3-26-659/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-659

Haldusasi

L.L (L.L) kaebus kriminaalmenetlusega tekitatud kahju

hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. L.L esitas 09.03.2026 Tallinna Halduskohtule kahjunõude, milles taotleb saamata jäänud tulu ja

vabaduse võtmise hüvitamist summas 34 250 eurot. Kaebuse kohaselt anti kohtuasjas nr 1-23-3924

valeütluseid, millega mõjutati kaebaja suhtes läbiviidud kriminaalasja ning teotati kaebaja au ja

väärikust. Kaebaja on saanud teada, et teine isik on teinud politseile ülestunnistuse, et andis

valeütluseid. Kaebaja ootab kõigilt isikutelt, kes andsid tema kohta valeütluseid, kirjalikku

vabandust. Samuti ootab kaebaja täielikku kahju hüvitamist summas, mille kohus mõistis välja

süüalustelt, sealjuures ootab hüvitamist kohtult.

2. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus

ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kohus tagastab kaebuse kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebuse tagastamisel selgitab

kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda

(HKMS § 121 lg 3).

3. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada eraõiguslike isikute vahel tekkinud õigussuhteid, vaid

eraõigussuhtest tulenev kohtuasi lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras

maakohtus (TsMS § 1 ja § 9 lg 1). Seega osas, milles kaebaja leiab, et talle on kahju tekitanud era-

isikud, st isikud, kes kaebuse kohaselt andsid valeütluseid, on kaebajal võimalik oma õiguste

kaitseks pöörduda maakohtusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2024 määruse nr 3-24-289 p 9).

Kaebaja väidab, et üks isik on teinud valeütluste kohta ka politseile ülestunnistuse. Juhul, kui

valekaebuse või valeütluste andmisega seoses algatatakse kriminaalmenetlus (KarS §-d 319 ja 320),

on kaebajal võimalik sellises menetluses esitada ka tsiviilhagi. Eeltooduga ei tuvasta halduskohus

kuriteo toimepanemist ega kriminaalmenetluse algatamise ajendit, vaid selgitab kaebajale üksnes

tema õiguseid kaebuses toodud väidetest lähtuvalt.

4. Kaebusest tuleneb ka, et kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju riigi poolt süüteomenetluse

läbiviimisega. Süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis on teistsuguseks menetluskorraks HKMS § 4 lg 1 mõttes.

1(2)

SKHS § 21 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju

hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu

lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt

ringkonnakohtule. SKHS § 21 lõige 4 sätestab: „Kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse

ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles

kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib

taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul

ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse

käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatut.“

Eeltoodust tuleneb, et ka pärast kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumist ei ole kriminaalmenetlusega

tekitatud kahju hüvitamine halduskohtu pädevuses (vt ka Riigikohtu 19.10.2023 määrus nr 3-23-

1995 ja Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2024 määrus nr 3-23-2933).

Seega osas, milles kaebaja leiab, et talle on kahju tekitanud menetleja, s.o kohus, prokuratuur ja/või

uurimisasutus (KrMS § 16 lg 1), tuleb kaebajal esitada taotlus prokuratuurile (SKHS § 21 lg 4) koos

tähtaja ennistamise taotlusega SKHS § 13 lg 2 järgi. Halduskohtu pädevust kaebuse lahendamiseks

ei tulene asjaolust, kui kaebaja nõude esitamist takistavad SKHS §-s 21 sätestatud tähtajad.

Vajadusel tuleb kaebajal taotleda võimalikus järgnevas kohtumenetluses samuti tähtaja ennistamist

või normides sätestatud tähtaegade põhiseadusele vastavuse kontrolli (PS § 15 lg 1 teine lause).

5. Arvestades käesoleva määruse sisus toodud asjaolusid ning üksnes viidet kriminaalmenetluse

kohtuasja numbrile, piisab kaebaja eraelu kaitse ja avaliku huvi kohtupraktika avalikkuse vastu

tasakaalustamiseks kaebaja nime asendamisest tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)