3-25-4566/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4566

Haldusasi

OÜ

Warren

Safety

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 02.12.2025 otsuse nr 248-

25/299816 tühistamiseks ning Transpordiameti

kohustamiseks

viima

riigihanke

„Ida-Harju

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026–

2031” (viitenumber 299816) alusdokumendid

õigusaktidega kooskõlla

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Warren Safety, esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja (hankija) – Transpordiamet, esindajad

Monika Pihlak ja Gertrud Suve

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.01.2026 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Warren Safety apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Transpordiameti 05.03.2026 taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks

rahuldamata.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.12.2025 otsus nr 248-25/299816 ja

Tallinna Halduskohtu 26.01.2026 otsus haldusasjas nr 3-25-4566 osas, milles

vaidlustuskomisjon ja halduskohus:

3.1. jätsid rahuldamata Warren Safety OÜ 04.11.2025 vaidlustuse riigihanke „Ida-

Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299816)

alusdokumentide lisa 26 punktides 4.1, 4.5 ja 4.6 tellitavate tööde ja teenuste (Veneküla

parkla hoonete väli- ja sisekoristus, ventilatsioonisüsteemide hooldus, kliimaseadmete

hooldus) osas; ning

3.2. jagasid vaidlustusmenetluse ja esimese kohtuastme menetluskulud.

3-25-4566

4. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt, ning tuvastada, et riigihanke

„Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber

299816) alusdokumentide lisa 26 on punktides 4.1, 4.5 ja 4.6 tellitavate tööde ja teenuste

(Veneküla parkla hoonete väli- ja sisekoristus, ventilatsioonisüsteemide hooldus,

kliimaseadmete hooldus) osas vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega ning

kohustada Transpordiametit viima need kooskõlla kehtiva õigusega.

5. Mõista Transpordiametilt OÜ Warren Safety kasuks välja vaidlustusmenetluse ning

esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks kokku 5385 eurot (sh riigilõiv).

6. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.03.2026 (HKMS § 278 lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet (hankija) avaldas 12.09.2025 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid

aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299816) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (RHAD).

2. Hankija muutis 17.10.2025 RHAD-i, täiendades RHAD koosseisus olevat hankelepingu

projekti lisaga 26. Lisa 26 kohaselt soovib hankija lisaks Ida-Harju riigiteede korrashoiule

hankida järgmised Veneküla ja Väo veoautode parkla hooldustööd:

− Veneküla ja Väo parkla väliterritooriumi ja hoonete heakord – 01.10.2026–30.09.2031;

− Veneküla parkla valveteenus, sh dispetšerteenus – 01.11.2026–30.09.2031;

− Veneküla parkla elektrikäit – 01.11.2026–30.09.2031;

− Veneküla parkla reoveemahuti tühjendus (sh õli- ja liivapüüduri hooldus) – 01.01.2029–

30.09.2031;

− Veneküla parkla hoonete ventilatsioonisüsteemide hooldus – 01.11.2026–30.09.2031;

− Veneküla parkla hoonete kliimaseadmete hooldus – 01.11.2026–30.09.2031.

Igale hooldustööle kehtestati lisa 26 lisadega 1–6 ka eraldiseisev tehniline kirjeldus.

3. OÜ Warren Safety (vaidlustaja, kaebaja) esitas 04.11.2025 riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse RHAD lisa 26 vaidlustamiseks ning vaidlustatud

tööde väljajätmiseks RHAD-st. VAKO 17.11.2025 istungil täpsustatu kohaselt oli vaidlustuse

nõudeks viia RHAD õigusaktidega kooskõlla osas, mille kohaselt riigihanke pakkumus peab

sisaldama Veneküla parklas teenuste osutamist seoses hoonete sise- ja välikoristusega ning

turvateenust (valve ja dispetšer), elektrikäidukorraldusteenust, reoveemahuti tühjendamist (sh

õli ja liivapüüduri hooldus), parklahoonete ventilatsioonisüsteemide ja kliimaseadmete

hooldust (edaspidi koos vaidlusalused tööd ja teenused).

4. VAKO jättis 02.12.2025 otsusega nr 248-25/299816 vaidlustuse rahuldamata ja

vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda. Kuigi vaidlusalused tööd ja teenused ei ole

otseselt teehooldustööd kitsas tähenduses, on hankijal õigus määrata hankelepingu ese,

lähtudes oma vajadustest. Riigihangete seadus (RHS) ei sätesta reegleid, milliseid teenuseid

2(15)

3-25-4566

võib ühe hanke raames koos hankida. Samuti ei muuda tingimusi õigusvastaseks see, et

vaidlusaluste tööde ja teenuste lisamine ei tulene otseselt Euroopa Liidu või Eesti

õigusaktidest. Hankijal ei ole keelatud hankida kompleksteenust, kui see vastab paremini tema

vajadustele. Hankijal on avar kaalutlusruum otsustamaks, kuidas korraldada riigiteede

koosseisu kuuluvate objektide, sh parklate, korrashoidu. Vaidlustaja ei väida, et parkla

korrashoid ei oleks üldse hankija ülesanne, vaid vaidles vastu sellele, et seda tellitakse

teehoolduslepingu osana. VAKO ei kontrolli hankija otsuste otstarbekust ja majanduslikku

põhjendatust. Proportsionaalsuse ja konkurentsi kaitse põhimõtted ei tähenda hankija

kohustust kujundada hanketingimused selliselt, et need oleksid vastuvõetavad võimalikult

laiale pakkujate ringile. Hankija ei pea arvestama kõigi potentsiaalsete pakkujate ärimudelite,

pädevuste või ressurssidega. Hankija võib lähtuda enda vajadustest, isegi kui see muudab

hankes osalemise mõnele ettevõtjale keerukamaks või ebasoodsamaks. Kui tingimused on

kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühesugused, ei ole tegemist konkurentsiõiguse

rikkumisega. Hanketingimusi ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et vaidlusaluste tööde

teostamine võib eeldada alltöövõtjate kaasamist või täiendava pädevuse omandamist. RHAD

ei kohusta pakkujaid kasutama alltöövõtjaid ega piira viisi, kuidas pakkuja lepingu täitmiseks

oma ressursse korraldab. See kuulub pakkuja ettevõtlusvabaduse ja äririski hulka. Tähtsust ei

oma, et hankija ei ole varem vaidlusaluseid töid ja teenuseid koos hankinud. Iga riigihanget

tuleb hinnata eraldi ning hankija ei ole uues hankes seotud varasemate hangete lahenduste ega

praktikaga.

5. OÜ Warren Safety esitas 12.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada VAKO otsus ning kohustada Transpordiametit viima riigihanke „Ida-Harju

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026–2031” (viitenumber 299816)

alusdokumendid kaebuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

Kaebaja vaidlustab hankija 17.10.2025 RHAD-s tehtud muudatusi, mis ei seostu riigiteede

korrashoiuga. Hankija täiendas 17.10.2025 RHAD hankelepingu projekti lisaga 26, mille

kohaselt tuleb hankelepingu täitjal Veneküla parklas teostada hoonete (söögihoone (14 m2) ja

hügieenihoonete (41 m2)) väli- ja sisekoristust, samuti osutada valve- ja dispetšerteenust,

teostada elektrikäitu, tühjendada reoveemahutit (sh hooldada õli- ja liivapüüdurit), hooldada

parkla hoonete ventilatsioonisüsteeme ja kliimaseadmeid. Selles osas on RHAD muudatused

vastuolus RHS § 3 p-dega 1, 2, 3 ja 5, kuna riigiteede hooldajalt nõutavate teenustega piirab

hankija konkurentsi, tegutseb meelevaldselt ja läbipaistmatult ning kahjustab avalike rahaliste

vahendite säästlikult ja otstarbekalt kasutamise nõuet.

Kaebaja ei pea õigusvastaseks Veneküla parklas vajalikest töödest valdava osa moodustavate

heakorratööde (hankelepingu projekti lisa 26 lisa 1 p-d 3.1˗3.4) hankimist.

Hankija ei ole eelnevalt korraldanud hankeid, mille objektiks oleks riigiteede korrashoid koos

selliste teenustega, mida Veneküla parklas 17.10.2025 muudatustega hankida soovitakse.

Seejuures on hankija paralleelselt käesoleva hankega korraldanud riigihanked viitenumbritega

300381, 299569, 300446, mille ese on vaidlusaluste teenuste ostmine Veneküla parklas.

Väär on hankija VAKO-s avaldatud väide, et puuduvad objektid, kus oleks üheaegselt

vajalikud Veneküla parklale sarnased teenused. Faktiliselt asuvad Ida-Harju piirkonnas

Veneküla parkla ehitistega analoogsed ehitised (statsionaarsed WC-d), samuti virgestusalad

koos laudade, prügikastidega jne, veel kolmes parklas (Arduristi parklatee, Saarnakõrve

parklatee, Pala parklatee). Teehooldaja kohustus on nende parklate territooriumi hooldus,

mitte parklas asuvate ehitiste hooldamine. Veneküla parkla ei ole ainuke veoautodele mõeldud

parkla. Hankija viis läbi lihthanke „Laeva veoautode parkla WC hooldamine 2024–2027“

(viitenumber 285556), mille hulka kuulub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel asuva

3(15)

3-25-4566

Laeva veoautode parkla hoone (milles on ka erinevad WC-d) sisemine ja välimine hooldus, sh

varustamine tarvikutega ja reoveemahuti tühjendamine. Hoonete tehnoruumid on ka

valvestatud, kuid valveteenust ostab hankija eraldi parkla WC muust hooldamisest.

Väär on VAKO seisukoht, et hankija kaalutlusruum on sedavõrd avar, et VAKO-l ei ole

võimalik sinna sekkuda. Hankija tegevust piiravad RHS §-s 3 sätestatud põhimõtted ning

hankija on neid piire ületanud. RHS mõttes ei ole parkla opereerimisteenus teenus, mis

toimiks funktsionaalselt koos teede hooldustöödega, mistõttu on põhjendamatu tellida

vastavaid teenuseid ühes hankes selliselt, et teede hooldustöid ei ole võimalik pakkuda, kui

samaaegselt ei paku ka Veneküla parkla opereerimise teenuseid. Kohtupraktika kohaselt

peavad hankelepingu esemele seatud tingimused olema proportsionaalsed, põhjendatud ja

lähtuma asjakohastest argumentidest. Üksnes senikaua, kuni hankija seatud tingimus on

objektiivselt põhjendatud ega ole diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus.

Hankija õigus määratleda, millist teenust ta soovib, ei välista kohustust jälgida

riigihankemenetluse põhimõtteid.

RHAD muutmist põhjendab hankija tehnilis-majanduslike kaalutlustega, kuid need on

sisutühjad. Isegi kui möönda, et Veneküla parkla teenused on ühe hanke raames tellitavad, on

hankija rikkunud RHS § 27 lg-s 2 sätestatud põhjendamiskohustust. Hankija ei ole

põhjendanud, miks vaidlustatud teenuseid ei ole põhjendatud tellida eraldi riigihangetega.

Enne muudatuse tegemist oli hanke eeldatav maksumus 19,8 miljonit eurot ning muudatuse

tegemise järgselt hankija eeldatavat maksumust ei muutunud. Seega on hankija hinnangul

tegemist rahalises mõttes täiesti ebaoluliste töödega, mis samas piiravad väga oluliselt hankes

osalemist, kuivõrd eeldavad äärmiselt laia hulka erinevaid pädevusi, mida teehooldustööde

tegijatel ei ole.

Hankija viib paralleelselt käesoleva hankega läbi eraldi riigihankeid samadele või sarnastele

teenustele, sh Veneküla parklas: „Transpordiameti hoonete ja rajatiste turvateenus“

(viitenumber 300381), „Transpordiameti hoonete elektripaigaldiste käidukorraldusteenus

2026–2028“ (viitenumber 299569; lepingud 04.12.2025 ProSystem OÜ ja OOM Konsult),

„Harju maakonna sadeveepumplate hooldus- ja valveteenus 2026–2030“ (viitenumber

300446).

6. Transpordiamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

VAKO otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustajale on oluline, et kogu parkla tervikuna

toimiks ja täidaks oma eesmärki, mh et oleksid täidetud kohustused, mis tulenevad otseselt või

kaudselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2024/1679. Just hankes sätestatud

tingimustel on kõige optimaalsemalt võimalik tagada Veneküla parkla eesmärgipärane

toimimine tervikuna järjepidevalt, piiranguteta, probleemideta, lünkadeta jne. See tagab ka

parkla kasutajale kõik lubatud teenused ja mugavused alates ligipääsusüsteemis sisse- kuni

välja registreerimiseni nii sõidukiga kui jalgsi liiklemisel. Vastustaja eesmärgi saavutamiseks

on oluline, et kõiki töid ja teenuseid juhib üks lepingupartner, mis võimaldab operatiivselt ja

koordineeritult probleemidele reageerida ja neid lahendada ning vältida vastutuse liigset

hajutatust erinevate töövõtjate vahel. Hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar

kaalutlusruum ning üksnes hankija otsustada on, mida ja millistel tingimustel ta hankida

soovib. Õige on VAKO järeldus, et hankijal on õigus määrata hankelepingu ese oma

vajadustest lähtuvalt. Parklad ja nende taristu täidavad olulist funktsiooni autojuhtide

mugavuse ning liiklusohutuse tagamisel ning vastustaja otsustada on, kuidas nende toimimine

ja püsiv korrashoid hangitakse.

Kaebuses esitatud näited parklatest, mis ei asu Ida-Harju korrashoiupiirkonnas, ja

sadeveepumplast, mis ei asu Veneküla parkla territooriumil, ei ole seotud praeguse

4(15)

3-25-4566

vaidlusega. Vastustaja on rangelt seotud kõikide enda sõlmitud riigihankelepingutega ning

isegi kui vastustaja otsustab muuta varasemat praktikat, ei saa toimuda kõik muutused üleöö.

Muudatusi hankimises saab teha vaid järk-järgult ning vajadusel on vastustajal õigus viia läbi

pilootprojekte jms. Lisaks hakkasid veokiparklate pronkstaseme nõuded kehtima alles 2024.

a-l.

Vastustaja hinnangul ei ole mõistlik ega vajalik RHAD-s põhjendada, miks ei ole kogu

riigiteede ja nende juurde kuuluvate sildade, viaduktide, parklate, bussiootepaviljonide,

liiklusmärkide ja kõige muuga seotud tööde hankimine eraldi riigihangetena mõistlik.

Vastustaja on lähtunud sellest, et hangib riigiteede korrashoidu (ning kõike selle juurde

kuuluvat) kompleksteenusena, mis on jaotatud kuueteistkümneks osaks vastavalt

piirkondlikule jaotusele.

Vastustajal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid

hanketingimusi ning võimalikud pakkujad ei saa hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda

endale sobilikke või soodsamaid hankelepingu tingimusi. Kui kaebajale ei ole

hanketingimused vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk on põhjendamatult suur, on tal

õigus jätta pakkumus esitamata. Lisaks sellele on pakkujatel (sh kaebajal) võimalik sõlmitavas

hankelepingus lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks määrata pakkumuse hind

selliselt, et see oleks RHAD-s sätestatud kohustusi ja riske arvestades piisav.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.01.2026 otsusega kaebuse osaliselt (p 2), tühistades

VAKO 02.12.2025 otsuse nr 248-25/299816 osas, milles kaebaja vaidlustus jäeti RHAD lisa

26 p-des 4.2 ja 4.3 tellitavate tööde ja teenuste (Veneküla parkla valveteenus, sh

dispetšerteenus, ja elektrikäit) osas rahuldamata, ning jättis vaidlustusmenetluse kulud

tervikuna kaebaja kanda (p 3). Kohus tegi asjas uue otsuse, millega tuvastas, et RHAD lisa 26

on p-des 4.2 ja 4.3 tellitavate tööde ja teenuste (Veneküla parkla valveteenus, sh

dispetšerteenus, ja elektrikäit) osas vastuolus kehtiva õigusega ning kohustas Transpordiametit

viima need kooskõlla kehtiva õigusega (p 4), ja jagas menetluskulud (p 5).

Ehkki põhimõtteliselt ei välista RHS hankija õigust hankida sama riigihanke kaudu

teehoolduse tervikteenust, st riigiteede teehooldust koos riigiteede võrku kuuluvate parklate

opereerimisega, siis konkreetsel juhul on 17.10.2025 muudetud RHAD lisa 26 osaliselt (lisa

26 p-des 4.2, 4.3) vastuolus RHS § 3 p-dega 1, 2, 3 ja 5. Vaidlustatud osas seisneb RHAD

õigusvastasus selles, et sisuliselt hangib hankija töid ja teenuseid, mille osas viis ta läbi

käesoleva hankega paralleelsed hankemenetlused ning kus ta on sõlminud kehtivad riigihanke

lepingud.

Kaebaja viitas järgmistele riigihangetele, mis on kattuvad käesolevas asjas vaidlustatud

riigihanke lisas 26 hangitavate teenustega:



„Transpordiameti hoonete ja rajatiste turvateenus“ (viitenumber 300381). Vastavalt

riigihangete registrile avaldati hange 30.09.2025, leping sõlmiti 23.12.2025 ning selle täitmise

tähtaeg on kuni 30.04.2029. Hankelepingu osaks on Veneküla parkla turvateenus ja

klienditugi (tugiteenus, dispetšeriteenus), valvesüsteemi hooldus ja ATS hooldus. Võrreldes

riigihanke 299816 ja 300381 tehnilist kirjeldust Veneküla parkla valveteenuse, sh

dispetšerteenuse osas, hangib hankija sisuliselt sama teenust, mille osas ta sõlmis 23.12.2025

hankelepingu riigihankes 300381.



„Transpordiameti hoonete elektripaigaldiste käidukorraldusteenus 2026˗2028“

(viitenumber 299569). Vastavalt riigihangete registrile avaldati hange 01.09.2025, leping

sõlmiti 04.12.2025 ning selle täitmise tähtaeg on kuni 31.12.2028. Hankelepingu osaks on ka

Veneküla parkla elektripaigaldiste käidukorraldusteenus ning võrreldes riigihanke 299816 ja

299569 tehnilist kirjeldust Veneküla parkla elektripaigaldise käidukorraldusteenuse osas,

5(15)

3-25-4566

hangib hankija sisuliselt sama teenust, mille osas ta sõlmis 04.12.2025 hankelepingu

riigihankes 299569.



„Harju maakonna sadeveepumplate hooldus- ja valveteenus 2026˗2030“ (viitenumber

300446). Vastavalt riigihangete registrile avaldati hange 23.09.2025, leping sõlmiti

01.12.2025 ning selle täitmise tähtaeg on kuni 31.12.2030. Riigihanke alusdokumentide

kohaselt on hankelepingu osaks ka Veneküla parkla kahe sadeveepumpla hooldus- ja

valveteenus.

VAKO käsitles lisa 26 õiguspärasust kitsalt hankija õigusest määratleda riigihanke ese, jättes

põhjendamatult analüüsimata kaebaja väited, mis puudutavad paralleelsete riigihangete

läbiviimist lisa 26 p-des 4.2 ja 4.3 märgitud tööde ja teenuste osas. RHS ei anna hankijale

õigust kuulutada välja paralleelseid riigihankeid sama teenuse osas või selliste tööde ja

teenuste ostmiseks, mille osas on hankija sõlminud kehtiva hankelepingu selliselt, et juba

sõlmitud hankelepingu ning hangitava teenuse hankelepingute kehtivusajad kattuvad ja seda

hankelepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Hankija ei ole väitnud, et ta oleks riigihangetes

300381 ja 299569 sõlmitud kehtivad hankelepingud õiguspäraselt üles öelnud või tal on

sõlmitud hankelepingu tingimustes kirjas, et Veneküla parkla osas kehtib leping kuni

hankelepingust tulenevate kohustuste täitmiseni või kuni objekti üleandmiseni käesoleva

vaidluse aluseks olevas riigihankes sõlmitud hankelepingu alusel. Asjaolu, et hankija on

pidanud õiguslikult võimalikuks olemasolevad hankelepingud üles öelda, ei tähenda, et see ka

tulevikus realiseerub.

Sellise hankija tegevuse välistavad RHS § 3 p-d 1, 3 ja 5 ning direktiivi 2014/24/EL

aluspõhimõtted, kuna riigihange peab lähtuma reaalsest ja objektiivselt olemasolevast

hankevajadusest. Kui hankija hangib sama tööd või teenust kahelt erinevalt isikult

paralleelselt mitme hankemenetluse kaudu, tekib vastuolu hankija kirjeldatud vajaduse ja

hangitava vahel. Seejuures ei saa ka pakkuja, kes saab pakkumuse esitada hankes, mille

pakkumuste esitamine saabub ajaliselt hiljem, olla kindel, et reaalne teenuse osutamine on

tulevikus võimalik. See mõjutab paratamatult ka pakkumuse hinda ning võib tuua kaasa

olukorra, kus hankija tegevuse tõttu peab pakkuja sõlmitud lepinguid muutma, kandma

nendega seoses leppetrahvi vms. Seega ei ole pakkujatel võimalik paralleelsete riigihangete

läbiviimise korral mõistlikult hinnata lepingu tegelikku mahtu, majanduslikku väärtust, riske

ja vastutuse jaotust. Samuti ei ole võimalik pakkujatel hinnata, kas ja millistel tingimustel

hankija lõpuks teenust tellib. Selline olukord mõjutab pakkumuste kujundamist ja

võrreldavust ning rikub RHS § 3 p-de 1 ja 5 põhimõtteid.

Eelnevast tulenevalt on RHAD lisa 26 vastuolus RHS § 3 p-dega 1, 3 ja 5 osas, milles hankija

tellib p-des 4.2 ja 4.3 nimetatud teenuseid. Vastuolu ületamine võib olla võimalik seeläbi, kui

hankija muudab teenuste osutamise algusaega ning seab selle sõltuvusse riigihangete 300381

ja 299569 hankelepingute täitmise tähtaegadest, sarnaselt lisa 26 p-le 4.4, kus hankija on

otsustanud teenust osta alates 01.01.2029 ehk alates ajast, mil riigihankes „Transpordiameti

Veneküla veoautoparkla reoveemahuti tühjendus koos õli- ja liivapüüduri hooldusega“

(viitenumber 283612) hankelepingu täitmine lõppeb.

Kaebaja viidatud riigihange viitenumbriga 300446 ei ole kattuv praeguse vaidluse aluseks

olevas riigihankes hangitava reoveemahuti tühjenduse teenusega, mistõttu ei ole RHAD selles

osas vastuolus kehtiva õigusega. Riigihankes nr 300446 hankis hankija Transpordiameti

hallatavate sadeveepumplate hooldus- ja valveteenust, mis hõlmab pumplate korrashoidu ja

tõrgeteta toimimist 24/7. Praeguse asja aluseks olevas riigihankes on Transpordiameti

eesmärk hankida mh Veneküla veoautoparkla reoveemahuti tühjendust koos õli- ja

liivapüüduri hooldusega.

6(15)

3-25-4566

RHAD lisa 26 p-d 4.1 ja 4.4–4.6. ei ole vastuolus kehtiva õigusega. VAKO on asja

lahendamisel analüüsinud asjakohaselt otsuse p-s 11 hankija õigust määratleda

hanketingimusi ja ostetavaid töid ning teenuseid – kohus nõustus nendega. Potentsiaalsetel

pakkujatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija kujundaks hanketingimused neile

soodsaimalt või korraldaks riigihankeid neile meelepärasel viisil, samuti ei ole neil õigust

nõuda senise hankekorralduse jätkamist, eri teenuste eraldi hankimist või riigihanke osadeks

jagamist (vt ka direktiivi 2014/24/EL põhjenduste p 78). Kui hankijal on konkreetsete

tingimuste või hangete koondamise kehtestamiseks asjakohane ja mõistlik põhjus, võivad

need tingimused olla pakkujatele ebasoodsad või ebameeldivad, ilma et see annaks aluse

nõuda nende muutmist. Samas peab hankija tagama, et hanketingimused oleksid üheselt

mõistetavad ning vastaksid võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele. Nii RHS kui ka direktiiv 2014/24/EL lähtuvad eeldusest, et hankija võib

vajadusel koondada ja korraldada ühishankeid, ega sisalda sätet, mis kohustaks hankijat

hankeid osadeks jaotama üksnes seetõttu, et see oleks tehniliselt võimalik või pakkujatele

sobivam. Kuna hanketingimuste ja hanke struktuuri kujundamine on hankija kaalutlusotsus,

on selle kohtulik kontroll piiratud ning VAKO ja kohtud ei saa hinnata hankelepingu

tingimuste majanduslikku otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).

Parkla opereerimise teenuse hankimine koos teehooldusteenusega ei ole vastuolus RHS § 3 p-

dega 1, 2, 3 ja 5. RHAD lisa 26 on proportsionaalne hankija väljendatud eesmärgiga – hankida

kõiki teenuseid ühelt lepingupartnerilt. Samuti ei nähtu, et RHAD lisa 26 rikuks võrdse

kohtlemise põhimõtet või see välistaks konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Rikutud ei ole

säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõtet, ehkki välistatud ei ole, et vaidlusalused tööd ja

teenused võivad küll konkreetse hankelepingu raames olla hinna mõttes kallimad, ent ühe

lepingu põhimõte võimaldab maandada riske, mis mitme erineva lepingupartneri korral

võivad esile tõusta.

Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, et kuna varem ei ole vaidlusaluseid töid ja teenuseid sel

viisil hangitud, siis ei tohiks hankija seda teha ka tulevikus. Veneküla parkla avati 2023. a-l

ehk praegu kehtiva hankelepingu ajal, mistõttu on ilmne, et selle toimimiseks ja seal vajalike

teenuste osutamiseks pidi hankija korraldama eraldiseisvad hanked. Samuti ei ole asjakohased

kaebaja väited, et hankija ei ole ka teiste riigimaanteede võrgustikku kuuluvate parklate osas

kompleksteenust tellinud. Üksi õigusakt ei kohusta hankijat käsitlema kõiki objekte

ühetaoliselt ning välistama nt pilootprojektide korraldamise, et selgitada välja, kas senise

praktika jätkamine on vajalik ja otstarbekas.

Kompleksteenuse hankimine ei piira konkurentsi. Samuti ei ole hankija lisa 26 lisamisega

muutunud kvalifitseerimisnõudeid vms, mis takistaks isikutel, kes igapäevaselt teede

hooldamisega tegelevad, riigihankel osaleda või annaks eelise neile, kes tegelevad

vaidlusaluste tööde ja teenuste osutamisega seotud valdkondades.

Ehkki RHAD-s ei ole põhjendatud, miks hankija otsustas pärast riigihanke väljakuulutamist

liita sellesse vaidlusalused tööd ja teenused, ei ole alust kohustada hankijat viima

alusdokumendid RHS § 27 lg 2 kohaste põhjenduste osas vastavusse õigusaktidega esitatud

nõuetega. Seda möönis kaude kaebaja ka kohtuistungil, et kaebuse eesmärk ei ole see, et

hankija täidaks RHS § 27 lg-s 2 toodud põhjendamiskohustuse. Vaidlustus- ja

kohtumenetluses põhjendas hankija vaidlusaluste tööde ja teenuste lisamist RHAD-i sellega,

et kuna teedeäärsed parklad on riigiteede lahutamatu osa ja vajalikud liiklusohutuse ning

elutähtsa teenuse tagamiseks, soovitakse hankida kompleksteenust ühelt pakkujalt, kuna

eeldatavasti on see tehnilis-majanduslikult soodsam ning ka teede kasutajate huvides on, et

teehooldaja tagab, et kogu hooldepiirkonna teedevõrk, sh ka parkla ning seal asuvad rajatised,

vastavad kõigile heakorranõuetele. Lisaks tõi hankija välja, et kui üks lepingupartner vastutab

7(15)

3-25-4566

terviklahenduse eest, vähendab see “hallide alade” ja vastutuslünkade riski. Need põhjendused

on asjakohased ja piisavad ega ole meelevaldsed.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. OÜ Warren Safety palub 05.02.2026 apellatsioonkaebuses (ja 25.02.2026 täiendavas

seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 26.01.2026 otsus osas, millega halduskohus jättis

kaebuse osaliselt rahuldamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3), ning menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p 5), ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. Samuti

palub kaebaja muuta halduskohtu 26.01.2026 otsuse p 17 põhjendusi. Kaebaja palub jätta

menetluskulud VAKO-s ja kohtus vastustaja kanda.

Halduskohtu otsuses puuduvad põhjendused ja viited, millistele tõenditele või üldtuntuks

tunnistatud asjaoludele tuginedes pidas kohus vaidlusaluseid töid koos riigiteede

hooldamiseks tehtavate töödega tervikteenuseks. Vaidlusaluseid töid ei saa pidada töödeks,

mis moodustaksid tervikteenuse teehooldustöödega. Tervikteenusega saab olla tegemist

üksnes juhul, kui on täidetud eeldus, et teenused on funktsionaalselt koostoimivad.

Kohtupraktika järgi saab teenuseid pidada funktsionaalselt koostoimivaks juhul, kui ühe

teenuse puudumine kahjustab teist teenust. Teenused ei ole funktsionaalselt seotud, kui nad on

teineteisest sõltumatud. Tervikteenuseks ning teehooldusega funktsionaalselt koostoimivaks ei

ole põhjendatud pidada hoonete sise- ja välikoristust, territooriumi ja hoonete valveteenust,

hoonete elektri-, ventilatsiooni-, kliimasüsteemide hooldamist või reoveemahuti tühjendamist.

Ilmselgelt meelevaldne oleks väita, et teede vastavus kehtivatele seisundinõuetele (mille

tagamine on hanke objektiks olevate teehooldustööde eesmärk) sõltub sellest, kas veokite

parklas on söögiruumid ja WC/duširuumid koristatud, ventileeritud, kas parklas teostatakse

territooriumi ja hoonete videovalvet või mitte jne. Parkla eesmärk on pakkuda mugavust

veokijuhtidele.

Hankija seisukohad tervikteenuse vajadusest ei ole veenvad. Faktiliselt ei ole vastavalt kuni

31.12.2028 ja 30.04.2029 hankijal lepingud mitte üksnes valve- ja dispetšerteenuse ning

elektrikäidu teenuse osutamiseks, vaid kuni 31.12.2027, 31.12.2028 ja 01.07.2029 ka kõigi

ülejäänud teenuste osutamiseks Veneküla parklas:



kuni 01.07.2029 hoonete väli- ja sisekoristus (riigihange viitenumbriga 297130);



kuni 31.12.2028 reoveemahuti tühjendamine, sh õli- ja liivapüüduri hooldamine

(riigihange viitenumbriga 283612);



kuni 31.12.2027 parkla hoonete ventilatsioonisüsteemide hooldamine (riigihange

viitenumbriga 285474);



kuni 31.12.2027 parkla hoonete kliimaseadmete hooldamine (riigihange viitenumbriga

286495).

Hanke tulemusena sõlmitakse leping 5 aastaks, eeldatavalt perioodiks 01.10.2026–30.09.2031.

Seega sellest enam kui pool aega on kaetud kõigi teenuste osas kehtivate hankelepingutega.

Sellises olukorras ei saa põhjendada vaidlusaluseid tingimusi alates 01.10.2026 riigiteede

hooldamisel vajaliku tervikteenuse argumendiga. Kuna kohus asus seisukohale, et hanke

raames on õigusvastane nõuda neid teenuseid, mille osas on hankijal käimas paralleelselt

teised hanked ja sõlmitud lepingud, oleks kohus pidanud kas lähtuma hankija kinnitusest, et

ka teiste teenuste osas on kehtivad lepingud, ja kaebuse tervikuna rahuldama või eraldi

8(15)

3-25-4566

selgitama, et mingi teenuse osas lõpeb leping enne lisa 26 järgi planeeritud teenuse osutamise

algusaega.

Hankija avar kaalutlusruum ei tähenda piiramatut õigust viia hankeid läbi suvaotsuse alusel.

Avarale kaalutlusruumile seab piirid nii RHS kui ka hankija enda sisemine eeskiri

(Transpordiameti hankekorra p 8.1.1). Hanke objekt on riigiteede korrashoid. Tegemist on

CPV klassifikatsiooni järgi ehitustöödega. Parkla opereerimisteenus ei ole kuidagi

olemuslikult või territoriaalselt seotud hanke mahtu kuuluvate riigiteede hooldamisega.

Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate

faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult (Riigikohtu 11.12.2020 otsus

nr 3-20-1198, p-d 13˗15).

RHS § 27 lg 2 nõuab hanke osadeks jaotamata jätmise põhjendamist kirjalikult RHAD-s.

Kohus ei vastanud kaebaja seisukohale, et asjakohaste põhjenduste RHAD-s puudumisel ei

saa kohus võtta nende asemel arvesse hankija selgitusi vaidlustusmenetluses. Hankija ei ole ka

vaidlustus- ega kohtumenetluses esitanud ühtegi asjakohast ja mõistlikku põhjendust, mis

õigustaks teehoolduse tööde lahutamatu osana nõuet teostada ka vaidlusalused tööd. Eeskätt

oleks hankija pidanud veenvalt selgitama, kuidas vaidlusaluste tööde ja riigiteede hooldamise

näol on tegemist funktsionaalselt koostoimivate teenustega. RHS-i mõte ei ole võimaldada

hankijal koondada mistahes enda ülesannete täitmiseks vajalikud teenused omal äranägemisel

ühe riigihanke esemesse. Hankija ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks Veneküla parka

opereerimisteenust ei saaks või ei oleks asjakohane hankida eraldi osana või eraldi hankega.

Halduskohtu põhjendus, et kohtule ei nähtu vaidlusaluste tingimuste puhul säästlikkuse ja

otstarbekuse põhimõtte rikkumist, on otseses vastuolus kohtu põhjendusega, et välistatud ei

ole, et vaidlusaluste tööde hankimine hanke raames võib olla hinna mõttes kallim.

Kohtuotsuse alusel ei ole võimalik mõista, milliste riskide maandamine kaalub üles hinna

mõttes kallima lepingu sõlmimise.

RHS-i mõttega kooskõlas ei tohi hankija kehtestada tingimust, mis piirab pakkuja õigust

otsustada, kas ta täidab hanke omal jõul või alltöövõtjate abil. Mitte omas tegevusvaldkonnas

pakkumise tegemise korral ei ole pakkujatel võimalik mõistlikult hinnata lepingu tegelikku

mahtu, majanduslikku väärtust, riske ja vastutuse jaotust. See mõjutab pakkumuste

kujundamist ja võrreldavust analoogselt paralleelsete riigihangete läbiviimisega ning rikub

selgelt RHS § 3 p-de 1 ja 5 põhimõtteid. Kuna pakkumuse tegemine näeb paratamatult ette

alltöövõtjate kasutamise ja nende tegevuse eest vastutuse võtmise valdkondades, mis ei ole

kaebaja tegevusvaldkond, ei ole kaebajal võimalik arvutada pakutavat hinda, lähtudes enda

majandustegevuse eripärast, isiklikust äri- ja kulumudelist ning riskianalüüsi tulemusest.

Esinevad direktiivi 2014/24/EL põhjenduste p-s 78 toodud erisused, mida halduskohus ei ole

kontrollinud.

Halduskohus on otsuse p-s 17 asunud sisuliselt seisukohale, et tehnilise kirjelduse lisa 26 p-

des 4.2 ja 4.3 toodud vastuolu ületamine on võimalik, kui muuta vastavate teenuste pakkumise

alguskuupäeva. Hankija on halduskohtu selgitustest juhindunud ja 29.01.2026 muutnud

teenuse alustamise aegasid lisa 26 p-s 4.2 (01.05.2029) ja p-s 4.3 (01.01.2029). Kaebuse

eesmärk ei olnud vaidlusaluste tööde tegemise algusaja edasilükkamine, vaid teenuste

väljajätmine teehooldushankest, nii et pakkumise esitamisel ei ole vaja vaidlusaluseid töid

pakkuda. Kuna teenuse osutamise algusaegade edasilükkamise tagajärjel on kaebus jäänud

sisuliselt rahuldamata, palub kaebaja halduskohtu otsuse põhjendusi selles osas muuta.

9. Transpordiamet palub 16.03.2026 vastuses (ja 04.03.2026 täiendavas seisukohas) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

9(15)

3-25-4566

Vastustaja möönab, et tööde paralleelne hankimine võis olla eksitav. Seetõttu muutis hankija

nendes osades RHAD-i ehk täpsustas valveteenuse ning elektrikäidu teenuse osutamise

algusaegasid. Kuivõrd käesoleva (ja tulevaste võimalike) kohtumenetluse tõttu võib lepingu

sõlmimine viibida, ei pruugi tulevane teehooldaja olla valmis alustama tööde teostamisega

01.10.2026, kuid hankijal on sellegipoolest reaalne vajadus kõikide hangitavate tööde ja

teenuste toimimiseks. Seetõttu ei ole hankija pidanud vajalikuks kõikide varasemate

hankelepingute muutmist enne, kui hankijal on veendumus, et Ida-Harju korrashoiuleping on

sõlmitud ning on teada täpne lepingu täitmisega alustamise kuupäev. Apellatsioonkaebuses

välja toodud hankemenetlused, mille analüüsimata jätmist kaebaja ette heidab, on alustatud

juba 2024. a-l ning nende lepingute haldus allub võlaõigusseaduse sätetele.

Vaidlusaluse hanke juurde on riigihangete registris oma huvi registreerinud märkimisväärselt

suur hulk (12) teehoolduse ja -ehitusega tegelevaid ettevõtteid. Seetõttu on põhjendamatud

väited vaidlusaluste tingimuste sobimatusest hooldelepingusse ning konkurentsi piiramisest.

Hankijale ei ole teada, et teiste pakkujate hinnangul ei sobiks vaidlusalused tööd ja teenused

hanke koosseisu. Kohatu on etteheide alltöövõtule sundimise ja kindlate lepingupartnerite

osas. Hankija on avaldanud seniste lepingupartnerite nimekirja pakkujate enda soovil ning

rõhutanud, et see on üksnes informatiivne.

Hankija hangib hooldust kogu Eesti riigiteedele ja selle taristule ning on selle jaotanud

kuueteistkümneks eri osaks piirkonniti, s.o maakondade lõikes. Kõik need osad kannavad

sama eesmärki, milleks on riigiteedel elutähtsa teenuse osutamine. Lisaks ühtsele vastutusele

on hankija lähtunud kogu haldusalas tehtavate otsuste puhul hankija vajadustest ning

tehnilisest ja majanduslikust soodsusest. Kaebaja paljasõnalised väited, et hankija valitud

hankestrateegia on kallim, ei tähenda, et valitud strateegia ei ole sobilik ega tõenda, et see pole

hankijale tehnilis-majanduslikult otstarbekas.

Hankija ei ole väljunud oma kaalutlusruumist, RHAD on koostatud õiguspäraselt ja kooskõlas

RHS-i põhimõtetega. Tegemist on funktsionaalselt koostoimivate ja sama eesmärki kandvate

teenustega.

Kuna halduskohtu põhjendused kaebuse rahuldamata jätmise osas on õiguspärased, puudub

vajadus otsuse p-s 17 esitatud põhjenduste muutmiseks.

10. Transpordiamet esitas ringkonnakohtule 05.03.2026 taotluse esialgse õiguskaitse

tühistamiseks.

09.01.2026 tegi halduskohus määruse, millega kohaldas alates 09.01.2026 esialgset

õiguskaitset selliselt, et hankija on kohustatud pikendama vaidlusaluses riigihankemenetluses

pakkumuste esitamise tähtaega, sh vajadusel korduvalt selliselt, et pakkumuste esitamise

tähtaeg ei saabuks enne käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumisest 14 päeva

möödumist. Halduskohtu 09.01.2026 määruses kohaldatud esialgse õiguskaitse ulatus ei ole

põhjendatud ega proportsionaalne, kuivõrd see sekkub intensiivselt olulisse avalikku huvi, s.o

hankijale pandud kohustusse tagada riigiteedel toimepidevus ja elutähtsa teenuse osutamine.

Hangitavat teenust tuleb RHAD kohaselt osutama hakata alates 01.10.2026, kuid hankijal

esineb vältimatu vajadus jätkata hankemenetlusega ja hädavajadus hankelepingute

sõlmimiseks enne 01.05.2026 kuupäeva. Hankija on hankelepingu projekti punktides 5.1˗5.5

näinud ette, et tulevasele hooldelepingu täitjale jääb vajadusel lepingu täitmisega alustamiseks

ettevalmistuste tegemiseks minimaalselt 5 kuud, et oleks võimalik kaasata personal,

korraldada vajalikud load, hankida tehnika, sõlmida tarne- ja alltöövõtulepingud, teha

ettevalmistusi talveperioodiks jms. Iga täiendav viivitus suurendab otseselt riski, et

01.10.2026 ei ole Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteedel tagatud nõutud seisunditasemed ja

liiklusohutus ning elutähtsa teenuse osutamine on seatud ohtu. Esialgse õiguskaitse

10(15)

3-25-4566

kohaldamine on juba tekitanud pöördumatut mõju ja kahju nii hankemenetluse ajakavale kui

ka kolmandate isikute ootustele. Tuginedes eeltoodule palub hankija tühistada Tallinna

Halduskohtu 09.01.2026 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Juhul kui kohus siiski

leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik ja sobilik meede, palub hankija kaebuse

rahuldamata jätmise korral koheselt võimaldada hankijal jätkata hankemenetlusega.

11. Kaebaja palus 09.03.2026 seisukohas jätta Transpordiameti taotlus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohus rahuldas OÜ Warren Safety kaebuse osaliselt, s.o RHAD lisa 26 p-des 4.2 ja

4.3 tellitavate tööde ja teenuste osas, leides, et RHAD on viidatud osas vastuolus kehtiva

õigusega ja kohustas hankijat selle õigusvastasuse kõrvaldama. Halduskohtu otsus on selles

osas jõustunud.

13. Halduskohus leidis otsuse p-des 15 ja 16, et viidatud RHAD punktid on õigusvastased

seetõttu, et lisa 26 p-des 4.2 ja 4.3 märgitud tööde ja teenuste osas oli hankijal juba sõlmitud

hankelepingud, mille kehtivus osaliselt kattus hangitavate tööde ja teenuste sooritamiseks

sõlmitavate lepingute kehtivusajaga. Halduskohus leidis, et RHS ei anna hankijale õigust

kuulutada välja paralleelseid riigihankeid sama teenuse osas või selliste tööde ja teenust

ostmiseks, mille osas on hankija sõlminud kehtiva hankelepingu selliselt, et juba sõlmitud

hankelepingu ning hangitava teenuse hankelepingute kehtivusajad kattuvad ja seda

hankelepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Halduskohtu hinnangul välistavad sellise hankija

tegevuse RHS § 3 punktid 1, 3 ja 5 ning direktiivi 2014/24/EL aluspõhimõtted, kuna

riigihange peab lähtuma reaalsest, objektiivselt olemasolevast hankevajadusest. Selliselt ei saa

pakkuja olla kindel, et reaalne teenuse osutamine on üldse võimalik, mõjutades paratamatult

ka pakkumuse hinda ning võib tuua kaasa olukorra, kus hankija tegevuse tõttu peab pakkuja

sõlmitud lepinguid muutma või kandma nendega seoses leppetrahvi vms. Seega ei ole

pakkujatel paralleelsete riigihangete läbiviimise korral võimalik mõistlikult hinnata lepingu

tegelikku mahtu, majanduslikku väärtust, riske ja vastutuse jaotust. Samuti ei ole võimalik

pakkujatel hinnata, kas ja millistel tingimustel hankija lõpuks teenust tellib. Selline olukord

mõjutab pakkumuste kujundamist ja võrreldavust.

14. Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega. Samas on halduskohus jätnud

tähelepanuta hankija ja kaebaja väited, et ka ülejäänud vaidlusaluste tööde ja teenuste osas on

hankijal kehtivad hankelepingud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õiguslikult sisulist

erinevust selles, kas hankemenetlused olid ajaliselt paralleelsed või hankelepingud olid

sõlmitud juba enne praeguses asjas vaieldava hanke korraldamist. Sõltumata nende sõlmimise

ajast alluvad kõik asjassepuutuvad kehtivad hankelepingud mh ka VÕS regulatsioonile.

Praeguse vaidluse kontekstis omab tähtsust, kas juba sõlmitud ja vaidlusaluse hanke alusel

sõlmitavate hankelepingute ese ja ajaline periood kattuvad.

15. Kaebaja on asjas esitanud tõendid (millele hankija ei ole vastu vaielnud), et hankes

viitenumbriga 297130 (dtl 281 jj) hankis hankija Veneküla parkla koristust, sh parkla hoonete

sise- ja välikoristust, hankeleping on sõlmitud ja kehtib 01.07.2026˗01.07.2029 (praeguses

asjas sama teenuse hanke periood 01.10.2026˗30.09.2031, RHAD lisa 26 p 4.1 – Veneküla

parkla väliterritooriumi ja hoonete heakord); hankes viitenumbriga 285474 (dtl 292 jj) hankis

hankija Veneküla parkla ventilatsioonisüsteemide hooldust, hankeleping on sõlmitud ja kehtib

01.01.2025˗31.12.2027 (praeguses asjas sama teenuse hanke periood 01.11.2026˗30.09.2031,

RHAD lisa 26 p 4.5 – Veneküla parkla ventilatsioonisüsteemide hooldus); hankes

viitenumbriga 286495 (dtl 298 jj) hankis hankija Veneküla parkla kliimaseadmete hooldust,

hankeleping on sõlmitud ja kehtib 01.01.2025˗31.12.2027 (praeguses asjas sama hanke

11(15)

3-25-4566

periood 01.11.2026˗30.09.2031, RHAD lisa 26 p 4.6 – Veneküla parkla kliimaseadmete

hooldus).

16. Ringkonnakohtu hinnangul on ka eelnevalt viidatud RHAD lisa 26 punktid halduskohtu

otsuse p-des 15 ja 16 toodud põhjendustel vastuolus riigihangete korraldamise

üldpõhimõtetega ja seetõttu õigusvastased. Transpordiametil tuleb need punktid viia kooskõlla

õigusaktidega kehtestatud nõuetega (vrd halduskohtu otsuse p 17). Apellatsioonkaebus tuleb

seetõttu rahuldada osaliselt. Seonduvalt RHAD lisa 26 p-ga 4.4 (Veneküla parkla

reoveemahuti tühjendus, sh õli- ja liivapüüduri hooldus), nõustub ringkonnakohus

halduskohtuga, et selle punkti osas vastuolu õigusaktidega ei esine. Eelneva samasisulise

hanke viitenumbriga 283612 (dtl 291) leping kehtib kuni 31.12.2028 ja praeguse hankega

hangitava sama teenuse periood on 01.01.2029˗30.09.2031.

17. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus aga rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu seisukohtadega, mis seonduvad kompleksteenuse hankimise õiguspärasusega ega

korda neid HKMS § 201 lg 4 alusel. Õiguslikku tähendust ei oma, kas hangitavaid teenuseid

nimetada koondnimetusega tervikteenus või kompleksteenus. Oluline on, kas hangitavaid

teenuseid saab õiguspäraselt hankida koos ühes hankes. Ringkonnakohus selleks õiguslikku

takistust ei näe. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et parkla on tee osa ning riigitee

korrashoid on olemuslikult seotud ka riigitee osaks oleva parkla (mis peaasjalikult kannab

endas puhkefunktsiooni, mis omakorda on oluline liiklusohutuse tagamiseks) korrashoiuga.

Parkla korrashoid seondub omakorda seal võimalikult asuvate teenindushoonete (hügieeni- ja

söögihoone) ning tehnosüsteemide korrashoiuga. Tegemist ei ole suvaliselt kokku liidetud

teenuste hangetega, vaid teenustega, mis koosmõjus aitavad tagada liiklusohutust ja on seega

kooskõlas ka Transpordiameti hankekorra p-ga 8.1.1 (sama eesmärgi saavutamiseks). Hanke

õiguspärasuse eeldus ei ole RHS kohaselt see, et kõiki teenuseid peab saama osutada pakkuja,

kellel on juba eelnevalt olemas kõigi kompleksteenuse osadeks olevate üksikute teenuste

osutamiseks vajalik võimekus. Iseäranis selliste (osa)teenuste puhul, mis moodustavad kogu

hanke esemeks olevate kompleksteenuse mahust väikese osa, on pakkujatel võimalik vajalik

võimekus välja arendada või kaasata vastavate osateenuste pakkumiseks alltöövõtjaid.

Asjaolust, et seni on hankija vastavaid teenuseid hankinud eraldi, ei tulene õiguspärast ootust,

et see peaks nii edasi kestma ka tulevikus. Praeguses asjas on hankija 16.02.2026

menetlusdokumendi p-des 8 ja 13 ning 04.03.2026 menetlusdokumendi p-des 7˗9 korranud

juba varem esitatud seisukohti ning veenvalt ja loogiliselt põhjendanud, miks on tema jaoks

oluline hankida neid teenuseid ühtse kompleksteenusena. Need põhjendused on piisavad ja

välistavad hankija meelevaldse tegutsemise. Direktiivi 2014/24/EL põhjenduste p 78 kohaselt

võib hanke osadeks jaotamata jätmisel olla asjakohaseks põhjenduseks nt see, et avaliku

sektori hankija leiab, et sellisel osadeks jaotamisel võib tekkida konkurentsi piiramise oht või

oht muuta lepingu täitmine tehniliselt ülemäära keeruliseks või kulukaks või et vajadus

kooskõlastada erinevate osade töövõtjate tegevust võib tõsiselt ohustada lepingu nõuetekohast

täitmist. Ehkki RHS § 27 lg 2 kohaselt oleks olnud korrektne, kui hankija oleks vastavad

põhjendused esitanud RHAD-s, on hankija need esitanud vaidlustus- ja kohtumenetluses ning

kaebaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud RHAD-i õigusaktidega kooskõlla

viimist selles küsimuses. Ringkonnakohtul puudub kahtlus, et hankija lähtus nendest

kaalutlustest juba RHAD koostamisel, mistõttu saab neid seisukohti arvestada ka

kohtumenetluses.

18. On usutav, et pelgalt teehooldusega tegeleval pakkujal on vaidlusaluses hankes pakkumuse

esitamine töömahukam ja ebamugavam (nt tõenäoline alltöövõtu kaasamine teenuse

osutamiseks), kui see oleks üksnes teehoolduse teenuse hanke puhul, kuid pakkuja mugavus

pole RHS-ga kaitstav õigushüve. Kaebajal ei ole alust nõuda RHAD muutmist lähtuvalt enda

võimekusest, kui tingimused ei ole objektiivselt õigusvastased. Alltöövõtu kaasamine on

12(15)

3-25-4566

hangetes tavapärane ja teenuste mahtude prognoosimisel ning pakkumuse koostamisel on

võimalik kasutada ka nende abi. Direktiivis 2014/24/EL viidatud eesmärk väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate osalemise hõlbustamiseks saab vaidlusaluse hanke näitel

tagatudki alltöövõtu kaasamisega. Hankija on märkinud, et hanke vastu on suur huvi

(tavapärase 2˗7 riigiteede korrashoiu hangete pakkuja asemel 14 huvilist), mis viitab, et hanke

sellisel viisil korraldamine ei ole mõjunud konkurentsi pärssivalt, vaid pigem vastupidi.

Kaebaja väide, et kompleksteenuse hankimine on kallim kui kõigi vajalike teenuste hankimine

eraldi, on oletus. Pealegi on hankija veenvalt põhjendanud, et parkla opereerimisega seotud

teenuste hankimine koos teehooldusteenusega tagab eelviidatud opereerimise teenuste

stabiilsema ja kvaliteetsema osutamise ning vähendab vastutuse hajumise võimalusi. Seega

isegi kui hankelepingu hind kujuneb veidi kallimaks või jääb samasse suurusjärku sellega, mis

oleks hankeid eraldi korraldades, võib ajaline või rahaline kokkuhoid avalikule ressursile tulla

mujalt lepinguga seonduvast (nt lepingu täitmise üle järelevalvet teostavate ametnike arv ja

nende ajakulu).

19. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt. Kuna osas,

mis puudutab riigihanke põhimõttelist korraldamist kompleksteenuse hankena, jääb

apellatsioonkaebus rahuldamata, ei ole põhjust muuta ka halduskohtu p 17 põhjendusi.

20. Hankija esialgse õiguskaitse tühistamise taotlus jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse

abinõu ümberhindamise saab eelkõige tingida kaebuse eesmärgi või esialgse õiguskaitse

rakendamise aluseks olnud faktiliste asjaolude muutumine, kahjulike tagajärgede saabumise

ohu tõenäosus, kaebaja ja võimalike kolmandate isikute õiguste riive intensiivsus, avalik huvi

ning kaebuse perspektiivikus (vt Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-44-09, p 10;

06.08.2015 määrus nr 3-3-1-44-15, p 10). Hankija ei vaidlustanud halduskohtu 09.01.2026

esialgse õiguskaitse määrust ja asjaoludest nähtuvalt ei ole midagi olulist vahepeal ka

muutunud. Ehkki hankelepingu õigeaegseks sõlmimiseks esineb oluline avalik huvi, seisneb

avalik huvi ka selles, et hange viidaks läbi õiguspäraselt. Hanke eesmärgipärase läbiviimise

ajajoon ei ole veel muutunud kriitiliseks ja hankijal on võimalus ka seni kehtivaid lepinguid

pikendada, kui hankelepingu sõlmimine peaks jääma venima. Lisaks on hankijal õigus

taotleda esialgse õiguskaitse tühistamist ka edasises kohtumenetluses, kui see peaks osutuma

vajalikuks. Ehkki kaebus on seni nn põhivaidluse osas jäänud rahuldamata, vajab RHAD

siiski muutmist ja ka põhivaidluse osas pole kaebus perspektiivitu määral, mis tingiks esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel üksnes sel põhjusel.

21. Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, tuleb vastavas proportsioonis mõista

hankijalt välja ka kaebaja vaidlustusmenetluse ning esimese ja teise kohtuastme

menetluskulud. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel on kaebus rahuldatud ca 1/3 ulatuses,

mistõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist samas

suurusjärgus. Kaebaja menetluskulud VAKO-s olid: riigilõiv 1280 eurot, õigusabi kulud (tund

220 eurot) 13,97 tundi, kokku 3073,40 eurot (ilma käibemaksuta), kõik kokku 4353,40 eurot;

esimeses kohtuastmes: riigilõiv 1300 eurot, õigusabi kulud (tund 220 eurot) kokku 20,07

tundi, kokku 4415,40 (ilma käibemaksuta), kõik kokku 5715,40 eurot; teises kohtuastmes

riigilõiv 2560 eurot, õigusabi kulud (tund 220 eurot) 16 tundi, kokku 3520 eurot (ilma

käibemaksuta), kõik kokku 6080 eurot. Kokku moodustavad kaebaja menetluskulud seni 16

148,80 eurot, millest 1/3 on ≈ 5385 eurot (sh riigilõiv).

(allkirjastatud digitaalselt)

13(15)

3-25-4566

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 22.06.2026 otsusega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada OÜ Warren Safety kassatsioonkaebus.

2. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 2. detsembri 2025. a otsus, Tallinna

Halduskohtu 26. jaanuari 2026. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2026. a

otsus osas, milles jäi rahuldamata OÜ Warren Safety vaidlustus riigihanke „Ida-Harju

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2027-2031“ (viitenumber 299816)

hankelepingu projekti lisa 26 punktis 4.4 nimetatud tööde ja teenuste osas. Tühistada

Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2026. a otsus menetluskulude jaotuse osas. Muus

osas jätta ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa jõusse, kuid muuta ringkonnakohtu ja

halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Warren Safety kaebus ning

tuvastada, et riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2027-

2031“ (viitenumber 299816) hankelepingu projekti lisa 26 on punktis 4.4 tellitavate

tööde ja teenuste osas õigusvastane, ning kohustada Transpordiametit viima see

kooskõlla kehtiva õigusega.

4. Jätta Transpordiameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

5. Mõista Transpordiametilt OÜ Warren Safety kasuks välja menetluskulud

15 000 eurot.

Kohtunik Janar Jäätma eriarvamus asjas nr 3-25-4566

1. Olen kolleegiumi enamusest erineval seisukohal küsimuses, et hankija rikkus RHS § 3

punkte 1, 3 ja 5 sellega, kui otsustas kuulutada välja hankemenetluse teenuse saamiseks

olukorras, kus sama teenuse osas oli juba kehtiv leping.

2. RHS § 3 punktidest 1, 3 ja 5 ei tulene sellist üldist põhimõtet või keeldu, mille kohaselt

pole hankijal lubatud läbi viia hankemenetlust teenuse saamiseks, kui hankijal on teise isikuga

sama teenuse osutamiseks olemas kehtiv hankeleping.

3. See, kas kehtivaid hankelepinguid/eraõiguslikke lepinguid on võimalik võlaõigusseaduse

alusel üles öelda, ei oma riigihangete seaduse mõttes tähendust. Viidatud normid ei kaitse juba

olemasolevate ja kehtivate hankelepingute edasist täitmist. Riigihangete seaduse eespool

nimetatud normid on loodud kaitsma võimalike pakkujate huve hankemenetluse läbiviimise

protsessis. Praegusel juhul on kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele tagatud ühetaoline

võimalus osaleda hankemenetluses ja oma pakkumus esitada. Veenev pole arutluskäik, et

kaebaja ei tea kas ja kuidas pakkumus esitada, kui olemas on teise pakkujaga sõlmitud kehtiv

hankeleping. See ei takista kaebajal oma pakkumust esitada. Hankedokumendid sisaldasid

sõlmitava hankelepingu perioodi (vt kohtuotsus, p 2). Kui hankija sõlmib olukorras, kus tal on

sama teenuse osutamiseks juba kehtiv leping olemas, ka teise lepingu, siis see on hankija risk,

14(15)

3-25-4566

et ta peab mõlema lepingu poole ees oma kohustused täitma. Kaebaja huvid ei ulatu

sinnamaani, et ta saaks asuda kaitsma hankija huve, s.h seda, et hankija kasutaks

maksumaksjalt saadud raha säästlikult või otstarbekalt.

4. Teada pole ka see, et hankija ei saa olemasolevat kehtivat eraõiguslikku lepingut

võlaõigusseaduse alusel õiguspäraselt üles öelda. Isegi juhul, kui hankija ei saa olemasolevat

kehtivat hankelepingut võlaõigusseaduse alusel õiguspäraselt üles öelda, siis riigihangete

seaduse normid ei paku kaitset selle eest, et võlaõigusseaduse norme ei asutaks lepingu

täitmise faasis rikkuma lepingu õigusvastase ülesütlemisega.

5. Ei saa välistada neid olukordi, kus hankijal on tarvis sama hanke eseme kohta panna

lepingud nn ühte jalga astuma. Riigihangete norme ei riku see, kui hankija ei pea mõistlikuks

ega otstarbekaks eraldi mitme pakkujaga väikeste erinevate lepingute sõlmimist, mis kehtivad

erinevatel aegadel, pidevalt tuleks korralda uusi hankeid jms. On argumente, mis räägivad ka

selle kasuks, et tervikobjekti puhul on ühe pakkujaga suurema mahuga lepingu sõlmine

otstarbekas ja mõistlik. See aga ei võta üheltki pakkujalt võimalust osaleda uues

hankemenetluses läbipaistvatel ja ühetaolistel tingimustel. Samuti ei kahjusta see kuidagi

konkurentsi toimimist.

15(15)