2-25-11001/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-11001

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus X vastu

kahjuhüvitise nõudes

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248), lepinguline esindaja Külli Reinfeld

Puudutatud isik: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Xi vastu kahju hüvitamiseks.

2. Mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja 1612,28 eurot (s.o

kahjuhüvitis 1365,01 eurot ja ajavahemikul 20. juuli 2024 kuni 11. märts 2026

sissenõutavaks muutunud viivis 247,27 eurot).

3. Mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja põhivõlalt (1365,01

eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.

märtsist 2026 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Xi kanda.

5. Mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulude katteks välja

50 eurot.

6. Mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt (50 eurot) välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

8. Toimetada määrus Xile kätte resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja lugeda määrus Xile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD

1. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 9. juulil 2025 (täpsustatud 14. augustil

2025) Xi (puudutatud isik) vastu avalduse põhivõla 1365,01 eurot, 20. juuli 2024 kuni 9. juuli

2025 sissenõutavaks muutunud viivise 154,27 euro väljamõistmiseks. Samuti palub avaldaja

mõista puudutatud isikult välja viivis põhivõlalt alates 10. juulist 2025 võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos lisanduva viivisega

palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt toimus 18. juulil 2022 Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas xxx xx

korteris nr 86 kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr 89 toimunud elektrilise

veeboileri lõhkemine ning sellest tekkinud veeavarii, mille tagajärjel sai korteri nr 86

siseviimistlus kahjustada.

Korter nr 86 oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud avaldaja juures. Avaldaja maksis kahjujuhtumi

tagajärgede kõrvaldamiseks kindlustushüvitisena 4292,80 eurot.

Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 22. juulil 2022 fikseeriti korteri nr 86 järgmised kahjustused.

Esikus MDF laepaneelid pundunud, lagi lainetab, seinal veejäljed ja niiskus, põrandal

laminaatparkett on kinnituskohas pundunud, kapil on veejäljed, kapp ei käi kinni, laiali

paisunud niiskus. Elutoas MDF laepaneelid kinnituskohas pundunud ja seineks tulnud seinast

ära, niiskus. 5. augustil 2022 edastas Suur Vanker OÜ remondi eelkalkulatsiooni 3993,67

eurot. 24. novembril 2022 teavitas Suur Vanker OÜ, et korteris nr 86 on veel kahjustusi ja

esitas ka lisatööde pakkumise 489,12 eurot. 14. detsembril 2022 allkirjastati tööde

üleandmise-vastuvõtmise akt, millega kinnitati korteris nr 86 remonditööde lõpuleviimist.

16. detsembril 2022 edastas Suur Vanker OÜ arve 4292,80 eurot. Avaldaja hüvitas

kindlustusjuhtumi raames 4292,80 eurot.

Avaldaja nõudis 6. veebruaril 2024 puudutatud isikult väljamakstud summa hüvitamist

hiljemalt 20. veebruaril 2024. 22. juulil 2024 anti täiendav tähtaeg 29. juulini 2024.

Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud ka osaliselt mitte.

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista 1365,01 eurot, s.o 74,40 eurot (esiku seineksi

eemaldamine ) + 223,20 eurot (esikusse uue seineksi liimimine koos materjalidega) + 60 eurot

(hallituspesu ja katmine tõrjevahendiga) + 50 eurot (esiku seineksi vahetamisega seotud abi-

ja kuluvahendid, transport, utiliseerimine) + 114,66 eurot (elutoa seineksi eemaldamine) +

382,20 eurot (elutoa seineksi liimimine, värvimine, aluspinna kruntimine) + 105,30 eurot

(põrandaliistude demontaaž ja samade montaaž) + 45,50 (91÷2) eurot (koristustööd koos

puhastusvahenditega) + 52 (104÷2) eurot (materjalide hankimine ja transport) + 48,75

(97,50÷2) eurot (mööbli nihutamine ja paigutus, demontaaž-montaaž) + 39 (78÷2) eurot

(mööbli, põranda ja inventari kinni katmine) + 95 (190÷2) eurot (jäätmete utiliseerimine) + 75

(150÷2) eurot (abitööd ja materjalid).

Kohtla-Järve linn, xxx tn xx korteriühistu kinnitusel oli veelekke põhjuseks korteris nr 89

lõhkenud elektriline veeboiler. Korter nr 89 kuulus puudutatud isikule. Puudutatud isikul oli

korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus hoida oma

eriomandi eset korras. Puudutatud isik rikkus seda kohustust.

2. Puudutatud isik avaldusele ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

4. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju hüvitamist seoses 18. juuli 2022

kahjujuhtumiga korteris asukohaga xxx xx-86, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, millega

tekitati korterile nr 86 kahju.

Avaldaja on tõendanud, et korter nr 86 oli kindlustatud avaldaja juures (dtl 2-4). Avaldaja on

kahju hüvitanud (dtl 20). Avaldajale on seega VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud korteri nr 86

omaniku nõue kahju tekitaja vastu. Avaldaja leiab, et korterile nr 86 tekitatud kahju eest

vastutab puudutatud isik, kes oli kahjujuhtumi ajal korteri nr 89 omanik (dtl 62).

5. Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja on esitanud VÕS § 115 lg 1

alusel hüvitisnõude puudutatud isiku kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise

korteriomaniku vastu. Avaldaja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel puudutatud isikult

kahju hüvitamist, puudutatud isik on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei

ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, §

128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise

ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

6. Kohtul tuleb asja läbivaatamisel tuvastada kahju põhjus. Avaldaja esitatud

ülevaatusakti kohaselt „naaber uputas – korteri nr 89, boileri leke“ (dtl 13-14). Lisaks on

avaldaja esitanud korteriühistu kinnituse, et õnnetus toimus aadressil xxx xx-89 ning

põhjuseks oli elektrilise veeboileri lõhkemine (dtl 27). Boileri lekke/lõhkemise tagajärjel sai

kahjustada korter nr 86, mis oli avaldaja juures kindlustatud (fotod dtl 5-12). Puudutatud isik

ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid ja tõendeid

kogumis hinnates on tuvastatav, et kahju pärines korterist nr 89.

7. Korteriomanikul on KrtS § 31 lg 1 p 1 alusel kohustus hoida eriomandi eset korras

ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna kahjustav asjaolu

(boilerist lekkiv vesi) lähtus puudutatud isiku korterist nr 89, saab eeldada, et puudutatud isik

rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (VÕS § 115 lg 1 ja § 103 lg 1, vt

ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 21). Kohtu hinnangul hõlmab eelkirjeldatud

korrashoiukohustus ka seda, et korteriomanik peab tagama, et boiler oleks töökorras ega

põhjustaks lekkeid või muud kahju. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud ega tõendanud,

et rikkumine oleks olnud vabandatav.

8. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju 1365,01 eurot.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses,

milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise

tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

Avaldaja tõendab kahju suurust OÜ Suur Vanker eelkalkulatsiooniga (dtl 15), kus on

kirjeldatud kahjustatud tööde maksumust 3993,67 eurot, lisatööde pakkumise (dtl 16-17), kus

on kirjeldatud kahjustatud tööde täiendavat maksumust 489,12 eurot ning arvega 4292,80

eurot, milles viidatakse eelkalkulatisoonile ja lisatööde pakkumisele.

Esiku seineksi eemaldamise eest 74,40 eurot ja uue seineksi liimimine koos materjalidega

223,20 eurot, hallituspesu ja katmine tõrjevahendiga 60 eurot ning esiku seineksi

vahetamisega seotud abi- ja kuluvahendid, transport, utiliseerimine 50 eurot. Avaldaja on

kahju suurust tõendanud lisatööde pakkumisega (dtl 17).

Elutoa seineksi eemaldamise eest palub avaldaja mõista välja kahju 114,66 eurot, seineksi

liimimise, värvimise, aluspinna kruntimise eest 382,20 eurot, põrandaliistude demontaaži ja

samade montaaži eest 105,30 eurot. Avaldaja on kahju suurust tõendanud eelkalkulatsiooniga

(dtl 15).

Koristustööde kuludest nõuab avaldaja poolt, s.o 45,50 eurot; materjalide hankimise ja

transpordi kulust poolt, s.o 52 eurot; mööbli nihutamise, paigutuse, demontaaži-montaaži

kulust poolt, s.o 48,75 eurot; mööbli, põranda ja inventari kinni katmisest poolt, s.o 39 eurot;

jäätmete utiliseerimisest poolt, s.o 95 eurot ning abitööde ja materjalide kulust poolt, s.o 75

eurot. Avaldaja on kahju suurust (millest poole hüvitamist ta nõuab) tõendanud

eelkalkulatsiooniga (dtl 15).

Korteri nr 86 esiku ja elutoa kahjustusi on kirjeldatud ülevaatuse aktis (dtl 13-14). Kohtu

hinnangul on tegemist korteri nr 86 taastamisega seotud kuludega materjalile ja tööle.

Avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et puudutatud isikult nõutav kahjuhüvitis hõlmaks kulu,

mis ei ole hõlmatud kaitse-eesmärgiga. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitise suurusele vastu

vaielnud.

Kohus leiab eelneva põhjal, et tegemist on põhjendatud ja tõendatud kahjuga. Kohtu

hinnangul on tegemist ettenähtava (VÕS § 127 lg 3) kahjuga. Samuti on tõendatud, et korteris

nr 86 ei oleks tulnud hinnapakkumises märgitud töid teha, kui sinna ei oleks lekkinud korterist

nr 89 vett (VÕS § 127 lg 4).

Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis

1365,01 eurot.

9. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 1365,01 eurolt viivist alates 20. juulist 2024 kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Avaldaja esitas puudutatud isikule nõude 6. veebruaril 2024,

milles andis tähtaja kahju hüvitamiseks 20. veebruarini 2024 (dtl 22). Avaldaja palub viivis

välja mõista alates 20. juulist 2024. Seega on avaldaja tõendanud, et nõue oli viivise nõudmise

ajaks sissenõutavaks muutunud.

Avaldaja palub viivisemäära alusena kohaldada VÕS § 113 lg 1 teist lauset. Seega kuulub

kohtulahendi tegemise seisuga (11. märts 2026) VÕS § 113 lg 1 teise alusel puudutatud isikult

avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis 247,27 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga,

viivitatud päevade arv 600).

Samuti kuulub väljamõistmisele alates 12. märtsist 2026 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni.

10. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse täies ulatuses, on kohtu hinnangul õiglane, kui

menetluskulud kannab puudutatud isik (TsMS § 172 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Avaldaja esitas koos avaldusega menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad

avaldaja menetluskulud avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv

50 eurot põhjendatud ja vajalik kulu (riigilõivu seaduse § 59 lg 5).

Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 50 eurot.

Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult menetluskulud välja koos

lisanduva viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177

lg 4).

11. Kohtul ei ole käesolevas asjas õnnestunud menetlusdokumente puudutatud isikule

kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt nt 1. oktoobri 2025 määrus). Kuna puudutatud

isiku elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse

resolutsioon puudutatud isikutele kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil avaldus või kohtukutse on samas asjas kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi

avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel

juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine

oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022,

2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)