Legislator Case Law & Legislation
1-25-5862/27 AI generated

1-25-5862/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-25-5862/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Prokuratuur esitas Kristina Marhiole süüdistuse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, sest Maakohus tunnistas Kristina Marhio 09.12.2025 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Legislator headnote

AI generated

1-25-5862/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Prokuratuur esitas Kristina Marhiole süüdistuse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, sest Maakohus tunnistas Kristina Marhio 09.12.2025 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Keywords

AI generated
disputed claim defect of consent consumer credit revocation third-party claim procedure in attachment insufficiently substantiated grievance waiting period
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märtsil 2026. a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-5862

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Sten Lind

Kriminaalasi

Kristina Marhio süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de

199 lg 2 p 9 - järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsus lühimenetluses

Apellandid

süüdistatav Kristina Marhio

süüdistatava kaitsja Leelo Viil

Süüdistatav

Kristina Marhio, isikukood 48704120309, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses (tlk 109)

Prokuratuur

Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Hendrik Rätsep

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

1. Jätta süüdistatava Kristina Marhio ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata.

2. Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaadile Leelo Viilile makstava riigi

õigusabi tasu suuruseks 89,28 eurot ja jätta see summa Kristina Marhio kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule

alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud.

1. Prokuratuur esitas Kristina Marhiole süüdistuse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, sest

süstemaatiliselt vargusi toime panev süüdistatav varastas uuesti 27.09.2025 kell 11.17

Tallinnas Ülemiste keskuse kauplusest xxx kirjatarbeid, mille väärtus oli kokku

178,35 eurot. Selles summas tekitati ka X OÜ-le varalist kahju.

2. Maakohus tunnistas Kristina Marhio 09.12.2025 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

süüdi ja karistas teda vangistusega 3 kuud, millest arvati KrMS § 238 lg 2 alusel maha

1/3. Kandmisele kuuluvat vangistust 2 kuud suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise,

12.08.2025 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 4 kuu 9 päeva

vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud 9 päeva. Tõkend

vahistamine jäeti muutmata ja karistuse kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel

27.09.2025. Mõistetud karistust põhistas maakohus nii.

3. KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5

aastat. Kristina Marhio on varem varavastaste kuritegude eest karistatud ning ta jätkas

vahetult pärast eelmise kohtuotsust 12.08.2025 varguste toime panemist. Sealjuures

pani ta kuriteo toime katseajal. Järelikult on süüdistatavat võimalik mõjutada üksnes

vangistusega. Rahalise karistuse välistab ka Kristina Marhio maksevõimetus, pealegi

kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud ja kohustus tasuda tsiviilhagi.

Karistuse võib mõista alla sanktsiooni keskmist määra, sest tegu on ühe episoodiga,

varastatu väärtus pole suur, tsiviilhagi on süüdistatav omaks võtnud, karistust

raskendavad asjaolud puuduvad, ning kergendavaks asjaoluks on Kristina Marhio

kahetsus. Eeltoodut silmas pidades tuleb süüdistatavat karistada vangistusega 3 kuud.

Lühimenetluse tõttu tuleb sellest maha arvata 1/3 ning olukorras, kus süüdistatav pani

uue kuriteo toime pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmist,

tuleb talle mõista KarS § 65 lg 2 sätestatut silmas pidades liitkaristus, mis on 1 aasta 4

kuud 9 päeva vangistust. Karistusest tingimisi vabastamine kõne alla ei tule.

Süüdistatav pani kuriteo toime katseajal. Talle anti võimalus, kuid selle asemel, et täita

kontrollnõudeid (sh võtta võõrutusprogrammi läbimiseks ühendust MTÜ-ga Lootuse

Küla), jätkas Kristina Marhio harjumuspärast eluviisi.

4. Otsuse motiivid tegi maakohus kättesaadavaks 16. jaanuaril 2026. a. Vanglas viibiv

süüdimõistetu sai motiveeritud ja emakeelde tõlgitud kohtuotsuse kätte 27. jaanuaril

2026. a.

Süüdistatava apellatsioon.

5. Maakohtu otsus tuleks tühistada talle mõistetud karistuse osas ning vangistus asendada

KarS 691 lg 1 alusel elektroonilise valvega Lootuse küla rehabilitatsioonikeskuses.

Vangistus ei täida eesmärki, sest ta on sõltlane ning ta on elektrooniliseks valveks

nõusoleku andnud MTÜ-ga Lootuse küla kokku leppinud, et ta saab seal läbida

võõrutusprogrammi.

Süüdistatava kaitsja apellatsioon.

6. Maakohtu otsus tuleks tühistada osaliselt, süüdistatavale mõistetud karistuse osas.

Tühistatud osas peaks ringkonnakohus tegema uue otsuse ja mõistma Kristina

Marhiole kergema karistuse, kohaldades KarS §-de 69 või 74 või 75 sätteid. Oma

taotlust põhjendab kaitsja nii.

7. Mõistetavat karistust peab mõjutama süüdistatava suhtumine toimepandusse.

Maakohus tuvastas, et Kristina Marhio tunnistas süüd ja tsiviilhagi. Olukorras, kus

süüdistatav on oma teo keelatusest aru saanud, saab tema püüdlusi õiguskuuleka elu

suunas toetada läbi kriminaalhoolduse, üldkasuliku töö tegemise kohustuse ja alkoholi

tarvitamise keelu. Kristina Marhio lubas, et hoidub uute kuritegude toime panemisest

ning ta võttis juba eelmise vangistuse kandmise ajal ühendust SA-ga Viljandi Haigla

selleks, et sinna pärast vabanemist ravile minna. Edasi võttis ta omale kohustuse

läbida rehabilitatsioon MTÜ-s Lootuse küla. Süüdistatava arvates on sõltuvusravi

vajalik ja seeläbi väheneb oht uuteks kuritegudeks. Eeltoodut silmas pidades on

Kristina Marhio motiveeritud oma elu ja käitumist muutma. Üksnes varasemate

karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse

distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Oluline on, et inimene tunnistab

sõltuvusprobleeme ja soovib minna ravile ning edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kokkuvõtlikult võivad karistuse eesmärkide saavutamisele tulemuslikult kaasa aidata

KarS §-de 69, 74 ja 75 kohaldamine. Sealjuures ei pea kehtiva kohtupraktika järgi

vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuvastama mingisuguseid erandlikke

asjaolusid (RKKKo 3-1-1-83-12). Vangistus on kõige raskem ja kahjulikum

karistusliik, mis toob kaasa süüdlase kohanemise passiivse vanglaeluga.

Vabanemisejärgselt võib tema resotsialiseerumine osutuda problemaatiliseks, ka ei ole

siis, kui süüdimõistetu kannab talle mõistetud karistuse ära, teda võimalik kontrollida

ja toetada.

Ringkonnakohtu seisukoht.

8. Kolleegium leiab, et Kristina Marhio ja tema kaitsja apellatsioonidel pole edulootust.

9. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud

karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või

menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Sekkumisvajadust käsiloleval

juhul pole.

10. Kristina Marhio taotlus kohaldada KarS § 691 lg 1 sätestatut on perspektiivitu, sest

norm võimaldab elektroonilise valvega asendada kuni 1 aasta pikkuse vangistuse.

Kristina Marhiole mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 9 päeva vangistust. Sealjuures

pole olukorras, kus süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne

karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, KarS § 65 lg 2 alusel

üksikkaristuste liitmine mitte kohtu kaalutlusõigus, vaid kohustus.

11. Kaitsja taotlusel kohaldada KarS §-des 69, 74 ja 75 sätestatut, pole edulootust. Kehtiva

kohtupraktika järgi on KarS § 74 järgi karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks

kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes

muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-18-11).

Maakohus kirjeldatud erandlikke asjaolusid ei tuvastanud ning neile ei tugineta ka

apellatsioonis. Mis puudutab karistuse asendamist üldkasuliku tööga, siis KarS § 69

kohaldamisel allutataks süüdlane käitumiskontrolli nõuetele. Neid Kristina Marhio

alles lähiminevikus täita ei suutnud, sest ta pani katseajal toime uue kuriteo ja eiras

kohustust minna sõltuvusravile. Sellises olukorras pole alust öelda, et maakohus eksis,

kui jättis süüdistatavale mõistetud vangistuse asendamata.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud

apellatsioonid läbi vaatamata.

13. Kristina Marhio kaitsja esitas taotluse 89,28 euro riigi õigusabi tasu

kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus apellant maakohtu

otsusega ja koostas apellatsiooni ning kulutas nendele toimingutele 1 tund ja 15

minutit. Ajakulu kolleegiumi hinnangul ülemäärane pole ning apellatsiooni pidi kaitsja

kirjutama, sest seda soovis süüdistatav. Eeltoodu tõttu rahuldab ringkonnakohus

kaitsja taotluse ning määrab Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaadile Leelo

Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 89,28 eurot. See summa tuleb jätta

Kristina Marhio kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/