3-25-67/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-67

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17. detsembri 2024. a

relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja

Asja läbivaatamine

Istungimenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. aprillil 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 2022. aastal X-ile relvaloa nr DL10016278

õigusega omada sileraudset püssi, vintraudset püssi ja revolvrit.

2. PPA Lõuna prefektuur tunnistas 17. detsembri 2024. a otsusega nr 4.2-1/10745-2

relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 alusel X relvaloa nr DL10016278 kehtetuks ning kohustas

3-25-67

teda RelvS § 44 lg 6 alusel võõrandama või alustama tema nimele registreeritud relvade ja

laskemoona võõrandamist kolme kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemisest.

Otsuse kohaselt ei ole X piisavalt usaldusväärne omama tulirelvi ja relvaluba, sest tal on

pikemat aega olnud alkoholi liigtarvitamise probleem ning ta võib seetõttu oma käitumisega

ohustada teiste isikute turvalisust. X oli 27. novembril 2024 avalikus kohas raskes

alkoholijoobes, ta ei reageerinud ajas ega ruumis. Politsei toimetas ta kainenemisele ning

tervisliku seisundi hindamiseks haiglasse. Tegemist polnud ühekordse juhtumiga. Sarnane

sündmus leidis aset 27. detsembril 2022 ning tookord peatas PPA X relvaloa kehtivuse

pooleks aastaks, s.o kuni 31. juulini 2023. Relvaloa kehtivuse peatamine ei avaldanud tema

eluviiside muutmisele mõju. Joobeseisundi puhul halveneb isiku võime hoida oma käitumist

kontrolli all, mistõttu suureneb oht võtta konfliktide lahendamiseks kasutusele tulirelv ja luua

sellega ohtlik olukord teiste isikute elule või tervisele. Mõeldamatu on võimaldada tulirelva

omamist isikule, kes ei suuda pärast alkoholi tarvitamist oma käitumist kontrollida.

3. X esitas 9. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub PPA 17. detsembri

2024. a otsuse tühistada.

4. Kohus võttis kaebuse 10. jaanuari 2025. a määrusega menetlusse.

5. PPA esitas 10. veebruaril 2025 vastuse kaebusele. Vastustaja palub jätta kaebuse

rahuldamata.

6. Asjas toimus 27. veebruaril 2026 istung.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja on põhjendanud kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

7.1. PPA ei järginud uurimispõhimõtet ning ületas kaalutlusõiguse piire. PPA tugines otsuse

tegemisel üksnes 27. detsembri 2022. a ja 27. novembri 2024. a juhtumitele, kuid ei

selgitanud välja kaebaja isikuomadusi ega kogunud nende kohta tõendeid. Kaebaja on sobilik

relva omama: ta on rahumeelne isik, talle ei meeldi vägivald, ta on olnud aastaid aktiivne

jahimees ning teda pole relvadega seotud asjaoludel karistatud. Ta on aastaid mänginud

käsipallimeeskonnas, viimasel paaril aastal on ta renoveerinud vana talukohta, ta käib vabal

ajal abis sõpradel ning hoiab oma vanemaid ja lähedasi. Kaebajal on vastutustunne nii enda

kui ka teiste ühiskonnaliikmete suhtes ja ta on võimeline oma tegevust kontrollima.

7.2. 27. detsembri 2022. a juhtumil puudub seos nii relvaloa omamisega kui ka 27. novembri

2024. a juhtumiga. Kaebaja kahetseb 27. novembri 2024. a juhtumit, vabandab selle pärast,

vähendab alkoholi tarbimist ning kinnitab, et midagi seesugust enam ei juhtu.

8. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

8.1. Vastustaja ei heida kaebajale kui relvaomanikule ette alkoholi tarvitamist, vaid näeb ohtu

selles, et kaebaja on viinud ennast alkoholi tarvitades korduvalt seisundisse, kus ta ei

orienteeru ajas ega ruumis, tal on mälukaotus ning tugevad häired koordinatsioonis ja kõnes.

Sellises seisundis isiku mistahes kokkupuude relvadega kujutab tõsist ohtu nii isiku enda kui

ka teiste isikute elule ja tervisele. Ei ole põhjendatud jääda ootama kaebaja järjekordset

sarnast käitumist.

2(6)

3-25-67

8.2. Kaebaja väited teda positiivselt iseloomustavate asjaolude kohta ei ole vaidlustatud otsuse

aluseks olevast kahest juhtumist kaalukamad. Kaebuses esitatud kahetsus ja lubadus

vähendada alkoholi tarvitamist ei ole kuigi veenvad, sest relvaloa kehtivuse peatamine

kaebaja käitumist ei mõjutanud. Relvaloast ilmajäämine ei pruugi olla kaebaja jaoks lõplik.

PPA saab anda kaebajale uuesti relvaloa, kui ta muudab oma eluviisi ja ei esine muid relvaloa

andmisest keeldumise aluseid.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidlus on eelkõige selle üle, kas PPA tunnistas kaebaja relvaloa õiguspäraselt kehtetuks.

Vaidluse ese hõlmab ka relvade ja laskemoona võõrandamiseks kohustamist, kuid selle

kohustuse õiguspärasust ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud.

10. PPA tunnistas kaebaja relvaloa kehtetuks RelvS § 43 lg 31 alusel. Nimetatud sätte kohaselt

võib PPA tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust

ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama.

11. PPA tunnistas kaebaja relvaloa kehtetuks põhjusel, et PPA hinnangul võib kaebaja

alkoholi liigtarvitamise tõttu ohustada oma käitumisega teiste isikute turvalisust. PPA tugines

otsuse tegemisel kahele intsidendile. Neist esimene toimus 27. detsembril 2022 ning teine 27.

novembril 2024.

PPA 17. detsembri 2024. a otsuse kohaselt oli kaebaja 27. detsembril 2022 raskes

alkoholijoobes, ta ei reageerinud ajas ega ruumis ning ta toimetati kainenemisele. Nimetatud

intsidendi tõttu otsustas PPA 31. jaanuari 2023. a otsusega kaebaja relvaloa kehtivuse pooleks

aastaks peatada. PPA 31. jaanuari 2023. a otsusest nähtuvalt viibis kaebaja 27. detsembril

2022 kaassõitjana mootorsõidukis, mille juht, kes oli samuti alkoholijoobes, põhjustas

liiklusõnnetuse. PPA pidas põhjendatuks piirduda esialgu vähemintensiivsema meetmega ja

anda kaebajale võimalus muuta oma käitumist alkoholi tarbimisel (dtl 38–41).

PPA 17. detsembri 2024. a otsuses on kajastatud 27. novembri 2024. a intsidenti järgmiselt.

Kaebaja viibis avalikus kohas joobeseisundis: tema kõne oli arusaamatu, koordinatsioon väga

häiritud, reaktsioonikiirus väga aeglane, tal puudus aja-, isiku- ja kohataju, esines silmade

punetus, ta ei mäletanud viimast 24 tundi ning tema käitumine oli ründav ja ärritunud.

Kaebaja oli ennast vigastanud – tal oli peas suur muhk. Kuna esines alajahtumise oht, oht

sattuda kuriteo ohvriks ja oht lähedastele, toimetati kaebaja kainenemisele ja tervisliku

seisundi hindamiseks erakorralise meditsiini osakonda.

12. Kaebaja ei ole vastu vaielnud PPA väidetele, et ta oli 27. detsembril 2022 ja 27. novembril

2024 raskes alkoholijoobes. PPA piirkonnapolitseiniku 12. detsembri 2024. a

relvahoiutingimuste kontrolli protokollist nähtuvalt selgitas kaebaja piirkonnapolitseinikule,

et ta tarbis 27. novembril 2024 alkoholi liiga palju ning kõiki sündmusi ta ei mäleta – pilt tuli

ette haiglas (dtl 37). Kuna kaebaja on kaebuses lubanud, et ta vähendab alkoholi tarbimist,

võib mõista, et kaebaja möönab alkoholi liigtarvitamise probleemi olemasolu.

Siiski väidab kaebaja, et tema kaebaja eluviis on relva omamiseks sobilik: ta on rahumeelne

inimene, talle ei meeldi vägivald, ta on olnud aastaid aktiivne jahimees ja käsipallur, tal pole

relvadega seoses karistusi, ta remondib vana talukohta, hoiab oma vanemaid ja lähedasi ning

abistab sõpru.

3(6)

3-25-67

13. Kuigi kaebaja ei ole esitanud oma väidete kohta tõendeid, puudub kohtul alus kaebaja

esile toodud ja teda positiivselt kirjeldavate omaduste ja tegevuste osas kahelda. Ka PPA ei

ole väitnud vastupidist. Siiski ei nõustu kohus kaebaja väitega, et PPA rikkus tema

isiksuseomadusi välja selgitamata jättes uurimiskohustust. RelvS § 43 lg 31 kohaldamisel on

vaja tuvastada, kas relvaloa omaja ohustab oma eluviisi või käitumise tõttu enda või teise

isiku turvalisust. Seda tehes tuleb PPA-l arvesse võtta nii isiku isikuomadusi kui ka tema

käitumist, kuid RelvS § 43 lg 31 kohaldamiseks ei ole vaja isiku kõiki isiksuseomadusi välja

selgitada. Kui isiku toime pandud teod annavad tunnistust tema enda või teise isiku turvalisust

ohustavast eluviisist või käitumisest, ei muuda tema positiivsed iseloomuomadused ega

käitumine muudes olukordades ohtu olematuks.

14. Kohtu hinnangul asus PPA vaidlustatud otsuses põhjendatult seisukohale, et kaebaja

ohustab oma eluviisi tõttu enda ja teiste isikute turvalisust.

Ohu hindamisel teeb PPA tõendatud asjaolude põhjal prognoosi inimese käitumise kohta

tulevikus. Relvaloa kehtetuks tunnistamise eeldusena pole nõutav, et isik oleks

korrarikkumise toime pannud. Nii nagu relvaloa andmisel, peab PPA ka relvaluba omava

isiku osas aset leidnud sündmuste põhjal prognoosima, kas isik võib käituda viisil, mis

ohustab teda ennast või teisi isikuid (vt RelvS § 36 lg 4 p 3, § 43 lg 1 p 2 1 ja § 43 lg 31).

Prognoosotsust tehes võib PPA arvesse võtta kõiki isikuga seotud sündmusi, sõltumata nende

toimumise ajast (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-23-1065, p 12). RelvS

§ 43 lg 31 kohaldamiseks ei ole nõutav, et isikule etteheidetav käitumine oleks seotud relva

omamise, kasutamise või hoiustamisega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr

3-22-1539, p 14).

PPA asus 17. detsembri 2024. a otsuses 27. novembri 2024. a intsidendile tuginedes

seisukohale, et kaebaja jätkas pärast 27. detsembri 2022. a intsidenti alkoholi mõõdutundetut

tarbimist. Kaebaja ei ole oma väidete ega tõenditega eeltoodud järeldust ümber lükanud. 27.

novembri 2024. a intsidenti kajastav video kinnitab, et kaebaja oli tol õhtul raskes

alkoholijoobes (dtl 35). Videost nähtuvalt oli kaebajal otsa ees suur muhk ning ta ei suutnud

ilma kõrvalise abita jalul püsida. Juuresolevad isikud kirjeldasid, et kaebaja oli äsja selili

kukkunud ning ta oli mõned minutid varem end peaga vastu aeda peksnud ning liiklusmärgi

maha lükanud (dtl 35).

Nimetatud asjaolud ei jäta kahtlust, et kaebaja ei ole suutnud alkoholi tarbimisel piiri pidada

ning ta seadis 27. novembril 2024 alkoholi ülemäärases koguses tarvitamisega oma tervise

ohtu. Kuna kaebaja oli olnud alkoholi ületarbimise tõttu sarnases olukorras ka 27. detsembril

2022, oli PPA-l alus asuda seisukohale, et selline käitumine on muutunud kaebajale omaseks.

PPA võttis põhjendatult arvesse sedagi, et kaebaja jätkas alkoholi liigtarvitamisega hoolimata

asjaolust, et PPA oli varem samal põhjusel tema relvaloa kehtivuse peatanud. Kaebajale pidi

olema PPA 31. jaanuari 2023. a otsuse põhjal mõistetav, et kui ka jätkab alkoholi

liigtarvitamist, võib PPA ta relvaloa kehtetuks tunnistada.

15. PPA-l oli eeltoodud intsidentide tõttu alust pidada tõenäoliseks, et kaebaja viib end

alkoholi tarvitades seisundisse, kus ta ei suuda alkoholijoobe tõttu ajas ja ruumis orienteeruda.

Sellises olukorras on inimese käitumine ettearvamatu ka juhul, kui ta ei muutu tugevas

joobeseisundis konfliktseks. Olukorras, kus isik ei suuda oma käitumist kontrollida, võib ta

kasutada relva ilma tegeliku vajaduseta ja tekitada seeläbi endale või teisele isikule

tervisekahjustuse või põhjustada surma. Kuna kaebaja viis end alkoholi mõõdutundetu

tarbimisega korduvalt abitusse olukorda, nõustub kohus PPA hinnanguga, et kaebaja

4(6)

3-25-67

alkoholitarbimise eluviis ohustab tema enda ja teiste isikute turvalisust ning seetõttu on ta

sobimatu relva omama.

16. Kaebaja märkis istungil, et PPA on olnud hinnangute andmisel ebatäpne. Kaebaja väitel ei

olnud ta 27. novembri 2024. a intsidendi käigus kellelegi ohtlik ning ta polnud ka vägivaldne.

Samuti ei paigutatud teda kainestusmajja.

Kohus nõustub kaebajaga, et tema kohta pole teada asjaolusid, mis osutaksid tema

vägivaldsusele – seda pole PPA ka väitnud. Kohus lisab selgitavalt, et ainuüksi kaebaja

kainenema toimetamise protokollis lahtritesse „ründav“ ja „ärritumine“ märgitud ristikeste

põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et kaebaja oleks olnud 27. novembril 2024 ründav või

ärritunud (dtl 33). Videost on näha, et kaebaja allus kõigile suunistele rahumeelselt ja järgis

neid niivõrd, kuivõrd tema seisund seda võimaldas (dtl 35). Saab pidada usutavaks, et kui

kaebaja oleks olnud kainenemisele paigutamise käigus kellegi suhtes ründav või ärritunud,

oleks PPA esitanud vaidlustatud otsuses toimunu kohta täpsema kirjelduse. Ka istungil ei

väitnud vastustaja esindaja, et kaebaja oleks olnud 27. novembri 2024. a õhtul ründav või

ärritunud (istungi protokoll, 00:18:45). Kohtu hinnangul oleks kaebajast lähtuv oht tema

konfliktsuse korral olnud suurem, kuid sellele osutavate asjaolude puudumine ei muuda siiski

kaebajast lähtuvat ohtu olematuks.

Võttes arvesse, et kaebaja viibis kainenema toimetamise protokolli kohaselt kainenemisel

väga lühikest aega (tõenäoliselt kl 18:10–18:41 pärast haiglast naasmist), peab kohus

usutavaks ka kaebaja väidet, et teda ei paigutatud eraldi kambrisse kainenema. Samuti ei pea

kohus usutavaks PPA otsuses märgitut, et kaebajat ähvardas 27. novembri 2024. a õhtul

alajahtumise oht või oht sattuda kuriteo ohvriks – video kinnitab, et kaebaja elukaaslane oli

valmis teda autoga koju viima (dtl 35).

17. Kaebaja väitel on tema relvaloa kehtetuks tunnistamine ebaproportsionaalselt range

meede.

RelvS § 43 lg 31 on kaalutlusõigust sisaldav norm. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse

teostamise üle on piiratud (HKMS § 158 lg 3) – kohus kontrollib kaalutlusreeglite järgimist,

kuid ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani asemel. Kohtupraktikas on leitud, et PPA-l ei ole

RelvS § 43 lg 31 kohaldamisel ulatuslikku kaalutlusruumi: kui PPA-l on tekkinud asjaolude

pinnalt veendumus, et isik on sobimatu relva omama, siis on raske näha asjaolusid, mis

saaksid õigustada relvaloa kehtetuks tunnistamata jätmist (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus

haldusasjas nr 3-20-2002, p 13).

Kohtu hinnangul teostas PPA kaalutlusõigust õiguspäraselt. Asja materjalidest ei nähtu, et

PPA oleks lähtunud otsuse tegemisel asjakohatutest kaalutlustest või jätnud olulised asjaolud

kaalumisel arvesse võtmata. Kaebaja ei ole väitnud, et relvaloa kehtetuks tunnistamine tooks

talle kaasa raskeid tagajärgi. Relvaloa kehtetuks tunnistamine riivab küll kaebaja õigust

vabale eneseteostusele (põhiseaduse (PS) § 19 lg 1) ning relvaloa kehtetuks tunnistamisega

kaasnev kohustus relvad võõrandada riivab tema omandiõigust (PS § 32 lg 1), kuid avalik

huvi kaitsta nii kaebaja kui teiste isikute elu ja tervist ning avalikku korda on kaebaja

õigustest kaalukam.

18. Relvaloa kehtetuks tunnistamise tõttu kohustas vastustaja kaebajat RelvS § 44 lg 6 alusel

õiguspäraselt võõrandama või alustama tema nimele registreeritud relvade ja laskemoona

võõrandamist kolme kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemisest.

5(6)

3-25-67

19. Küll aga ei olnud kaebaja ärakuulamine enne PPA 19. detsembri 2024. a otsuse tegemist

nõuetekohane.

PPA 19. detsembri 2024. a otsuses on märgitud, et PPA andis kaebajale enne otsuse tegemist

võimaluse esitada omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid. Otsuses on refereeritud kaebaja 12.

detsembri 2024. a e-kirja (dtl 53). Vastustaja esindaja selgitas istungil, et PPA käsitas seda

kirja kaebaja ärakuulamisena (istungi protokoll, 00:30:23).

Asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks pärast 27. novembri 2024. a intsidenti teavitanud

kaebajat relvaloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest. Kaebaja väitel teavitas

piirkonnapolitseinik teda 12. detsembril 2024, et tuleb relvakappi kontrollima, kuid tegelikult

tuli relvi ära võtma ega selgitanud kaebajale, et tema relvaluba võetakse ära (istungi protokoll,

00:10:09, 00:24:37 ja 00:28:37). Piirkonnapolitseiniku 12. detsembri 2024. a

relvahoiutingimuste kontrolli protokollist ei nähtu, et piirkonnapolitseinik oleks kaebajale

kontrolli käigus selgitanud, et tema relvaluba võidakse kehtetuks tunnistada (dtl 36). Ainuüksi

kaebaja 12. detsembri 2024. a e-kiri ei osuta kaebaja ärakuulamisele, sest kaebajale ei pidanud

a relvade hoiulevõtmise põhjal olema arusaadav, et PPA kavatseb relvaloa kehtetuks

tunnistada. Seega ei andnud vastustaja kaebajale haldusmenetluses võimalust täpsustada 27.

detsembri 2022. a ja 27. novembri 2024. a intsidentide asjaolusid ning esitada oma

vastuväiteid. See minetus võib olla üheks põhjuseks, miks kaebaja tajub PPA otsust

ülekohtusena ning otsustas oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Kohtu hinnangul ei osuta asja materjalides siiski ükski asjaolu sellele, et

ärakuulamiskohustuse rikkumine võis mõjutada PPA 19. detsembri 2024. a otsuse sisulist

õiguspärasust. Seepärast ei tingi eeltoodud menetluslik viga vaidlusaluse otsuse tühistamist

(haldusmenetluse seaduse § 58).

20. Eeltoodust tulenevalt on PPA 17. detsembri 2024. a otsus nr 4.2-1/10745-2 õiguspärane

ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Kohus selgitab kaebajale, et tema relvaloa kehtetuks tunnistamine ei välista võimalust saada

tulevikus uus relvaluba. Sellele võimalusele on osutanud vastuses kaebusele ka vastustaja (dtl

28). Asjaolud, et kaebaja on tunnistanud alkoholi liigtarvitamisest tingitud probleemi ning ta

on väljendanud toimunu suhtes kahetsust (istungi protokoll, 00:10:09 ja 00:16:53), annavad

lootust, et kaebaja suudab oma eluviisi soodsas suunas muuta.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta

andmeid esitanud. Seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1

alusel tema enda kanda.

22. Kohus asendab otsuse avaldamisel kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

6(6)