2-24-2161/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2161

Kohtuasi

Osaühingu Tonybet avaldus T.R-i vastu kohtuotsuse

tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T.R-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Osaühing Tonybet (registrikood 12103082),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martti Peetsalu

ja Gerda Grauberg

Puudutatud isik: T.R (sünniaeg: XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Männik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Osaühingu Tonybet taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse

küsimiseks või alternatiivselt menetluse peatamiseks kuni Malta ja Saksamaa

kohtute poolt Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotluste C-440/23 ja C-530/24

lahendamiseni.

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata T.R-i määruskaebusele lisatud Harju

Maakohtu 31.03.2025 määrus tsiviilasjas nr 2-24-8160. Võtta asja materjalide

juurde Osaühingu Tonybet määruskaebuse vastusele lisatud dokumentaalsed

tõendid.

3. Tühistada Harju Maakohtu 20.03.2025 määrus resolutsiooni punktide 3, 4 ja 5

osas, millega maakohus rahuldas Osaühing Tonybet avalduse, keeldus Austria

Vabariigi kohtuotsuste Bezirksgericht Villach 21.09.2023 kohtulahendi nr

16C199/23d-18.1 ja Bezirksgericht Villach 30.05.2023 kohtlahendi nr 16C199/23d-

12 tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis ning jättis menetlusosaliste

menetluskulud T.R-i kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega jätab Osaühingu Tonybet avalduse rahuldamata, ei keeldu Austria

Vabariigi kohtuotsuste Bezirksgericht Villach 21.09.2023 kohtulahendi nr

16C199/23d-18.1 ja Bezirksgericht Villach 30.05.2023 kohtlahendi nr 16C199/23d-

2-24-2161

12 tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis ning jätab menetlusosaliste

maakohtus kantud menetluskulud Osaühingu Tonybet kanda.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Lahendada avaldus kirjalikus menetluses.

5.2. Jätta rahuldamata Osaühingu Tonybet taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse

küsimiseks.

5.3. Jätta rahuldamata Osaühingu Tonybet avaldus.

5.4. Mitte keelduda Austria Vabariigi kohtuotsuste Bezirksgericht Villach

21.09.2023 kohtulahendi nr 16C199/23d-18.1 ja Bezirksgericht Villach

30.05.2023 kohtlahendi nr 16C199/23d-12 tunnustamisest ja täitmisest Eesti

Vabariigis.

5.5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühingu

Tonybet kanda.

5.6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi

jõustumist.

6. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Osaühingu Tonybet

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu Tonybet (avaldaja, võlgnik) avaldus keelduda

Austria Vabariigi Bezirksgericht Villachi 21.09.2023 kohtulahendi nr 16C199/23d-18.1 ja

30.05.2023 kohtlahendi nr 16C199/23d-12 (edaspidi vaidlustatud Austria kohtulahendid)

tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis. Avaldaja palus menetluskulud jätta T.R-i

(puudutatud isik) kanda.

1.1. Avaldaja väitel alustas kohtutäitur Elin Vilippus puudutatud isiku täitmisavalduse alusel

12.01.2024 täiteasja nr 022/2024/433 täitemenetluse. Täitemenetluse algatamise aluseks on

vaidlustatud Austria kohtulahendid. Täitedokumentide aluseks on puudutatud isiku esitatud

hagiavaldused avaldaja vastu, milles puudutatud isik on tuginenud mh sellele, et kuivõrd

avaldajal puudub Austrias hasartmängu teenuse osutamiseks vajalik tegevusluba, on tema kui

tarbija ja avaldaja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingud tühised, mistõttu on puudutatud

isikul rahaline nõue avaldaja vastu tühiste tehingute alusel tagasitäitmise näol. Avaldaja

vaidlustab Austria kohtulahendite täitmise nende vastuolu tõttu Euroopa Liidu

aluspõhimõtetega (Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) artikkel 56) ja Eesti avaliku korra

põhimõtetega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(uuesti sõnastatud) (edaspidi määrus) artikkel 45 lg 1 p a ja artikkel 46). Avaldaja märkis

kokkuvõtlikult järgmist.

2-24-2161

1.2. Austria kohtulahendid ja nende täitmine riivavad põhjendamatult ELTL artiklis 56

sätestatud kaupade ja teenuste osutamise (ja tarbimise) vabadust. Vaidlusaluste Austria

kohtuotsustega on tunnistatud tühiseks Eestis hasartmängu tegevus- ja korraldusluba omava

äriühingu ja teises liikmesriigis asuva kliendi vahelised lepingud, andes sellega aluse Austrias

Eesti hasartmängukorraldaja poolt pakutavate hasartmängude mängimisel makstud panused

tagasi nõuda. Eesti õigusaktid ei keela Eestis tegevusluba omaval hasartmängukorraldajal

tegutseda teises liikmesriigis. Austria hasartmängumonopol ei võimalda avaldajal Austrias

teenuseid osutada ega avaldaja poolt pakutavaid teenuseid ka tarbida, sest puuduvad

menetlusreeglid vastava loa taotlemiseks. Austria valitsus ise hasartmängusid ei korralda,

kuid annab piiratud arvu kontsessioone erinevate hasartmängude korraldamiseks.

Ettevõtjatele, kes sellisesse kontsessioonisüsteemi ei kuulu, ei ole võimalik Austrias taotleda

hasartmängude korraldamiseks vajalikku luba. Sellisel moel piirab Austria seadusandlus

Euroopa Liidus asutatud ja tegutsevate hasartmängukorraldajate tegutsemist liikmesriigis ning

selliste ettevõtete teenuste kättesaadavust Euroopa Liidu liikmesriigis (Austrias).

Austria hasartmängu korraldamise õigusnormid ei tohiks piirata ebaproportsionaalselt

teenuste vaba kättesaadavuse põhimõtet. Austria kohtu lahendite tunnustamine oleks

vastuolus ka ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste vaba tarbimise põhimõttega. ELTL artikli

56 tuginedes on tarbijal õigus sõlmida lepinguid teises liikmesriigis hasartmängu

korraldamiseks vajalikku luba omava ettevõtjaga.

Austria hasartmängumonopol viitab tugevalt ebaproportsionaalsetele piirangutele, kuivõrd

hasartmängude korraldamine on riigivõimu ainupädevuses ning hasartmängude

korraldamisega kaasnevad tulud kuuluvad riigile. Teenuse vaba kättesaadavuse põhimõtet

silmas pidades oleks võimalik hasartmängude piiranguid rakendada ka ettevõtjaid ja tarbijaid

vähem koormavate meetmetega. Austria hasartmängu korraldamise regulatsioon ei kaitse

rahva tervist. Austria karm poliitika seoses hasartmängudega on pigem seotud riigitulude

maksimeerimisega. Kui hasartmängu korraldamise piirangud oleksid ajendatud rahvatervise

huvidest, oleks mistahes hasartmängu korraldamine terve Austria territooriumil piiratud.

1.3. Austria hasartmängumonopoli seaduslikkust seab kahtluse alla ka eelotsuse küsimise

taotlus kohtuasjas C-440/23.

1.4. Austria kohtuotsuste sundtäitmine kahjustaks ebamõistlikult ka Eesti Vabariigi

Põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust.

1.5. Ka teiste liikmesriikide kohtud on Austria kohtuotsuste täitmisest keeldunud, nt Malta

kohus. Malta kohus ei pidanud Austria hasartmängumonopoli ja sellest tulenevaid piiranguid

proportsionaalseteks. Austria iganenud ja Euroopa Liidu standarditele allajäävat

hasartmängumonopoli on hiljuti kritiseerinud ka Euroopa Hasartmängu Assotsiatsioon

(European Gaming & Betting Association; EGBA), mis oma sellekohases pressiteates

rõhutas, et Austria hasartmängumonopoli reform tuleks läbi viia kiiremas korras.

2. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

2.1. Puudutatud isik viitab, et määruse artikkel 52 sätestab, et ühes liikmesriigis tehtud

kohtuotsus ei kuulu ühelgi juhul taotluse saanud liikmesriigis sisulisele läbivaatamisele.

Seetõttu ei saa Eesti kohtus tõusetuda küsimust sellest, kas Austria kohtu lahend oli

õiguspärane või mitte. Avaliku korra rikkumisele tuginemine on lubatud üksnes juhul, kui

teises osalisriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmisele pööramine kahjustaks lubamatult

2-24-2161

tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorda, riivates mõnda

aluspõhimõtet. Kõik Austria kohtud, sh Austria Ülemkohus, on leidnud, et Austria

hasartmängumonopol on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Kohus on asjas C-

920/193 selgitanud, et seoses Austria hasartmängumonopoliga tuleb ELTL artiklit 56

tõlgendada nii, et see ei välista hasartmänguturu kahekordset korraldussüsteemi. Seega ei riiva

vaidlustatud täitedokumendid mõnda Eesti Vabariigi ülioluliseks peetavat õigusnormi ega

riku Eesti Vabariigi õiguskorras tunnustatud põhiõigust määruse artikkel 45 lg 1 p a

tähenduses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 20.03.2025 määrusega avalduse ja keeldus vaidlustatud Austria

kohtulahendite tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis. Maakohus jättis rahuldamata

avaldaja taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. Kohus jättis menetlusosaliste

menetluskulud puudutatud isiku kanda ja otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

3.1. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab määruse artikkel 39, et liikmesriigis tehtud

kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et

oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Artikkel 46 kohaselt keeldutakse kohtuotsuse

täitmisest selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse artiklis 45 osutatud

alusel. Määruse artikkel 45 lg 1 p a sätestab, et kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse

huvitatud poole taotlusel, kui tunnustamine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi

avaliku korraga. Artiklist 52 tulenevalt ei kuulu ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ühelgi

juhul taotluse saanud liikmesriigis sisulisele läbivaatamisele.

3.2. Puudus vaidlus, et kohtutäitur E. Vilippus on puudutatud isiku täitmisavalduse alusel

12.01.2024 algatanud täitemenetluse täiteasjas nr 022/2024/433. Täitemenetluse algatamise

aluseks on vaidlustatud Austria kohtulahendid. Täitmisel on puudutatud isiku rahaline nõue

avaldaja vastu. Pooled ei vaidle, et viidatud kohtuotsuste aluseks on puudutatud isiku esitatud

hagiavaldused avaldaja vastu, milles puudutatud isik on tuginenud mh sellele, et kuivõrd

avaldajal puudub Austrias hasartmängu teenuse osutamiseks vajalik tegevusluba, on tema kui

tarbija ja avaldaja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingud tühised, mistõttu on puudutatud

isikul rahaline nõue avaldaja vastu tühiste tehingute alusel tagasitäitmise näol.

3.3. Maakohus järeldas, et liidusisese õiguse kontekstis ei ole õigusvastane Austria

kehtestatud kord, millega antakse ettevõtjatele piiratud arv kontsessioone erinevate

hasartmängude korraldamiseks. Euroopa Kohus on märkinud, et liikmesriikide ametivõimude

ülesanne on oma kaalutluspädevust kasutades valida hasart- või rahamängude korraldamise ja

mängimise organiseerimis- ja järelevalve kord nagu riigiga haldusliku kontsessioonilepingu

sõlmimine või teatud mängude korraldamise ja mängimise piiramine selleks nõuetekohase loa

saanud kohtadesse (Anomar jt, C-6/01, p 88, ja Carmen Media Group, C-46/08, p 59).

Hasartmängude piiratud lubamine teatud organisatsioonidele eri- või ainuõiguste andmise või

määramise raames, mis annab võimaluse suunata mängukirg ja mängude korraldamine

kontrollitud raamistikku, võib olla hõlmatud tarbijakaitset ja avaliku korra kaitset puudutavate

üldiste huvidega seonduvate eesmärkide saavutamisega (Läärä, C-124/97, p 37; Zenatti,

C-67/98, p 35 ja Anomar jt, C-6/01, p 74). Samas tähendab piiratud kontsessioonide jagamine

olulist ELTL artikkel 56 riivet.

3.4. Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriikide kehtestatud piirangud peavad olema

taotletava eesmärgi täitmise tagamiseks sobivad ega tohi minna kaugemale sellest, mis on

2-24-2161

selle eesmärgi saavutamiseks vajalik. Euroopa Kohus on leidnud, et see poliitika võib olla

kooskõlas nii eesmärgiga takistada hasartmängude ärakasutamist kuritegelikel või pettuslikel

ajenditel kui ka eesmärgiga ennetada hasartmängudega seotud liigsele kulutamisele õhutamist

ja võidelda mängusõltuvuse vastu, juhtides tarbijad loa alusel tegutseva ettevõtja pakkumiste

juurde, mis peaks olema kaitstud kriminaalse elemendi eest ning ühtlasi olema välja töötatud

nii, et kaitsta tarbijaid parimal võimalikul viisil liigse kulutamise ja mängusõltuvuse eest

(Stoß jt, C-316/07, C-358/07–C-360/07, C-409/07 ja C-410/07, p-id 101 ja 102, ning Zeturf,

C-212/08, p 67).

3.5. Avaldaja on esile toonud, et Austrias on online hasartmängude vallas kontsessioon üksnes

Casinos Austria AG-l. Sellest tulenevalt võib pidada paikapidavaks ka avaldaja väidet, et tal

sisuliselt puudub võimalus Austrias vajaminevat litsentsi hankida.

3.6. Maakohus leidis, et puuduvad mistahes põhjendused või ülekaalukas üldine huvi, mis

õigustaks ELTL artikkel 56 sedavõrd intensiivset riivet Austrias kehtiva hasartmängu

korralduse raames. Austria hasartmängumonopol, eelistades vaid üksikuid (ühte-kahte)

kohalikku teenusepakkujat, välistab sisuliselt teiste hasartmängude valdkonnas tegutsevate

siseriiklike ja liikmesriikide ettevõtete võimaluse vajaminevad litsentsid hankida. Selliselt

diskrimineeritakse teistest liikmesriikidest pärinevaid teenusepakkujaid (sh avaldajat). Austria

võimalik soov monopoli praegusel viisil kehtestamisega vähendada õnnemängudest tulenevat

rahva tervist ja avalikku korda kahjustavat mõju ei ole proportsionaalne. Ka liikmesriikidest

pärinevad teenusepakkujad saab tõhusalt allutada kohalikule riiklikule järelevalvele, mida

kinnitab mitmete teiste liikmesriikide (nt Rootsi ja Eesti) võrdlemisi pikaajaline praktika

nimetatud valdkonnas. Seega riivab Austria hasartmängumonopol ning selle korraldusest

lähtuvalt tehtud vaidlusaluste kohtuotsuste täitmine Eesti Vabariigis ebaproportsionaalselt

ELTL artiklis 56 sätestatud kaupade ja teenuste osutamise (ja tarbimise) vabadust.

3.7. Puudub vaidlus, et avaldaja on tuluteenimise eesmärgil tegev ettevõtluses, mistõttu

laieneb talle ka Põhisseaduse § 31 kohane ettevõtlusvabaduse regulatsioon ja põhimõtted.

3.7.1. Maakohus nõustus avaldajaga, et vaidlusaluste Austria otsuste täitmine kahjustab

ebamõistlikult Põhiseaduse §-s 31 sätestatud avaldaja ettevõtlusvabadust. Eesti Vabariigis

kehtib hasartmängu korraldajatele loakohustus, mis ei diskrimineeri ettevõtjaid sõltuvalt

nende päritolust, samuti on sätestatud selged kriteeriumid lubade taotlemiseks – st lube saavad

hankida kõik ettevõtjad, kes suudavad tegevuse viia kooskõlla valdkonda reguleerivate

normidega. Seega on Põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus

hasartmänguvalduskonnas piiratud eelkõige hasartmänguseaduses (HasMS) sätestatud

regulatsioonidega. Kokkuvõttes on kehtestatud loakohustus, mis ei diskrimineeri ettevõtjaid

sõltuvalt nende päritolust, samuti on sätestatud selged kriteeriumid lubade taotlemiseks.

Kohtu hinnangul sisustavad eelviidatud seadused ja nendest tulenevad põhimõtted Eesti

avaliku korra kriteeriumi määruse art 45 lg 1 p a mõttes.

3.8. Kuna avaldus kuulus rahuldamisele, siia jättis kohus menetlusosaliste menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

2-24-2161

4.1. Puudutatud isiku väitel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse ja materiaalõiguse

norme.

4.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et vaidluse lahendamisel omavad tähtsust nii siseriiklik kui

ka liiduülene õiguslik regulatsioon. Kohus sai ja pidi asja lahendamisel kohaldama vaid

Euroopa Liidu õigust. Eesti Põhiseadus ei saa kehtida väljaspool Eesti piire Austrias tehtud

Austria kohtuotsusele, isegi kui üheks selle kohtuasja pooleks oli avaldaja, mis on Eestis

asutatud äriühing.

4.3. Kohus oleks saanud keelduda kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest kui kohtuotsuse

täitmine Eesti Vabariigis tooks kaasa hartas tunnustatud põhiõiguse ilmselge rikkumise (Real

Madrid Club de Fútbol and AE v EE and Société Éditrice du Monde SA C-633/22, p 44).

Vaidlustatud määruses ei ole mistahes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli rikkumisele

viidatud. Kõigil muudel juhtudel oleks pidanud kohus jätma avalduse rahuldamata.

4.4. Vaidlusaluste kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine ei ole vastuolus Euroopa Liidu

õigusega.

4.5. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on maakohtu viidatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-ga

31 sarnane säte vaid artikkel 16, mis sätestab, et ettevõtlusvabadust tunnustatakse liidu õiguse

ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt. Maakohus on õigesti kinnitanud, et liidusisese

õiguse kontekstis ei ole õigusvastane Austrias kehtestatud kord, kus ettevõtjatele antakse

piiratud arv kontsessioone erinevate hasartmängude korraldamiseks. Kõik Austria kohtud, sh

Austria Ülemkohus, on leidnud, et Austria hasartmänguseadus on kooskõlas Euroopa Liidu

õigusega. Ka Euroopa Kohus on kohtuasjas C-920/192 punktis 53 seoses Austria

hasartmänguseadusega selgitanud, et ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et see ei välista

hasartmänguturu kahekordset korraldussüsteemi. Seega ei ole võimalik käesoleva vaidluse

lahendamisel jõuda järelduseni, et vaidlustatud täitedokumendid riivaks mõnda Eesti

Vabariigi ülioluliseks peetavat õigusnormi või rikuks Eesti Vabariigi õiguskorras tunnustatud

põhiõigust määruse artikkel 45 lg 1 p a mõttes.

4.6. Isegi kui kohus peaks asja lahendamisel kohaldama Eesti õigust, millega puudutatud isik

ei nõustu, on ka Eesti õiguse alusel ettevõtlusvabadus lihtsa seadusereservatsiooniga tagatud

põhiõigus, mida võib piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole Põhiseadusega vastuolus. Seetõttu

oleks ka Eesti Vabariigi Põhiseadusega kooskõlas Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olev

Austria õiguse alusel ette nähtud hasart- või rahamängude korraldamise ja mängimise

organiseerimis- ja järelevalve kord ehk riigiga haldusliku kontsessioonlepingu sõlmimine või

teatud mängude korraldamise ja mängimise piiramine selleks nõuetekohase loa saanud

kohtadesse, mis annab võimaluse suunata mängukirg ja mängude korraldamine kontrollitud

raamistikku tarbijakaitse ja avaliku korra kaitset puudutavate eesmärkide saavutamiseks.

4.7. Maakohus ei ole selgitanud ega saagi selgitada, kuidas väidetavalt Austrias kehtib

hasartmängumonopol, mis sisuliselt välistab olemasolevate kontsessioonide kõrvale uute

kontsessioonide väljastamise ja kuidas see erineb Eestis kehtivast loakohustusest, mis

väidetavalt ei diskrimineeri ettevõtjaid sõltuvalt nende päritolust. Vaidluse all ei ole see, et

Eestis (nii nagu Austrias) peab sõltumata päritolust omama hasartmängude korraldaja selleks

vajalikke lubasid. Maakohus ei ole selgitanud ega saagi selgitada, kuidas Austris väidetavalt

eelistatakse lubade andmisel vaid üksikuid (ühte-kahte) kohalikku teenusepakkujat.

2-24-2161

4.8. Kuigi Austrias on riigil monopol organiseerimaks hasartmängude korraldamist (nii nagu

Eestis on vastavalt HasMS § 16 lg 3 õigus anda hasartmängude korraldamise tegevusluba

Maksu- ja Tolliametil), siis selle monopoli alusel saab riik anda litsentse hasartmängude

korraldamiseks vastavalt seaduses sätestatud protseduurireeglitele (GSpG § 3 ja § 14). Kuigi

on tõsi, et hetkel on Austrias olemas vaid üks litsents, oleks avaldaja saanud varem litsentsi

taotleda ning juhul, kui litsentsi ei oleks antud, oleks avaldajal olnud võimalus kasutada

õiguskaitsevahendeid Austria kohtutes. Seega ei ole avaldajal lubatud ilma litsentsita

hasartmänge Austrias pakkuda. Avaldajal on õigus taotleda litsentsi Austrias uuesti 2027. a-l.

Austria GSpG § § 14 lg 3 sätestab selgesõnaliselt, et litsentsi taotlusi võivad esitada

ettevõtted, mis asuvad EL-i liikmesriigis, mis tähendab, et kõikide EL liikmesriikide

ettevõtteid koheldakse litsentside andmisel võrdselt. Seetõttu põhinevad maakohtu järelduses

valel arusaamal olukorrast Austrias.

4.9. Maakohus eksis menetluskulude jaotamise otsustamisel. Menetluskulud tulnuks TsMS §

172 lg-te 1 ja 2 alusel jätta sõltumata avalduse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest

avaldaja kanda. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja

ebamõistlik.

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada resolutsiooni punktide 3, 4 ja 5 osas, millega maakohus rahuldas avaldaja avalduse,

keeldus vaidlustatud Austria kohtulahendite tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis ning

jättis menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja avalduse rahuldamata, ei keeldu

vaidlustatud Austria kohtulahendite tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis ning jätab

menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

8. Ringkonnakohus otsustab esmalt määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise.

Avaldaja esitas määruskaebuse vastusega Saksa kohtu 25.07.2024 põhjendused seoses

eelotsuse taotlusega nr C-530/24 ja selle dokumendi eestikeelse tõlke. Ringkonnakohus võtab

avaldaja esitatud dokumentaalsed tõendid TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde.

Puudutatud isik esitas tõendina Harju Maakohtu 31.03.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-24-8160.

Ringkonnakohus jätab viidatud Harju Maakohtu määruse tõendina asja juurde võtmata, kuna

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tegemist jõustumata kohtulahendiga, mille osas on

esitatud määruskaebus ringkonnakohtule.

9. Avaldaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus

märkis õigesti, et Euroopa Kohus on vaidlusaluse teema osas mitmeid seisukohti avaldanud.

Eelotsuse küsimine ei ole seetõttu asja lahendamiseks vajalik. Samuti ei ole vajalik menetluse

peatamine.

10. Vaidlus puudub, et kohtutäitur on täiteasjas nr 022/2024/433 alustanud avaldaja suhtes

täitemenetluse. Täitedokumentideks on TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt vaidlustatud Austria

2-24-2161

kohtulahendid. Avaldaja pöördus avaldusega Harju Maakohtusse määruse artikkel 45 lg 1 p a

alusel viidatud Austria kohtulahendite tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks Eesti

Vabariigis. Maakohus rahuldas avaldaja avalduse ja keeldus Austria kohtu lahendite

tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis määruse artikkel 45 lg 1 p a alusel, järeldades, et

vaidlusaluste Austria kohtuotsuste täitmine on vastuolus Eesti avaliku korraga, sest see riivab

lubamatult ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabadust ja Põhiseaduse §-is 31

sätestatud ettevõtlusvabadust. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on tõlgendanud

ebaõigesti Euroopa Liidu õigust, mis annab aluse maakohtu määruse tühistamiseks avaldaja

avalduse rahuldamise osas ning sellest tulenevalt ka menetlusosaliste maakohtus kantud

menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et vaidluse

lahendamisel omab tähtsust nii siseriiklik kui ka Euroopa Liidu ülene õiguslik regulatsioon.

Liikmesriigi kohus peab nimelt tagama sama tõhusalt nii riigisisese õiguskorraga antud

õiguste kui ka liidu õiguskorraga antud õiguste kaitse (vaidlustatud määruse p 23 viidatud

Euroopa liidu kohtupraktika).

11. Maakohus leidis põhjendatult, et kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest määruse artikkel

45 lg 1 p-s a sätestatud alusel saab keelduda üksnes erandlikel asjaoludel ning tegemist peab

olema liikmesriigi või liidu õiguskorra olulise õigusnormi ilmse rikkumisega (vt ka EKo

07.09.2023, C-590/21, p 35).

12. Kolleegium on erinevalt maakohtust seisukohal, et Austria hasartmängumonopoli

regulatsioonist tulenevad piirangud ei riiva ebaproportsionaalselt ELTL artiklis 56 sätestatud

kaupade ja teenuste osutamise vabadust (ja seeläbi ka Põhiseaduse §-s 31) ning Austria kohtu

otsus ei ole vastuolus määruse artikkel 45 lg 1 p-s a viidatud avaliku korra põhimõttega.

12.1. Kaupade ja teenuste osutamise vabadus ELTL artikkel 56 mõistes ning

ettevõtlusvabadus Põhiseaduse § 31 mõistes ei ole sellised absoluutsed õigused, mida

liikmesriik ei saaks vajadusel piirata. Näiteks on Riigikohus selgitanud, et Eesti Vabariigi

Põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus,

seadusandjal on võimalik seada ettevõtlusega tegelemisele piiranguid ja piirangute

kehtestamiseks piisab mõistlikust põhjusest (vt nt RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 116).

Ettevõtlusvabadus nõuab küll hüvega arvestamist, kuid ei välista selle hüve riivamist

kaalukate põhjenduste olemasolul. Ettevõtlusvabadust võib piirata näiteks tarbijate või tervise

kaitseks (vt Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2020), § 11 p 5, § 31 p-d

26 ja 28). Samuti võivad liikmesriikide siseriiklikud normid vajadusel sätestada piiranguid

ELTL artiklis 56 sätestatud õigusele. Euroopa Kohus on seonduvalt hasartmängudega pidanud

ELTL artiklis 56 sätestatud õiguse põhjendatud piiranguks nt eesmärki kaitsta tarbijaid ning

pettuste ja kodanike mängimisega seonduvale liigsele kulutamisele õhutamise ärahoidmine

(C-390/12, p 41 ja C-46/08, p 55 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti viitas maakohus

asjakohaselt Euroopa Kohtu seisukohale, et liikmesriigid on tulenevalt oma väärtusskaalast

vabad määrama kindlaks oma hasartmängupoliitika eesmärgid ja vajaduse korral täpselt

määratlema soovitud kaitsetaseme. Proportsionaalseks piirangute kehtestamise eesmärgiks

võib pidada näiteks eesmärki võidelda pettuste ja kuritegevuse vastu (EKo 08.09.2007, C-

42/07, p-d 55-59). Ka viidatud kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus liikmesriik oli andnud

ainuõiguse hasartmängude korraldamiseks ainult ühele ettevõttele ning Euroopa Kohus pidas

liikmesriigi poolt kehtestatud piiranguid soovitud eesmärgi tagamisel proportsionaalseks.

12.2. Austria kohus on siinses asjas täitedokumendina esitatud kohtulahendis viidanud Austria

hasartmängupoliitika eesmärkidele, milleks mh on mängijate kaitse, hasartmängusõltuvuse

vastane võitlus ja kuritegevuse ennetamine (dtl 24). Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikas

2-24-2161

väljendatud seisukohtadest saab selliseid piiranguid pidada proportsionaalseteks (EKo

30.04.2014, C-390/12 p 42). Arvestades piirangute eesmärki, liikmesriikide vabadust

vastavate regulatsioonide kehtestamisel ja Euroopa Kohtu praktikat hasartmängu

regulatsioonide osas, ei saa Austrias kehtivaid piiranguid pidada ebaproportsionaalseteks.

Sellest tulenevalt ei ole vaidlustatud Austria kohtulahendite täitmine Eestis määruse artikkel

45 lg 1 p a mõistes avaliku korraga vastuolus. Avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Puudutatud isik on vaidlustanud ka maakohtu menetluskulude jaotuse. Kolleegium on

seisukohal, et seoses avalduse rahuldamata jätmisega on põhjendatud menetlusosaliste

maakohtus kantud menetluskulude jätmine TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

14. Määruskaebemenetluse kulud tuleb määruskaebuse rahuldamise tõttu samuti TsMS § 171

lg 1 ja ka § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Kuna ringkonnakohus muudab

menetluskulude jaotust, siis määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus

menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)