetril, kui ta peatati PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalitus patrullpolitseiniku poolt liiklusjärelevalve käigus. Seda kinnitavad

väärteotoimikus olev väärteoprotokoll, politseisõiduki kaamera videosalvestus nr

FILE251103-155406F, 03.11.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja Martin

Grünbergi ütlused kui ka menetlusaluse isiku D. A. enda ütlused. Seega loeb kohus

tuvastatuks, et D. A. juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal mootorsõidukit.

7. LS § 201 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta

isiku poolt. Väärteoprotokolli kohaselt esitas D. A. enda B- kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguse tõendamiseks patrullpolitseinikule Valgevene juhiloa nr XXX kehtivusega

kuni 23.05.2028.

8. LS § 99 lg 10 kohaselt kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku Viini 1968. aasta

teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama

asumisest. Menetleja poolt kontrollitud rahvastikuregistri andmed näitasid, et D. A. alaline

elukoht on selle alusel alates 09.05.2023 Eesti Vabariigis aadressil XXX.

9. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole menetlusalusel isikul, kelle Eestisse alaliselt elama

asumisest on möödunud 12 kuud ja, kes ei ole selle aja jooksul saanud Eesti juhiluba,

võimalik enda juhtimisõigust tõendada välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg pole

veel lõppenud (vt 05.11.2020 lahend väärteoasjas nr 4-20-758 p 16). Teisalt saab välisriigi

juhiluba olla LS § 96 lg 1 mõttes Eestis juhtimisõigust tõendav dokument üksnes juhul, kui

see on kehtiv. Seega heidetakse D. A.le ette mootorsõiduki juhtimist juhtimisõigust omamata,

täpsemalt seda, et tema olles asunud Eestisse alaliselt elama, ei vahetanud seadusest tuleneva

tähtaja jooksul välja Valgevene Vabariigis väljastatud juhiluba Eesti Vabariigis kehtiva

juhiloa vastu.

10. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 68 kohaselt on isikud kohustatud tagama

rahvastikuregistris enda elukoha aadressi olemasolu ja õiguse. Lisaks sätestab RRS § 65 lg 1,

et isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või

4-25-4724

peamiselt elab. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt, kui isik kasutab alaliselt või peamiselt

elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid,

valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse

rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. Nähtuvalt väärteotoimikus olevast rahvastikuregistri

väljavõttest on alates 09.05.2023 D. A. elukoht Eesti Vabariigis aadressil XXX 15.10.2025 ja

lisa-aadressina on märgitud XXX.

11. Kuigi menetlusalune isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris õigete andmete

olemasolu, nõustub kohus kaebuse väitega, et rahvastikuregistri andmete põhjal ei saa

automaatselt järeldada seda, et tema alaline elukoht on alates 09.05.2023 Eesti Vabariigis.

Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt rahvastikuregistri kantud andmete õigsust

tõepoolest eeldatakse ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtutakse avaliku ülesande

täitmisel rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Samas ei loo need andmed alust isiku

vastutusele võtmiseks, kui nende tõelevastavus on ümber lükatud usaldusväärsete tõenditega.

Kohus märgib, et isikul on kohustus tagada rahvastikuregistri andmete ajakohasus (RRS §

68), kuid nende uuendamata jätmine ei välista, et tema tegelik elukoht võib olla mujal. Kui

muud tõendid – nagu residendikaart, töökoht ja elukoht välisriigis – viitavad selgelt elamisele

välisriigis, tuleb lähtuda tegelikust olukorrast, mitte formaalsest registrikandest. Seega ei

tõenda pelgalt elukoha andmed rahvastikuregistris Eestis alaliselt elamist, aga veelgi enam

nende alusel liiklusseadusest tuleneva rikkumise toimepanemist.

12. Kohus märgib, et alaline elukoht on juriidiline mõiste, mis viitab inimese peamisele

elukoha kohale, kus ta viibib pikaajaliselt ja, kus on tema elulised ning võib eeldada ka

majanduslikud sidemed. Alalise elukoha määratlust on sisustatud LS § 100 lg 2, mille

kohaselt on alaline elukoht liiklusseaduse tähenduses koht, kus isik tavaliselt elab iga

kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui

tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku

märkimisväärne seos tema elukohaga.

13. Kaebaja on esitanud hulgaliselt dokumente, mis kõik kinnitavad, et D. A. tegelik

elukoht on Valgevene Vabariigis. Nimelt nähtub tema tõendatud koopiaga Valgevene

Vabariigi passist, et ta on Valgevenes sündinud ja ta on ka selle riigi kodanik (kaebuse lisa 3).

Eesti kodakondsuse on ta saanud sünnijärgselt, seega tegemist on topeltkodakondsusega

isikuga (kaebuse lisa 8), mida on menetlusalune isik ka ülekuulamisel kinnitanud.

14. Kohtule esitatud andmete alusel ei saa väita, et D. A. viibib Eestis valdava osa ajast

või vähemalt 185 päeva kalendriaasta jooksul. Valgevene Riigi Piirivalvekomitee poolt

väljastatud ametliku õiendist riigipiiri ületamise kohta (kaebuse lisa 5 ja selle tõlge lisa 5.1)

nähtub, et ajavahemikul 01.01.2025 kuni 10.11.2025 on D. A. Valgevene piiri

kontrollpunktide kaudu riigist väljunud aasta jooksul ca 6 korral. Tegemist on lühiajaliste

väljasõitudega, kokku on ta Valgevenest eemal olnud 57 päeva (sh: kuni 6. jaanuarini – 5

päeva, 12.–16. veebruarini – 4 päeva, 16.–28. aprillini – 12 päeva, 13.–20. maini – 7 päeva,

1.–5. juulini – 5 päeva, 19. augustist 2. septembrini – 15 päeva, 1.–9. novembrini – 9 päeva).

15. Asjaolu, et D. A. elab pikemat aega alaliselt Valgevene Vabariigis kinnitab ka õiend

nr 2025/613/18.9/17967 (kaebuse lisa 4 ja selle tõlge lisa 4.1), mille kohaselt on ta perioodi

01.01.2022-31.12.2025 jooksul olnud Valgevene Vabariigi maksuresident. Samuti on kaebaja

tõendanud, et ta elab Valgevenes aadressil XXX koos oma perekonnaliikmetega (abikaasa ja

alaealine tütar), mida kinnitavad abielutunnistus (kaebuse lisa 6. ja selle tõlge lisa 6.1) ja

Minski linna Sovetski rajooni Arveldus- ja teabekeskuse nr 4 õiend (kaebuse lisa 7 ja selle

tõlge lisa 7.1). Kohtu hinnangul kinnitavad need tõendid kogumis järjekindlalt kaebaja

versiooni tema alalise elukoha kohta Valgevene Vabariigis.

4-25-4724

16. Lisaks on kaebaja esitanud täiendavad tõendid selle kohta, et kaebaja ei ole aastatel

2020-2025 Eesti Vabariigis teeninud tulu ega seda deklareerinud (kaebuse lisa 9).

Töötamisregistris kanded tema kohta puuduvad (kaebuse lisa 10) ja alates 02.01.2014 on ta

Eestis mitteresident (kaebuse lisa 11).

17. Kohtule on esitatud rahvastikuregistrisse kantud D. A. elukoha aadressi (XXX)

kinnistu omaniku kinnitus (lisa 12), mille kohaselt viibib kaebaja nimetatud aadressil üksnes

külastajana.

18. Seega asub kohus seisukohale, et vaatamata rahvastikuregistri kandele tuleb lugeda

tuvastatuks, et D. A. ei ela alaliselt Eesti Vabariigis. D. A.l oli 03.11.2025 olemas Valgevene

Vabariigi poolt väljastatud kehtiv juhiluba ja tal puudus kohustus Valgevene Vabariigis

väljastatud juhiluba vahetada välja Eesti juhiloa vastu, kuivõrd ta ei ole Eestisse alaliselt

elama asunud. Seega on kohtu hinnangul D. A. suhtes täitmata LS § 201 lg 1 objektiivne

koosseis.

19. Kohtule esitatud kaebuses on lisaks taotletud 03.11.2025 väärteomenetluse raames D.

A. sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse tühistamist. Kohus märgib, et selle otsuse

vaidlustamise toimub LS § 91 lg 6 alusel haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ehk, et

sellise taotluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Seega tuleb antud kaebust

lahendaval kohtul pädevuse puudumise tõttu see taotlus jätta läbi vaatamata.

20. Kõike eelnevat arvestades ja juhindudes VTMS § 132 p-st 3 rahuldab kohus D. A.

kaebuse, tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 25.11.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2302,25,014239 ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise

tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

kohtunik