2-24-17994/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17994

Tsiviilasi

Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) hagi Xxxx OÜ

(registrikood xxxx, asukoht Xxxx) ja K P (P, isikukood xxxx,

elukoht xxxx) vastu abstraktsest võlatunnistusest tuleneva

võlgnevuse saamiseks

Hagihind

Menetluse liik

65 460 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Xxxx OÜ-lt ja K Plt solidaarselt Xxxx OÜ kasuks põhivõlgnevus

summas 30 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 2610 eurot.

3. Välja mõista Xxxx OÜ-lt ja K Plt solidaarselt Xxxx OÜ kasuks viivis põhinõudelt

määras 0,3% päevas alates 28.11.2024 kuni põhinõude summas 30 000 eurot

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta solidaarselt Xxxx OÜ ja K P kanda.

5. Välja mõista Xxxx OÜ-lt ja K Plt solidaarselt Xxxx OÜ kasuks põhjendatud ja

vajalik menetluskulu 1926,88 eurot (1540 eurot riigilõiv ja 386,88 eurot õigusabi

kulu).

6. Välja mõista solidaarselt Xxxx OÜ-lt ja K Plt väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine

ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Hagiavaldusest nähtuvalt Xxxx OÜ-l (edaspidi ka kostja I) tekkis hageja ees 04.05.2024

sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus põhisummas 25 000 eurot, millele lisandusid

kõrvalnõuded ja 04.05.2024 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus põhisummas 10

000 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded. Kostja I väljastas tekkinud võlgnevuse osas

16.10.2024 hagejale konstitutiivse võlatunnistuse ning tunnistas selle punkti 3 kohaselt

vastastikuste järeleandmiste teel kompromissina võlatunnistuse punktis 2 märgitud õigussuhetest

tulenevaid nõuded kogusummas 30 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt leppisid kostja I ja hageja

võlatunnistuse punktis 4 täiendavalt kokku et, kui kostja I tasub kompromissist üksnes 25 883,84

eurot, millest põhisumma on 25 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 843,84 eurot ja

sissenõudmiskulu 40 eurot 10 kuu jooksul Xxxx OÜ arveldusarvele igakuiste võrdsetes osades

maksetena summas 2588,38 eurot alates 2024. aasta oktoobrist jooksva kuu 25-ks kuupäevaks

kuni võlgnevuse likvideerimiseni, siis loeb hageja kõik võlatunnistuse punktides 2 ja 3 viidatud

kostja I kohustused täies ulatuses täidetuks. Kostja I ja hageja leppisid võlatunnistuse punktis 5

kokku, et juhul, kui kostja I on võlatunnistuse punktis 4 toodud võlgnevuse osamakse tasumisega

viivituses (ei tasu kogu osamakset tähtajaks), siis muutub kogu punktis 3 nimetatud kompromissi

jääk automaatselt sissenõutavaks, misjärel on kostjal I kohustus tasuda koheselt kogu punktis 3

toodud võlgnevuse jääk ja ka viivist 0,3% tasumata põhisummalt päevas.

Hagiavaldusest nähtuvalt võlatunnistuse punkti 7 järgselt kinnitas kostja I juhatuse liige K P kui

käendaja, et ta vastutab võlatunnistusest tulenevate võlgniku kohustuste täitmise eest, sh

võimaliku tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude täitmise eest, solidaarselt kostjaga I

maksimaalselt 50 000 euro ulatuses. Hageja tõi hagis välja, et vaatamata kostjate 25.10.2024

lubadusele, et esimene osamakse saab tasutud hiljemalt 28.10.2024 ja hageja poolt 28.10.2024

kostjatele esitatud hoiatusele, et kui osamakset ei laeku hiljemalt 28.10.2024, siis loeb hageja

kogu kompromissi jäägi automaatselt sissenõutavaks muutunuks ning kostjate täiendavale

lubadusele, et osamakse laekub hiljemalt 29.10.2024, kostjad esimest osamakset ei tasunud.

Kuna kostjad esimest osamakset ei tasunud, siis teatas hageja 30.10.2024 kostjatele, et luges

alates 30.10.2024 kogu võla jäägi sissenõutavaks muutunuks ja palus tasuda võlgnevuse kokku

summas 30 122,19 eurot hiljemalt 04.11.2024. Hageja märkis, et kostjad jätsid võlgnevuse

tähtpäevaks tasumata, kuid andsid 05.11.2024 järjekordse lubaduse, et nad saavad osa

võlgnevusest tasuda alates 11.11.2024 ja, et nende huvides on võlgnevus võimalikult kiiresti

tasuda. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt põhisumma 30 000

euro ning perioodil 30.10.2024 kuni 27.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivise summas 2610

euro ja edasiulatuva viivise tasumist.

27.01.2025 esitasid kostjad vastuse hagile. Vastusest nähtuvalt tunnistab Xxxx OÜ, keda esindab

juhatuse liige K P, hageja nõuet enda vastu 30 000 euro ulatuses, kuid ei tunnista sissenõutavaks

muutunud viivist summas 2610 eurot. Kostjad avaldasid, et kokkulepetest tulenevalt sisaldab 30

000 eurot juba viiviseid ja lisakulusid, arvestades, et kokkuleppeliselt pidi Xxxx OÜ tasuma

hagejale 25 000 eurot. Kostja I tõi välja, et hageja ja kostja I on sõlminud ajavahemikus

01.01.2022 ja 31.12.2024 erinevaid laenulepinguid, mille alusel hageja on laenanud Xxxx OÜ-le

95 000 eurot ja Xxxx OÜ on tasunud nende lepingute alusel 108 917,50 eurot. Kostjad lisasid, et

kuna Xxxx OÜ on tasunud hagejale erinevate lepingute alusel intresse 13 917,50 euro ulatuses ja

hagejale on tasutud ka 95 000 euro ulatuses kõikide laenude põhiosad, siis tundub 2610 euro

suurune viivis ülemäärane.

11.02.2025 esitas hageja seisukoha kostjate vastusele. Hageja selgitas, et kostja I poolt

16.10.2024 hagejale väljastatud konstitutiivse võlatunnistuse punkti 2 kohaselt tulenes kostja I

võlgnevus sellest, et kostjal I oli tasumata hagejaga 04.05.2024 sõlmitud laenulepingust nr xxxx

tulenev võlgnevus põhisummas 25 000 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded ja 04.05.2024

sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus põhisummas 10 000 eurot, millele lisandusid

kõrvalnõuded. Seega oli nendest kahest laenulepingust tulenev põhisumma võlgnevus algselt

kokku 35 000 eurot mitte 30 000 eurot ning vastav summa ei sisaldanud kõrvalnõudeid. Hageja

tõi välja, et võlatunnistuse punkti 3 kohaselt muutsid pooled võlatunnistuse punktis 2 märgitud

õigussuhetest tulenevad nõuded vastastikuste järeleandmiste teel kompromissina

vaieldamatuteks kogusummas 30 000 eurot, mis oli samuti põhisumma. Hageja tõi vastuses

välja, et kuna kostjad rikkusid võlatunnistuse punkti 4, siis esitas hageja kostjate vastu nõude

võlatunnistuse punkti 5 alusel, millest lähtuvalt muutus kogu punktis 3 nimetatud kompromissi

jääk põhisummas 30 000 eurot 30.10.2024 automaatselt sissenõutavaks ja kostjatel tekkis

kohustus tasuda viivist 0,3% tasumata põhisummalt päevas.

Kohus tegi pooltele 27.08.2025 kompromissettepaneku, milles andis pooltele tähtaja hiljemalt

08.09.2025 teavitada kohut kompromissi esitamise võimalikkusest.

Kostjad teavitasid kohut, et Xxxx OÜ nõustub tasuma hageja pangakontole 25 000 eurot

hiljemalt 31.12.2025 ja lõpetama sellega käesolev tsiviilasi kompromissilepinguga kui hageja

sellega nõustub.

Hageja teavitas kohut, et hageja jääb oma varasemalt esitatud nõuete ja seisukohtade juurde.

Hageja tõi välja, et kostjad ei ole pärast 16.10.2024 sõlmitud võlatunnistuse ja käenduslepingu

sõlmimist teinud hagejale ühtegi makset. Hageja märkis, et kostjad võtsid 27.01.2025 vastuses

hageja nõude põhisummas 30 000 eurot õigeks, mis vastab võlatunnistuse punktis 3 märgitud

põhisummale. Rikkumise tõttu on kostjad kohustatud tasuma võlatunnistuse punktis 5 sätestatud

kokkuleppelist viivist määraga 0,3% tasumata põhisummalt päevas kuni põhisumma täitmiseni.

Pooled kompromissi ei saavutanud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule.

TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS §

438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 01.10.2023 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai

kostja I laenu summas 25 000 eurot ning 01.03.2024 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja

I laenu summas 10 000 eurot. Lisaks puudub vaidlus, et hageja ning kostja I ja kostja II sõlmisid

15.10.2024 abstraktse võlatunnistuse ja käenduslepingu, millega kostja I võttis endale uue

iseseisva ja senistest võlasuhetest ning kohustustest sõltumatu kohustuse ja andis hagejale uue

algsete nõuete olemasolust sõltumatu ning iseseisva nõudeõiguse. Võlatunnistusest tulenev

põhisumma oli 30 000 eurot. Võlatunnistuses kinnitas kostja I juhatuse liige K P kui käendaja, et

ta vastutab võlatunnistusest tulenevate võlgniku kohustuste täitmise eest, sh võimaliku tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise nõude täitmise eest, solidaarselt kostjaga I maksimaalselt 50 000

euro ulatuses. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks,

kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingust ei tulene, et kostja I ja II vastutavad

üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Käenduslepingu punkt 7 näeb

ette, et käendaja vastutab võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt

võlgnikuga.

VÕS § 145 lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS §

65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Kohus hindab järgnevalt, millise lepinguga on kokkuleppe näol tegemist.

VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega

luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

Kohus leiab, et sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega.

Võlatunnistusest nähtuvad uued kokkulepped, mis puudutavad nii tagasimakstavat summat, võla

sissenõudmist kui ka viivise suurust - seega viitavad olulised kokkuleppe tingimused sellele, et

kokkuleppega loodi iseseisev kohustus, mitte ei piirdutud olemasoleva kohustuse

tunnistamisega.

Riigikohus on selgitanud võlatunnistustega seonduvalt: „võlatunnistus võib olla konstitutiivne

(abstraktne), kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti

algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle

kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega

üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada

selle sissenõudmist.“ (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11). Riigikohus on asunud

seisukohale, et konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast

tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kui võlatunnistus on antud kohustuse

täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see

on täidetud, on võlgnikul võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks

alusetu rikastumise tõttu (Riigikohtu lahend 3-2-1-21-06).

Hageja on esitanud kohtule 15.10.2024 sõlmitud abstraktse võlatunnistuse ja käenduslepingu,

milles pooled leppisid kokku põhisumma suuruses 30 000 eurot ning viivise määras 0,3%

tasumata põhisummalt päevas. Lisaks lepiti kokku, et kostja II kui käendaja vastutab

võlatunnistusest tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest, sh võimaliku tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise nõude täitmise eest, solidaarselt kostjaga I maksimaalselt 50 000

euro ulatuses. Tulenevalt eeltoodust on 15.10.2024 sõlmitud abstraktse võlatunnistuse ja

käenduslepingu alusel tekkinud võlg summas 30 000 eurot, millele lisanduvad viivised määras

0,3% päevas.

Kostjad avaldasid seisukohas, et kostja I, keda esindab juhatuse liige kostja II, tunnistab hageja

nõuet enda vastu 30 000 euro ulatuses, kuid ei tunnista sissenõutavaks muutunud viivist summas

2610 eurot, mis on kostjate hinnangul ülemäärane. Kostjad tõid välja, et kokkulepetest tulenevalt

sisaldab 30 000 eurot juba viiviseid ja lisakulusid. Kostjad selgitasid, et hageja ja kostja I on

sõlminud ajavahemikus 01.01.2022 ja 31.12.2024 erinevaid laenulepinguid, mille alusel hageja

on laenanud kostjale I 95 000 eurot ja kostja I on tasunud nende lepingute alusel 108 917,50

eurot. Seetõttu ei nõustu kostjad hageja viivisenõudega.

Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS §

108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Kohus asub seisukohale,

et 15.10.2024 sõlmitud abstraktsest võlatunnistusest ja käenduslepingust tulenev võlgnevus

summas 30 000 eurot on hageja poolt tõendatud ning vastav summa tuleb kostjatelt solidaarselt

välja mõista. Kohus leiab, et hageja on tõendanud nõude olemasolu ning esitanud kohtule nõude

aluseks olevad tõendid, millest nähtub, et kostjad on kinnitanud võlgnevuse olemasolu, suurust

ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise määra. Kuivõrd kostjad ei ole hageja

põhinõudele vastu vaielnud, mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse summas 30 000 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt võlatunnistustes

kokkulepitule (punkt 5) on viivisemäär 0,3% päevas. Hageja taotleb kohtult viivise

väljamõistmist perioodi 30.10.2024 – 27.11.2024 eest määras 0,3% päevas summas 2610 eurot.

Kostjad on leidnud, et viivis on ülemäärane. Kohtu hinnangul on kostjate vastuväide hageja

viivisenõudele põhjendamatu, kuivõrd kostja I võlgnikuna ja kostja II käendajana on

allkirjastanud võlatunnistuse ja käenduslepingu, millega on nõustunud viivisemääraga 0,3%

päevas. Hageja ja kostja I lõpetasid varasematest laenulepingutest tulenevad võlasuhted ja

muutsid nendest tuleneva ebaselguse nõuete suuruse ja sissenõutavuse osas vaieldamatuks

vastastikuste järeleandmiste teel selliselt, et hageja loobus osaliselt nõuetest ja võimaldas uue

võlasuhtega (abstraktse võlatunnistusega) kokkulepitud vähendatud võlasumma ajatamist ning

kostja tunnustas uue võlasuhte olemasolu. Seega ka kostjate väited selle kohta, et kostja I on

eelnevalt sõlmitud erinevate laenulepingute alusel juba suures osas tagasimakseid teinud, ei oma

tähendust, kuivõrd võlatunnistusega lõpetati varasematest lepingutest tulenevad suhted ning

kostja I tunnistas uue võlasuhte olemasolu. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja viivised summas 2610 eurot hageja poolt taotletud viivisemääraga.

Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast, so alates 28.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,3% päevas.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja

edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, 28.11.2024, määras 0,3%

päevas põhinõudelt summas 30 000 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja lepinguline esindaja R A vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Hageja

menetluskuludeks on õigusabikulud summas 386,88 eurot ja riigilõiv kogusummas 1540 eurot.

Õigusabi osutati 3 tundi ja 52 minutit tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Hagejal on

õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi

toimingud koosnesid materjalidega tutvumisest ja komplekteerimisest ning hagiavalduse

koostamisest ja kohtule esitamisest 2 tundi ja 52 minutit ning kostja 27.01.2025 vastusega

tutvumisest ja sellele vastuse koostamisest 1 tund.

Kostjad ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele ja koosseisule esitanud.

Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja 52 minutit.

Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, leiab, et

hageja põhjendatud õigusabikuludeks on kokku 386,88 eurot.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1540 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub

samuti kostjatelt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja menetluses

tasutud riigilõivu summas 1540 eurot.

Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 1926,88 eurot,

millest riigilõiv on 1540 eurot ja lepingulise esindaja kulud 386,88 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele

mõistab kohus kostjatelt välja menetluskulude viivise.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude

summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

/digitaalselt allkirjastatud/

Meelis Eerik

kohtunik